2-13-57477/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-13-57477

Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2013, Tallinn

Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi

O K hagi KÜ Kose tee 26 ja OÜ GLASMIR vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. detsembri 2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja: O K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja August Käära Kostja I: KÜ Kose tee 26 (registrikood 80052092) Kostja II: OÜ GLASMIR (registrikood 10088591)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. detsembri 2013 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad O K kanda.

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. O K esitas 06.12.2013 Harju Maakohtule hagi KÜ Kose tee 26 vastu kahju hüvitamiseks. 07.12.2013 esitas hageja täiendatud hagi KÜ Kose tee 26 ja OÜ GLASMIR vastu kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 07.12.2010 Kose tee 26 asuva maja ees, kuhu oli pargitud hageja kasutuses olev sõiduauto Hyundai Sonata, reg.märgiga xxxxxxxxxx, omanik x x, et sõiduk on kaetud paksu lumega. Lume ärapuhastamisel ilmnes, et sõiduki esiklaas on purunenud ning sõiduki katusel on suured jäätükid ja katus on tugevalt muljutud. Sõiduk sai ka mujalt tugevalt kannatada. Lumi ja jää langesid autole hoone katuselt. Kose tee 26 asuva hoone katuselt lume koristamise eest vastutavad kostjad.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Maakohus keeldus 09.12.2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub hagiavaldusest, et kahju on tekkinud sõiduki Hyundai Sonata omanikule x x, mitte hagejale. Seega ei ole hageja õigusi rikutud ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette hageja asendamist, siis ei ole võimalik anda hagejale ka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Hagiavalduse kahju hüvitamiseks saab käesoleval juhul esitada sõiduki omanik.

Määruskaebus

5. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.

6. Maakohus jättis ekslikult hagi menetlusse võtmata, kuna reaalset kahju kandis mitte sõiduki omanik X X, vaid sõiduki valdaja, kes ka kasutas sõidukit. Lume sõidukile kukkumise tagajärjel oli valdaja kohustatud sõiduki taastama ning ta kandis ka selle taastamisega ning teisaldamisega kulusid. Seoses sõiduki taastamise kuludega hageja varaline seis halvenes. Seega sai kahju just hageja. Nimetatud kulude dokumendid, mis on kirjutatud hageja nimele, on esitatud ka kohtule. Juhul, kui sündmus oleks puudunud, ei oleks hageja pidanud sõidukit taastama ning ta oleks saanud seda kasutada ilma täiendavate rahaliste vahendite kulutamiseta sõiduki taastamisele ja teisaldamisele.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

9. Käesolevas asjas esitas hageja deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 reguleerivad kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on sõiduki valdaja, kellel on õigus nõuda hüvitisena üksnes valduse objektiks olnud asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodi jooksul. Sellist nõuet hageja kohtule ei esitanud. Omandi rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist saab asja kahjustamise korral nõuda asja omanik, mitte valdaja. Seda ei muuda asjaolu, et sõiduki remondija teisaldamiskulud kandis sõiduki valdaja.

10. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Mare Merimaa Ele Liiv Ande Tänav