3-13-2399/10 · 3-13-2399/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-2399 Määruse kuupäev 27 .12.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G.G.i (G.) kaebus Tartu Vangla keeldumisele lubada kaebajale kambrisse 14.08.2013 pakiga saadetud riideesemeid ning kohustada Tartu Vanglat andma kaebajale kambrisse pakiga saadetud T-särk ja põlvpüksid ja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 3000 euro nõudes Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada G.G. kaebus haldusasjas nr 3-13-2399. 2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Tartu Vanglale. 3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

1. 26.11.2013 laekus Tartu Halduskohtule kinnipeetava G.G. kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et 14.08.2013 võeti talle kui vahistatule saadetud pakist ära põlvpüksid ja T-särk ning Tartu Vangla tugines seda tehes Tartu Vangla kodukorra punktile 8.3.3 , mis kaebaja hinnangul on tema õigusi rikkuv. Kaebuses taotles G. G. talle põlvpükste ja T-särgi kambrisse väljastamist ning Tartu Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot.

Kaebuse asjaolude väljaselgitamiseks tegi kohus 27.11.2013 Tartu Vanglale päringu.

2

2. Vastuseks kohtu järelepäringule edastas Tartu Vangla 03.12.2013 e-kirjaga asjasse puutuvad dokumendid: 1) G.G. vaie 1-11/382-1 koos Justiitsministeeriumi 24.10.2013 vaideotsusega nr 11-7/13-4045-8 ja 2) G.G. kahju hüvitamise taotluse koos Tartu Vangla 28.10.2013 otsusega nr 1-13/148-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“.

2.1. Justiitsministeeriumi 24.10.2013 vaideotsusest nr 11-7/13-4045-8 nähtub, et 26.08.2013 esitas kinnipeetav G.G., kes oli vaide esitamise ajal vahistatu staatuses, vaide koos kahju hüvitamise taotlusega. Vaides taotles G. G. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.3 kehtetuks tunnistamist ja vangla kohustamist tagastada viidatud punkti alusel 14.08.2013 lattu paigutatud esemed.

Vaide esitaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 93 lõikele 1, mille kohaselt vahistatu kannab isiklikke riideid ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lõikele 3, mille kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklikke asju kuni 30 kg , millest tulenevalt vaide esitaja hinnangul puudub vanglal õiguslik alus sätestada piiranguid, kui palju riideesemeid võib vahistatu kambris hoida. Vaide esitaja leiab, et vaidlustatud piirangud ei ole kooskõlas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-ga 641 ja vangistusseaduse § 15 lõikega 2, kuna mitme riideeseme paari kambris omamine ei vasta viidatud normides sätestatud tingimustele. Kehtestatud piirangud on meelevaldsed ning põhjendused läbiotsimise kergendamise kohta ei ole kohased. Läbiotsimine on vanglateenistuse töökohustus ning esemete keelamine töökoormuse vähendamise eesmärgil ei ole õiguspärane. Vaide esitaja toob välja, et soovib oma riideid pesta alles siis, kui pesukott täis saab, kuna nii on otstarbekas ja temale odavam.

Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.3 kohaselt võib vahistatu hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmistes kogustes: aluspesu 7 paari; sokid 7 paari; jope või nahk/teksatagi (metall või neetkaunistusteta) 1 tk; kindad 1 paar (v.a spordikindad); sall 1 tk; pikk aluspesu 1 komplekt; T-särk 4 tk (s.h varrukateta T-särk, v.a maika); triiksärk 2 tk; jalanõud 4 paari (vahistatu valikul, v.a jalgpallijalanõud ja terava või kõrge kontsaga jalanõud); lühikesed püksid 2 paari; saunalina 1 tk; pikk spordidress (dressipüksid- ja pluus) 2 komplekti; pikad püksid 2 paari; müts 1 tk; kampsun või fliisjakk või polo või sviiter 2 tk; vest (metallkaunistusteta) 1 tk.

Justiitsministeerium leidis, et vaidlusalune kodukorra punkt on vaide esitajale negatiivset mõju avaldanud ja olgugi, et vaidlusaluse sätte mõju on lõppenud vaide esitaja staatuse muutumisel vahistatust kinnipeetavaks, ei välista see võimalust vaadata vaie läbi sisuliselt.

Justiitsministeerium jättis 24.10.2013 vaideotsusega nr 11-7/13-4045-8 G.G. vaide rahuldamata. Vaideotsuses asus Justiitsministeerium seisukohale, et vaidlustatav Tartu Vangla kodukorra punkt 8.3.3 on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning asjaoludest ei nähtu ka kodukorra vormi- või menetlusnõuete rikkumist.

3 Justiitsministeerium toob välja, et läbiotsimise hõlbustamine (nii nagu kodukorra punkti 8.3.3 põhjendused ja kaalutlused on kirjalikult toodud kodukorra seletuskirjas) on õiguspärane eesmärk kambris hoitavate esemete osas piirangute kehtestamisel. Justiitsministeerium rõhutab, et kinnipeetavad on vanglas viibides allutatud vangla režiimile, mistõttu ei ole võimalik vanglas jätkata soovitud elustiili ja ennast teostada vabalt valitud viisil. Sellega peab arvestama juba enne kinnipidamisasutusse sattumist. Takistus kasutada vabalt kasvõi potentsiaalselt ohtlikke esemeid on ilmselgelt ebameeldivus, mis paratamatult kaasneb vanglas viibimisega.

Justiitsministeerium märgib, et VSkE § 57 lõikest 3 tulenev õigus omada isiklikke asju kambris või isiklike asjade laos kuni 30 kg ei tähenda õigust omada kambris neile seal keelatud esemeid. Samuti ei saa lugeda asjaomaseks kõnealuse piirangu õiguspärasuse käsitlemisel vaide esitaja soovi pesta oma pesu vaid siis, kui pesukott täis saab. Vahistatud ja kinnipeetavad on allutatud vangla režiimile ja peavad arvestama asjaoluga, et ei saa jätkata vanglas soovitud elustiili ning seda eriti võrreldes ohuga julgeolekule suures koguses riideesemete kambris hoidmise korral. Lisaks tuleb arvestada ka asjaolu, et vaidlusaluses punktis kehtestatud kogused on sellised, mis tagavad vahistatule riiete vahetamise vastavalt nende määrdumisele ning võimaluse pesta neid korraga mõistlikus hulgas. Justiitsministeerium on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt ohustab kambris suures koguses isiklike riideesemete hoidmine vangla ja selles viibivate isikute julgeolekut. Liigsete riideesemete kambris hoidmise keelamine on meede, mis kindlasti aitab vastavat ohtu vähendada. Julgeoleku ohu vähendamine on vanglateenistuse oluline eesmärk. Seega on vahistatule isiklike riideesemete kambris hoidmise hulga osas kehtestatud piirang vanglas otstarbekas, kuna sama efektiivset tulemust ei ole võimalik tagada isikuid vähemkoormavalt , arvestades et vaidlusaluses punktis kehtestatud kogused on sellised, mis tagavad vahistatule riiete vahetamise vastavalt nende määrdumisele ja ilmastikutingimustele. Justiitsministeerium rõhutab, et kuna julgeolek vanglas on riigi sisejulgeoleku koha pealt oluline eesmärk, mida vaidlustatud säte aitab kindlasti saavutada, kaalub avalik huvi üles vahistatu huvi hoida kambris suures koguses isiklikke riideid.

2.2. Tartu Vangla 28.10.2013 otsustusega nr 1-13/148-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ on jäetud rahuldamata G. G. 26.08.2013 esitatud kahju hüvitamise taotlus summas 3000 eurot seonduvalt asjaoluga, et Tartu Vangla kodukorra p 8.3.3 alusel ei antud kaebajale kätte 14.08.2013 kaebajale pakiga saadetud põlvpükse ja T-särki. G. G. hinnangul on eelpoolmärgitud asjaoluga tekitatud temale mittevaralist kahju, kuna ta tunneb end vangla poolt survestatuna. Vangla märgib, et teisisõnu heidab G. G. ette talle vaimsete kannatuste põhjustamist, mis teatud juhtudel võib olla kvalifitseeritav väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes.

Tartu Vangla on otsustuses välja toonud, et G. G. isiklike asjade ühtsest nimekirjast ilmneb, et G. G. on hoolimata asjaolust, et 14.08.2013 pakiga saabunud T-särki ja põlvpükse talle kätte ei antud, kambris kaks paari lühikesi pükse ning viis T-särki. Tartu Vangla on seisukohal, et sõltumata sellest, kas Tartu Vangla kodukorra punkt 8.3.3

4 on õiguspärane või mitte, on olnud G. G. riideid niisugusel hulgal, et tal on olnud võimalik neid pesta ja vahetada. Vangla märgib, et sellisel juhul ei ole võimalik, et talle oleks tekitatud niisuguseid kannatusi, mida võiks pidada väärikust alandavateks ning eeltoodud põhjustel tuleb G. G. kahju hüvitamise taotlus rahuldamata jätta.

05.12.2013 kohtumäärusega jättis kohus G. G. kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kahjunõudelt 3000 eurot tuleb riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasuda riigilõivu 90 eurot, see on 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohtule kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv määruses märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900072770, märkides maksekorralduse selgitusse „Riigilõiv kaebuselt haldusasjas nr 3-13-2399“. Määruse täitmise tähtpäevaks määras kohus 16.12.2013.

3. 11.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse G. G. kaebuse täiendus-täpsustus, milles kaebaja märgib, et soovib kaebuses vaid seda, et kohus võtaks seisukoha, kas Tartu Vangla on käitunud valesti ja rikkunud kaebaja õigusi, mitte seisukohta, kas vangla peab maksma mittevaralise kahju hüvitist ning eeltoodu tõttu on kaebaja jätnud tasumata kahjunõudelt määruses märgitud riigilõivu. Samas kaebaja märgib, et S.K. on maksnud kohtumenetluse alustamiseks vajaliku riigilõivu, mille tõenduseks lisab kaebaja kirjale kontaktisikult saadud lehe. Kirjale lisatud lehel on väljavõte Tartu Maakohtu pangakontode numbritest koos viitenumbritega. Seega ei tõenda nimetatud dokument, et S.K. oleks G.G. käsitletava kaebuse esitamisel tasunud Tartu Halduskohtule seaduses sätestatud riigilõivu. Kaebusele lisatud maksekorralduse järgi on riigilõiv 15 eurot tasutud Tartu Maakohtu viitenumbrile (selgitusega: „riigilõiv kohtuasja toimingutelt, G.G.“).

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et antud kaebuse eesmärgiks on saavutada, et Tartu Vangla annaks G.G. kambrisse 14.08.2013 pakiga kaebajale saadetud riideesemed T-särgi ja põlvpüksid.

Kohus on seisukohal, et G.G. kaebust haldusasjas 3-13-2399 ei ole võimalik võtta menetlusse ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud kaebusega ei ole võimalik kaebajal eesmärki saavutada ning ka ainuüksi õigusvastasuse tuvastamise nõudega ja seisukoha andmisega kohtu poolt selles, kas vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebajale kambrisse lubamast temale 14.08.2013 pakiga saadetud T-särki ja põlvpükse, ei ole võimalik kaebajal eesmärki saavutada.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Tartu Vangla 03.12.2013 vastusega kohtu päringule ning sellele lisatud dokumentidega on tõendatud, et Tartu Vangla on toiminud kooskõlas kehtivate õigusaktidega jättes

5 rahuldamata kaebaja nõude väljastada temale kambrisse kaebajale kui vahistatule 14.08.2013 pakiga saadetud T-särgi ja põlvpüksid.

26.11.2013 kohtule laekunud kinnipeetava G.G. kaebusest (4-l lehel) sai kohus aru, et G. G. ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla võttis 14.08.2013 kaebajale kui vahistatule saadetud pakist ära põlvpüksid ja T-särgi ja pani need lattu hoiule selle asemel, et anda need kaebaja soovil tema kambrisse. Ning kuna Tartu Vangla tugines seda tehes Tartu Vangla kodukorra punktile 8.3.3 , peab kaebaja kodukorra sätet oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses taotles G. G. talle põlvpükste ja T-särgi kambrisse väljastamist ning Tartu Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot.

Kaebaja on kohtueelselt pöördunud Justiitsministeeriumi poole vaidega. Tema vaie Tartu Vangla kodukorra p 8.3.3 kehtetuks tunnistamise nõudes on jäetud rahuldamata Justiitsministeeriumi 24.10.2013 vaideotsusega 11-7/13-4045-8. Kaebaja on taotlenud vaides ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot, kuna leiab, et vangla rikub tema õigusi ja tunneb end vangla poolt survestatuna, sest vangla surub peale kodukorra punkti, mis rikub raskelt tema õigusi. Kaebaja leiab, et vanglal ei ole õigust öelda, kui palju isiklikke riideesemeid tohib vahistatul kambris olla. Kaebaja kahjunõue on jäetud rahuldamata Tartu Vangla otsustusega 28.10.2013 nr 1-13/148-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“.

Kohus nõustub Justiitsministeeriumi 24.10.2013 vaideotsuses nr 11-7/13-4045-8 avaldatud seisukohtadega, mille kohaselt on vahistatule isiklike riideesemete kambris hoidmise hulga osas kehtestatud piirang vanglas otstarbekas, kuna sama efektiivset tulemust ei ole võimalik tagada isikuid vähemkoormavalt, arvestades, et vaidlusaluses kodukorra punktis 8.3.3 kehtestatud kogused on sellised, mis tagavad vahistatule riiete vahetamise vastavalt nende määrdumisele ja ilmastikutingimustele. Kuna julgeolek vanglas on riigi sisejulgeoleku koha pealt oluline eesmärk, mida vaidlustatud säte aitab kindlasti saavutada, kaalub avalik huvi üles vahistatu huvi hoida kambris suures koguses isiklikke riideid. Kohus on seisukohal, et Justiitsministeerium on õigesti asunud seisukohale, et läbiotsimise hõlbustamine on õiguspärane eesmärk kambris hoitavate esemete osas piirangute kehtestamisel. Samuti tõendab vangla käitumise õiguspärasust G. G. saadetud põlvpükste ja T-särgi vangla lattu hoiule andmisel Tartu Vangla 28.10.2013 otsustuses nr 1-13/148-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ märgitud asjaolu, et G. G. juba oli isiklike asjade ühtse nimekirja kohaselt kambris kaks paari lühikesi pükse ning viis T-särki, kuigi temale 14.08.2013 pakiga saabunud T-särki ja põlvpükse kätte ei antud. Kohus nõustub otsustuses väljendatud vangla seisukohaga, et G. G. on olnud riideesemeid niisugusel hulgal, et tal on olnud võimalik neid pesta ja vahetada ning seega ei ole nende esemete kambrisse keelamisega G. G. tekitatud niisuguseid kannatusi, mida võiks pidada väärikust alandavaks.

11.12.2013 kohtule saabunud kaebuse täienduses-täpsustuses on kaebaja märkinud, et soovib kaebusega vaid seda, et kohus võtaks seisukoha, kas vangla on toiminud

6 kaebaja suhtes õigusvastaselt, keelates kaebajale kambrisse pakiga saadetud põlvpükse ja T-särki ning kaebaja ei soovi, et kohus võtaks seisukoha selle üle, kas vangla peaks kaebajale hüvitama mittevaralist kahju. Seega on kaebaja esitanud iseseisva tuvastamisnõude ning pole soovinud kohtumenetluses jätkata kahjunõude menetlust, samas on kaebaja jätnud kahjunõudelt tasumata riigilõivu.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 sätestab piirangud tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas tuleb HKMS § 38 lg 4 kohaselt kaebuse esitajal põhjendada, kuidas aitab tuvastamiskaebuse esitamine kaebajat tema õiguste kaitsel edaspidi. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub antud juhul kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna tuvastamiskaebusega ei saavuta kaebaja seda, et vangla oleks kohustatud andma kaebajale kambrisse tema poolt soovitud riideesemeid (pakiga saabunud põlvpüksid ja T-särgi). Mõningatel juhtudel on lubatud tuvastamiskaebuse esitamine eesmärgiga esitada hiljem hüvitamiskaebus, kuid antud juhul on kaebaja ise loobunud esialgselt esitatud kahju hüvitamise nõudest. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja poolt soovitud eesmärki oleks olnud võimalik saavutada läbi tühistamis- ja kohustamiskaebuse (nõuete), kuid kuna kaebaja staatus on käesolevaks ajaks muutunud vahistatu staatusest kinnipeetava staatuseks, ei ole kaebajal praegu enam võimalik esitada Tartu Vangla kodukorra p 8.3.3 tühistamise nõuet, sest see kodukorra säte ei reguleeri kaebaja kui kinnipeetava õigusi. Ning kuna kodukorra punkt 8.3.3 kehtib (ning ka kaebaja staatus ei ole enam vahistatu staatus), ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada ka kohustamisnõudega, sest halduskohtul puudub seaduslik alus vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebajale kambrisse soovitud põlvpükste ja T-särgi andmiseks.

Kohus selgitab, et kaebajal oleks võimalik esitada iseseisev tuvastamiskaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.3 õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid kuna ülaltoodud asjaoludest nähtuvalt oleks hilisema hüvitamiskaebuse esitamine sellelt pinnalt ilmselgelt perspektiivitu, puuduks kaebajal ka antud aspektist iseseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

Kohus märgib selgitavalt kaebajale, et Tartu Vangla on toiminud õiguspäraselt ning kehtivate õigusaktidega kooskõlas jättes rahuldamata G. G. taotluse lubada kambrisse 14.08.2013 kaebajale pakiga saadetud põlvpüksid ja T-särgi.

Eeltoodust lähtudes tagastab kohus G. G. kaebuse haldusasjas nr 3-13-2399 HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus selgitab, et seoses G. G. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu Tartu Halduskohtu viitenumbrile mittetasumise küsimuses.

7 Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. Eeltoodust lähtudes on võimalik riigilõivu tasunud isikul taotleda Tartu Maakohtult riigilõivu tagastamist, kui toiminguid, mille tegemiseks riigilõiv tasuti, ei tehta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks Kohtunik