2-13-54053/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-13-54053

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-54053 Tsiviilasi Kxxx Sxxxxxx avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Kxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: Kxxxx Axxxs (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxx Menetluse liik Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Anda Kxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolek alaealise KxxxxxAxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis oleva ½ mõttelise osa kinnistust (nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müümiseks ning selleks vajaliku müügija asjaõiguslepingu sõlmimiseks. 3. KxxxxSxxxxxxx tuleb müügitehingu tegemisel lähtuda alaealise Kxxxx Axxxxx varalistest huvidest ning müügitehing tuleb teha parima võimaliku hinnaga. 4. Kinnistu osa müügihinnast tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud raha võib kasutada Kxxxx Axxxxx ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Kxxx Sxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Avalduse asjaolud Kxxx Sxxxxx esitas 14.11.2013. a kohtule avalduse alaealise Kxxxx Axxxxx nimel kinnistu kaasomandi osa müümiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal kuulub Kxxxx Axxxxxxx ½ mõttelist osa kaasomandist kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja soovib Kxxxx Axxxxx osa võõrandada, kuna kinnistu teine kaasomanik Pxxxx Pxxx plaanib enda osa võõrandada.

Kohus kuulas 19.12.2013. a kohtuistungil ära avaldaja KxxxxSxxxxxx, puudutatud isiku Kxxxx Axxxxx ja tema isa Kxxxx Axxxxx. Avaldaja jäi istungil avalduses esitatud taotluse juurde. Avaldaja oli seisukohal, et lapsele kuuluv kinnistu osa on otstarbekas müüa. Avaldaja teatel on kinnistu puhul tegemist metsamaaga, mille Kxxxx Axxxx on saanud pärimise teel. Kuna tegemist on rabametsa ja metsamaaga ning maatükk asub riigi metsade keskel, on kinnistult tulu teenimine raskendatud. Seni tulu ei ole saadud. Kinnistuga on kaasnenud vaid kulud. Kinnistu eest on tulnud maksta kümme aastat maamaksu. Puudutatud isik teatas, et on kinnistu osa müügiga nõus. Tema väitel ei ole ta kinnistul kunagi käinud ja ei plaani ka tulevikus kinnistut kasutada või sinna ehitada. Puudutatud isiku sõnul oleks võimalik kinnistu müügist saadavat raha kasutada tema huvides. Ta tegeleb maadlusega ning spordivarustus nõuab raha. Kxxxx Axxxx oli seisukohal, et lapsele kuuluv kinnistu osa tuleb müüa. Ta seletas, et on käinud kinnistu metsa harvendamas ja puhastamas, kuid see on olnud tulutu. Nüüd ei saa ta sellega enam ka tegeleda, kuna tööõnnetuse tagajärjel üks käsi enam ei liigu.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks, et Kxxxx Axxxx on Kxxx Sxxxxxx ja Kxxxx Axxxxx alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Kinnistusregistri andmetel kuulub Kxxxx Axxxxxxx ½ mõttelist osa kaasomandist xxxxxxxx kinnistust, maatulundusmaa 22,4 ha, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistu teine kaasomanik ½ mõttelises osas on Pxxxx Pxxx. KxxxxxAxxxx ja Pxxxx Pxxx on kinnistu kaasomanikena kantud kinnistusraamatusse 05.06.2000. a. Avaldaja teatel soovivad mõlemad kaasomanikud kinnistu võõrandada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks olema vanematel kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 187 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ja PkS § 188 lg 1 p 10 kohaselt sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. Seega on avaldajal alaealise Kxxxx Axxxxx nimel kinnistu kaasomandi osa võõrandamiseks vajalik kohtu luba.

Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda nõusolek taotletud tehingu tegemiseks lapse nimel. Esitatud asjaolude põhjal hindab kohus, et kinnistu osa müümine ei kahjustaks alaealise Kxxxx Axxxxx huve. Lapse vanemad, avaldaja Kxxx Sxxxxx ja Kxxxx Axxxx, põhjendasid kohtu ärakuulmisel, et seni ei ole õnnestunud kinnistut tulu teenima panna ning sellele on tulnud teha vaid kulutusi. Kinnistu puhul on tegemist metsamaaga, mis nõuab investeeringuid ning hooldamist, milleks aga perel võimalused puuduvad. Lisaks tuleb kinnistult maksta maamaksu. Kinnistu osa müügist saadavat raha on võimalik kasutada lapse huvides, tema ülalpidamise ja muude kulude katmiseks.

Avaldaja teatel on pakutud kinnistu hektari hinnaks 1000 eurot. Konkreetset ostjat kinnistul veel ei ole ja täpne müügihind ei ole teada. Seega ei määra kohus kindlaks kinnistu müügitehingu hinda, kuid märgib, et avaldajal tuleb müügitehingu tegemisel lähtuda alaealise varalistest huvidest ning müügitehing tuleb teha parima võimaliku hinnaga. PkS § 132 lg 1 näeb ette, et lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot. Muid menetluskulusid ei ole teada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik