2-13-17664/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-17664 Tsiviilasi X X hagi X X vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 16.09.2013 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad X X määruskaebus

Hageja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Kostja X X

(IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Heli Insler Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.09.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik 1. X X esitas 19.04.2013 Pärnu Maakohtusse hagi X X vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis hagi 07.06.2013 menetlusse. 26.08.2013 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks.

2 2. 31.08.2013 kostja teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja taotles määrata kindlaks menetluskulude suuruse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabi kulud 270 eurot. Taotlusele lisatud OÜ Toomemägi ja Parterid Õigusbüroo 05.08.2013 ja 27.08.2013 arvetest nähtuvalt lepinguline esindaja Heli Insler osutas kostjale õigusabi - taotluste koostamine 40 min, ettepanek hagejale kohtuväliseks kokkuleppeks 40 min, esindatava nõustamine 30 min, hagist loobumisele vastamine ja kulude nimekirja koostamine 60 min - kokku 3 tundi ja 45 minutit, s.o kokku 225 eurot + käibemaks 45 eurot.

Maakohtu määrus 3. 16.09.2013 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagist loobumise vastu, lõpetas tsiviilasjas menetluse, jättis menetluskulu hageja kanda ning jättis kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks xldamata. 4. Kohus leidis, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. 5. TsMS § 1741 lg-st 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 6. Kohus leidis, tutvunud kostja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas kostja poolt tehtud menetlustoimingud ja kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta xldamata. Hagi esemeks oli abielu lahutamise nõue, mille xldamise eelduseks on abielulise kooselu pöördumatu lõppemine. Ühisvara jagamise nõuet selles asjas kohtule ei esitanud. Abielulahutuse nõue ei ole õiguslikult keeruline, vaidlust ei muuda õiguslikult keeruliseks kostja esindaja esile toodud perekonnaasja emotsionaalsus ja raskus poolte jaoks. Abielulahutuse asjas on pooled kohustatud igal juhul isiklikult istungil osalema, lahutada ei saa esindaja kaudu. Abikaasad üldjuhul on võimelised ise kohtule selgitama, kas nad soovivad ja peavad võimalikuks abielu taastamist ning nad ei vaja selles oma õiguste kaitsmiseks õigusalaste eriteadmistega esindajat. Käesolevat asja menetleti ainult esimeses kohtuastmes, menetluse käigus kostja ei esitanud kirjalikku vastust ega vastuhagi ja hageja loobus hagist enne esimest asjas määratud istungit, mistõttu ei olnud kostja kulud õigusabile selles menetluses vajalikud. 7. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel kohus leidis, et kostja poolt kantud õigusabikulu 270 eurot ei saa lugeda menetluskuluks, mida peaks hageja kostjale hüvitama. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale õigusabi osutaja tegelenud peamiselt kohtuväliste läbirääkimistega ning esitanud kohtule kaks taotlust, s.o menetlustähtaegade muutmise taotluse ja menetluskulude taotluse, mida ei saa lugeda hüvitatavateks menetlustoiminguteks. Menetlustähtaegade muutmise taotluse kohaselt kostja tegi kohtuväliselt hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks abielu

3 lahutamiseks, sh ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagamise nõuet tsiviilasjas 2-13-17664 kohtule ei esitatud, seega selles osas kokkuleppe ettepaneku tegemist ei saa lugeda esindamiseks käesolevas menetluses. Üksnes abielu lahutuse osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine abielu kohtus lahutamise asemel oleks majanduslikult ja menetlusökonoomiliselt põhjendamatu. Kohus ei saa abielu lahutada kokkuleppe kinnitamisega, kokkuleppel lahutamine tähendab hagist loobumist ja lahutamist kokkuleppel perekonnaseisuosakonnas või notari juures. Hagist loobumise korral on hagejal õigus tagasi taotleda ainult pool riigilõivust, samas tuleb notaris või perekonnaseisuosakonnas lahutamise eest uuesti tasuda. Seega ilmselgelt oli kostja ettepanek suunatud eelkõige ühisvara jagamise osas kokku leppimisele. 8. Kostja esindaja taotlus menetlustähtaegade muutmiseks oli tingitud kostja enda käitumisest, kuna kohtu poolt antud ligi 2-kuu pikkusele vastamise tähtajale vaatamata sõlmis hageja esindajaga kokkuleppe esindamiseks alles 29.07.2013, s.o 7 päeva enne tähtaja saabumist. Ka esindajal tulnuks kokkuleppe sõlmimisel hinnata, kas tal on õigusabi osutama asudes võimalik järgida asjas määratud menetlustähtaegu. Samuti ei lugenud kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulutatavat aega õigusabikuluks, mille hageja peaks kostjale hüvitama.

Määruskaebus 9. Kostja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulu hagejalt välja mõistmata. 10. Kostja leiab, et kohtu seisukoht, mille kohaselt kohus tugineb väljakujunenud kohtupraktikale, et õigusabikulude väljamõistmisel on kriteeriumiteks asja keerukus ehk maht ja õigusliku vaidluse olemasolu, asjas peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arv, on ekslik ning piirab kostja õigusi esindusele. Kohtu poolt väljatoodu ei saa olla ainsateks alusteks kohtukulude väljamõistmata jätmiseks. Antud asja omapärast tulenevalt on kostja ülesse näidanud head tahet lahendada vaidlus kohtuväliselt, mille osas omab tähendust lõpptulemus, milleks oli hageja poolt hagist loobumine, mitte kohtuistungite arv. Kohtuistungi pidamine toonuks kostjale kaasa täiendavaid kulutusi. 11. Lähtuvalt kohtu seisukohtadest tuli ka kostjal välja kujundada abielu lahutamise asjas menetlustaktika, mille osas kostja vajas õigusabi. Asjaolu, et kostja ei esitanud kirjalikku vastust, tulenes samuti kohtu enda seisukohtadest, et kohus lubas seisukohad avaldada istungil. Kohtuvälised läbirääkimised ja kompromissi saavutamine on eesmärk, mille kohus pidanuks heaks kiitma, mitte kostjale ette heitma. Kostja leiab, et sõlmides kohtuvälise kokkuleppe, lahendas kostja nii menetluses oleva asja, kui nõuded, mida muidu suure tõenäosusega oleks kohus hakanud menetlema, s.h ühisvara jagamise hagi (kohtuasjade liitmise taotlusega või ilma). Seega olid kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud.

Vastus määruskaebusele 12. Hageja palub jätta määruskaebuse xldamata.

Menetluse edasine käik 13. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle xldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 nõustub

4 ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid üle. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja § 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust vaid osas, mille peale on esitatud määruskaebus. 15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise kulu. Kolleegium leiab, et abielulahutuse menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise või sellele vastamise ja edasise menetlemise kulud. Selliseid kulusid kostja praeguses menetluses kandnud ei ole. Abielu lahutamine hagimenetluses eeldab menetlusosaliselt tema enda eluliste asjaolude teadmist. Nimetatud asjaolu aga ei piira kuidagi kostja õigusi kasutada õigusabi teenust väljaspool kohtumenetlust, mis praegusel juhul seisnes läbirääkimiste pidamises poolte ühisvara jagamise küsimuses.

Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm