2-13-11122/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-11122 Tsiviilasi

Xxxavaldus lapse Xxxsuhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo tee 1, Püünsi, Viimsi vald, Harjumaa 74016; e-post: info@liivrand.ee) Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; e-post: ahti.kuusevali@heta.ee) Puudutatud isik: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja riigi arvel advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, Kentmanni 24-4, Tallinn 10116) Eestikosteasutus: Raasiku vald (vallavalitsuse kaudu, asukoht Tallinna mnt. 24, Aruküla, Harjumaa 75201)

Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2. Määrata kindlaks Xxx menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxx Xxx kasuks välja menetluskulud summas 57 EUR (viiskümmend seitse eurot).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 10.03.2013.a. esitas Xxx Harju Maakohtule avalduse lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus määrata tema ja Xx xühise lapse Xxx elukohaks avaldaja elukoha. Täpsustatud avalduse kohaselt soovis avaldaja lõpetada lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse. Juhul, kui

2 kohus ei pea võimalikuks hooldusõigust täielikult avaldajale üle anda, siis soovis avaldaja, et temale antaks üle lapse viibimiskoha otsustusõigus.

2. 15.05.2013. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse. Kohus määras lõpetada Xxxsuhtes Xxx ja Xxx ühine hooldusõigus ja anda vanema ainuhooldusõigus lapse suhtes üle Xxx. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus riigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulude igaühe enda kanda. 3. 27.05.2013.a. esitas Xxx määruskaebuse, milles palus maakohtu 15.05.2013. a. määruse tühistada ja jätta avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. 4. 11.07.2013.a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.05.2013. a. määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kanda. 5. 14.08.2013 esitas Xxx Riigikohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu 15.05.2013. a. määruse ja ringkonnakohtu 11.07.2013. a. määruse tühistada ning jätta avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. 6. 25.11.2013 määrusega jättis Riigikohus Xxx määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud Xxx kanda. Nimetatud Riigikohtu määrusega jõustusid 15.05.2013. a. Harju Maakohtu ja 11.07.2013.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrused.

7. 27.11.2013 esitas XxxHarju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Xxx on avalduse kohaselt kandnud tsiviilasja nr 2-13-11122 määruskaebusmenetluses õigusabikulusid summas 231 eurot, mille palub Xxx enda kasuks välja mõista. Avalduse järgi on Xxx lepinguline esindaja osutanud määruskaebusmenetluses õigusteenust kokku 3 h tunnihinnaga 77 eurot. Xxx on eeltoodu kinnituseks lisanud avaldusele nimekirja osutatud teenuste ja nende ajalise mahu kohta.

8. 17.12.2013 esitas Xxx Xxx menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Xxxvaidleb esindajakulude väljamõistmisele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, kuna avaldaja poolt õigusabi kasutamine ringkonnakohtu menetluses oli tema hinnangul põhjendamatu. Xxxosundab oma kirjalikus vastuses, et avaldaja oli oma seisukohad esitanud maakohtu menetluses esindaja vahendusel kirjalikult ja ka kohtuistungil ning arvestades hagita menetluses kaasnevat uurimispõhimõtet ja maakohtu lõpplahendi põhjalikkust, puudus Xxx arvates täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks vajadus ringkonnakohtus. Xxx hinnangul omab tähtsust ka see, et lapsele oli määratud vandeadvokaadist esindaja, kes toetas täielikult avadlaja positsiooni maakohtus ja esitas avaldajat toetava seisukoha ka ringkonnakohtule, samuti asjaolu, et ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses istungit pidamata. Xxxhinnangul sellega ringkonnakohtu arvates oli maakohus lahendanud asja ammendavalt. Xxx tugineb oma kirjalikus seisukohas ka Riigikohtu poolt varasemalt tsiviilasjas 3-2-1-18-11 avaldatud seisukohtadele. Kohtumääruse põhjendused 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ringkonnakohtu määrus, millega kohus jättis määruskaebusmenetluse menetluskulud Xxx kanda, jõustus 25.11.2013. Avaldaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 27.11.2013. Seega on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt. Samuti vastab avaldus

3 TsMS § 174 lg 3 nõuetele.

10. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna Xxx on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele omapoolse seisukoha, siis peab kohus vajalikuks analüüsida esitatud avaldust sisuliselt.

11. Menetluskuludena palus avaldaja välja mõista määruskaebusmenetluses kantud õigusabikulud summas 231 eurot. Avaldusele on lisatud õigusabikulude arve samas summas ning arvest nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust kokku 3 tundi, tutvudes selle aja sees Xxx määruskaebusega ning koostades ja esitades määruskaebusele seisukoha.

12. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Seejuures sama §-i lg 2 kohaselt isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Seega on kohtu hinnangul avaldaja õigusabikulud eelkirjeldatud põhimõtetel hüvitatavad.

Xxx viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-18-11 avaldatud seisukohad kohtu hinnangul kinnitavad asjaolu, et ka hagita menetluses on esindaja kulud hüvitatavad ja ei saa käsitleda põhjendamatutena. Vastava lahendi põhjendustes on välja toodud järgmist: „Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Kolleegiumi arvates on põhjendatud, et hagita, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise.“

Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hagita menetluses tuleb sarnaselt hagimenetlusele hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning vastavad kulud hüvitatakse menetlusosalisele piiratumalt kui hagimenetluses. Seejuures on kohtul õigusabikulude hüvitatavuse osas lai otsustusruum, mis tähendab, et kohus, arvestades kõiki konkreetset vaidlust puudutavaid asjaolusid, otsustab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle kaalutlusõiguse alusel. Seejuures ei tähenda eeltoodu, et õigusabi kasutamine oleks põhjendamatu ja mittevajalik iga hagita menetluse puhul.

13. Arvestades, et TsMS § 217 alusel on avaldajal õigus osaleda menetluses esindaja kaudu ja vahendusel ning Xxx ise esitas määruskaebuse ringkonnakohtule vandeadvokaadi vahendusel, ning tegemist on asjaga, mille raames määratakse vanema õigused lapse suhtes, siis ei saa pidada määruskaebusele vastuse esitamist lepingulise esindaja vahendusel põhjendamatuks. Arvestades, et vaidlus puudutas vanema õigusi lapse suhtes, tuleb menetlust ja selle tulemust pidada avaldaja jaoks äärmiselt oluliseks. Siinjuures märgib kohus, et lapsele riigi õigusabi korras määratud kaitsja eesmärk on tagada peaasjalikult ja eelkõige lapse õiguste kaitse, mitte aga vanema õiguste kaitse, mistõttu ei tähenda nimetatud asjaolu, et vanema õigusi menetluses kaitsta ei ole vaja või et need oleks piisavalt lapsele määratud esindaja abil kaitstud. Kohtu hinnangul oli antud juhul

4 õigusabi kasutamine eelnevast tulenevalt määruskaebusmenetluses mõistlik, põhjendatud ja vajalik.

14.TsMS § 175 lg 4 kohaselt lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. Seejuures on Riigikohus kohtuasjas 3-2-1-18-11 osundanud järgmist: Ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad peaks TsMS § 175 lg 4 järgi kehtestama Vabariigi Valitsus. Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub kohtuväliste kulude kohta üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kuigi esmajoones käib see säte hagita menetluse osaliste menetluse tõttu saamata jäänud sissetuleku või sõidukulude kui kohtuväliste kulude (vt TsMS § 144 p-d 2 ja 3) hüvitamise kohta (analoogselt TsMS § 162 lg 2 teisele lausele hagimenetluse kohta), on kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate kulud. Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Samale seisukohale on kolleegium jõudnud ka varem (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10, p 14). Eelviidatud riigikohtulahendist nähtub, et hagita menetluses tuleb õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda tunnistajale makstava hüvitise määrast.

15. Tunnistajale makstakse TsMS § 152 lg 1 esimese ja teise lause järgi tunnistajatasu, mis on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu suurus arvutatakse TsMS § 152 lg 2 järgi tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära TsMS § 152 lg 3 järgi Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäära piires. Lisaks tunnistajatasu maksmisele hüvitatakse tunnistajale TsMS §-de 156 ja 157 järgi piiratult ka menetlusega seotud sõidukulud ja muud kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutusja toitlustuskulud.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 vastu võetud määrusega nr 322 on kehtestatud "Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (määrus nr 322). Selle määruse §-s 3 on reguleeritud kulude hüvitamist tunnistajale, §-s 7 aga täpsustatud tunnistajatasu arvutamist. Muu hulgas on määruse nr 322 § 7 lg-s 3 sätestatud, et tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alamja ülemmäära piires, mis on 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär.

Avaldaja taotluse lahendamise ajal (s.o menetluskulude kandmise ajal) 2013. aastal reguleerib palga alammäära Vabariigi Valitsuse 10.01.2013. a määrus nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“. Nimetatud määruse § 1 järgi on töötasu alammääraks 1,90 eurot tunnis. Seega saab 2013. aastal tasuna õigusabi osutamise tunni eest välja mõista 1,90-19 eurot.

16. Avaldusele on lisatud üks õigusabi teenuse osutamise arve, mille järgi on avaldajale osutatud õigusabi kokku 3 tundi, tunnitasuga 77 eurot, kogutasuga 231 eurot. Lähtudes TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest ja määruse nr 322 § 7 lg-st 3, saab õigusabile kulutatud 3 tunni eest maksimaalselt Xxx välja mõista menetluskulud õigusabi osutamise eest tunnitasu määraga 19 eurot. Arvestades punktis 13. toodud seisukohti õigusabi teenuse kasutamise vajalikkuse ja põhjendatuse osas ning kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 8 ja määruse nr 322 § 7 lg-ga 3, tuleb avaldaja taotlus rahuldada osaliselt ning mõista Xxx avaldaja kasuks välja menetluskulud 57 euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

5 kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik