2-13-14046/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg 23. detsember 2013.a Tsiviilasja number 2-13-14046 Tsiviilasi Tsiviilasja hind XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes 4 940 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 13. detsember 2013.a Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja seaduslik esindaja XXX RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et XXX on XXXisa.

3. Kanda rahvastikuregistrisse XXX isana – XXX, sünd. XXX.a.

4. Välja mõista XXX igakuine elatis pojale XXX– sünd. XXX.a tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (hetkel 160 eurot) alates 27.03.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Elatis tuleb kanda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 6. XXX al on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

7. Kohus tunnistab otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 3). 8. Mõista XXX välja riigi tuludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja asjas läbiviidud DNA ekspertiisi tasu 171 (ükssada seitsekümmend üks)

2 eurot.

9. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 8 nimetatud rahalised kohustused tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Nõuete tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuste kohase täitmiseni.

10. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul ning Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).

11. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444.

12. Riigituludesse välja mõistetud ekspertiisitasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777.

13. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.

Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud täies ulatuses kostja, XXX , kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, põhjendused ja esitatud tõendid Hageja taotleb tuvastada, et XXX poja isaks on XXX. XXX on sündinud XXX.a ja põlvneb XXX . Kostja on ka ise isadust tunnistanud, kuid hageja emaga omaksvõttu tegema ei ole kostja perekonnaseisuametisse soovinud hagi esitamise hetkeni minna. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu kestis kokku umbes 3 aastat, lahku läksid pooled 2010.a augustis, kui hageja oli 2 aastane. Hageja elab koos emaga ning on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamisel ei ole osalenud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 160 eurot kuus, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning taotleb ka elatise võlgnevust perioodi 03.2012.a – 02.2013.a eest summas 1 770 eurot.

Kohtuistungil jäi hageja oma haginõude juurde ja taotleb tuvastada XXX põlvnemine kostjast ning kanda kostja isana poja sünniakti. Palub välja mõista elatise seaduses ettenähtud minimaalsuuruses igakuiselt alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt alates 27.03.2012.a summas 1 520 eurot mitte 1 770 eurot nagu hagiavalduses, kuna kostja on tasunud kokku 250 eurot. Taotleb elatise osas otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist.

3

Kostja vastuväited Kostja on nõus maksma 160 eurot kuus, kui leiab tuvastamist asjaolu, et tema on lapse isa. Avaldab, et on maksnud elatist perioodil 03.2012.a – 02.2013.a kokku summas 770 eurot nii sularahas kui ka ülekannetega.

Kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Kohtu põhjendused ja järeldus XXX on sündinud XXX.a, sünd registreeritud XXX .a Saare Maavalitsuses, akt nr XXX . Registrisse on kantud lapse emana XXX , kanne isa kohta puudub.

XXX ja XXX elasid koos alates 2006.a. XXX rasestus ja sünnitas XXX.a poja. Lahku läksid pooled 2010.a augustis.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on teostatud DNA ekspertiis. 14.11.2013.a koostatud ekspertiisiaktis nr XXX antud eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel XXX saab väga suure tõenäosusega olla XXX bioloogiline isa. Uuringute tulemusena tõenäosus, et XXX on XXX bioloogiline isa, on 99,99999 %.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Arvestades poolte kohtule antud seletusi leiab kohus, et eeltoodud uuringu tulemus on piisavaks tõendiks, mis võimaldab pidada XXX XXX isaks.

Isaduse tuvastamise menetluses ei ole pooled väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Seepärast on vanematel oma poja suhtes ühine hooldusõigus.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses.

PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatise võlgnevust perioodi 03.2012.a – 02.2013.a eest hageja nõuda ei saa, kuna tagasiulatuv elatise nõue põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral lubatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-36-08).

4 Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud miinimumelatise summale, sest isa ei ole lapse ülalpidamist nõutavas ulatuses toetanud. Hageja ema sõnade kohaselt on isa maksnud lapsele elatist kokku summas 250 eurot.

Kostja on nõustunud elatise maksmisega miinimumsummas.

Hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Elatis tuleb välja mõista hageja taotletud suuruses ja alates kohtusse hagiavalduse esitamisest, s.o 27.03.2013.a.

Kohus selgitab, et kostja poolt juba tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas hageja taotlusel viivitamata täidetavaks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 2 alusel tuleb kostja kanda jätta menetluskulud, s.h riigilõiv riigile, millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud ning ekspertiisitasu riigile, mille kostja jättis enne DNA ekspertiisi tegemist tasumata.

Hagejale anti Harju Maakohtu 30.04.2013.a määrusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest põlvnemise tuvastamise nõudelt summas 250 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tuginedes eelöeldule tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud välja mõista kostjalt riigituludesse.

19.08.2013.a määrusega kohustas kohus kostjat ette tasuma ekspertiisitasu summas 171 eurot, millise kohustuse kostja jättis täitmata. Kohus määras asjas DNA ekspertiisi, mis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja ekspertiisi maksumus kokku oli 171 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt samuti riigituludesse välja mõista.

Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik