3-13-442/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-442 Haldusasi Sergei Romanovi (Romanov) kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse (nr 2022306917) läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Romanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Sergei Romanov Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks (taotlus nr 2022306917) (tl 25−27).

2. 27.12.2012. a kirjaga nr 15.3-10/182469-4 (tl 19) teavitas PPA määruskaebuse esitajat, et tema puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis, ning selgitas, et määruskaebuse esitajal on õigus esitada kirjas toodud asjaolude kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 21.01.2013.

3. 18.02.2013. a kirjaga nr 15.3-10/182469-4 (tl 21) teavitas PPA määruskaebuse esitajat, et tema tähtajalise elamisloa taotlus nr 2022306917 jäeti PPA poolt 28.01.2013 läbi vaatamata, kuna tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis ei ole tema puhul nõutav. Kirjas on märgitud ka haldustegevuse vaidlustamise kord.

4. 27.02.2013 saabus Tallinna Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−2, tõlge tl 6) PPA kohustamiseks tema tähtajalise elamisloa taotluse nr 2022306917 läbivaatamiseks.

25.03.2013 laekus kaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2013. a määruse alusel Tartu Halduskohtule. Kaebuses märgib määruskaebuse esitaja, et ei ole rahul PPA poolt esitatud põhjustega tema tähtajalise elamisloa taotluse rahuldamata jätmisel, ning palub kohtul kohustada PPA-d tegema tema tähtajalise elamisloa taotluse kohta konkreetne otsus, milles PPA ei viitaks tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegade võimalikele kuupäevadele.

5. Halduskohus tagastas 12.04.2013. a määrusega kaebuse määruskaebuse esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna leidis, et määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja kaebus PPA kohustamiseks vaadata läbi tema poolt esitatud elamisloa taotlus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna PPA on tema tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmisel käitunud õiguspäraselt. PPA on määruskaebuse esitaja elamisloa taotlusele vastanud tähtaegselt, selgitanud õigesti 27.12.2012. a kirjas tähtajalise elamisloa taotluse ilmselgelt põhjendamatuks lugemist ja taotluse läbi vaatamata jätmise korda, ning andnud tähtaja vastuväidete esitamiseks. Määruskaebuse esitaja ei esitanud PPA 27.12.2012. a kirjas nimetatud tähtajaks oma seisukohti ja vastuväiteid, kuigi sai kirja kätte 02.01.2013. Tulenevalt VMS § 31 lg-st 2 võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata, kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole talle 27.12.2012. a kirjas antud tähtaja jooksul PPA-le oma seisukohti ja vastuväiteid elamisloa taotluse küsimuses esitanud, on ta jätnud oma õiguste kaitse võimaluse kasutamata. Määruskaebuse esitaja viibib kinnipidamisasutuses ning täielikul karistuse ärakandmisel vabaneb ta kinnipidamisasutusest 01.06.2024. Eeltoodu tõttu ei ole tulenevalt VMS § 43 lg-st 3 tähtajaline elamisluba määruskaebuse esitaja puhul nõutav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. S. Romanov esitas Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 48−49, tõlge tl 56−56 pöördel), milles palub kohustada PPA-d vaatama läbi tema taotlust elamisloa saamiseks ning tunnistada vangla sotsiaaltöötaja toimingud kutse-eetikale mittevastavaks.

- Määruskaebuse esitaja selgitab, et kuna ta ei valda piisavalt riigikeelt, ei saanud ta kõigest aru, mis oli PPA 27.12.2012. a kirjas kirjutatud. Järgmine talle edastatud PPA 18.02.2013. a kiri oli tõlgitud vene keelde ning kirjast nähtus ka vaidlustamise võimalus, mida ta seaduses ettenähtud aja jooksul kasutas.

- Halduskohus ei ole täpsustanud, milliseid andmeid ning tõendeid oleks määruskaebuse esitajal vaja veel kohtule esitada. Asjaolude näol, et määruskaebuse esitaja on sündinud Eestis ning elanud siin alates 1974. aastast, on määruskaebuse esitaja hinnangul tegemist talle elamisloa väljastamise otsustamisel piisavalt kaalukate asjaoludega. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et talle on ID-kaarti vaja invaliidsuse vormistamiseks.

- Määruskaebuse esitaja sõnul täitis vangla sotsiaaltöötaja, kelle vahendusel ta tähtajalise elamisloa taotluse koostas, oma ülesandeid vastutustundetult, kuna elamisloa taotluses on jäänud märkimata põhjus, miks elamisluba taotletakse. Samuti oleks vangla sotsiaaltöötaja pidanud määruskaebuse esitajale selgitama PPA 27.12.2012. a kirja sisu.

- Halduskohus on ebaõigesti lähtunud vaidlustatavas määruses Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2012. a määrusest kriminaalasjas nr 1-08-366, millega määrati kindlaks tema karistuse kandmise aja algus. Määruskaebuse esitaja kinnipidamistähtaja alguse arvestamine alates 12.02.2008 on küsimärgi all, kuna määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2012. a jõustunud määruse Euroopa Kohtus.

7. Vastustaja palub 09.05.2013 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 67−68 pöördel) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja on jätnud oma õiguste kaitse võimaluse kasutamata, mistõttu puudub tal tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1 kaebeõigus.

- Vastustaja selgitab, et kinnipidamisasutuses viibivatele isikutele elamisloa väljastamisega kaasnevad riigile täiendavad kulutused. Tähtajalise elamisloa kehtivusaeg on piiratud ning samu toiminguid ja kulutusi tuleb elamisloa kehtivusaja lõppedes korrata, mistõttu oleks tegemist riigi vahendite ebamõistliku kasutamisega. Arvestades, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei vaja välismaalane kehtivat elamisluba ning isikul puudub võimalus elamisloakaardi kasutamiseks, on vastustaja pidanud vajalikuks lähtuda VMS § 43 lg-st 3 ning jätta üldjuhul kinnipidamisasutuses karistust kandva välismaalase elamisloa taotlus läbi vaatamata VMS § 219 p 6 alusel. Vastustaja selgitab, et hindab välismaalasest kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel taotluse põhjendatust, so kas isiku puhul on alust vastaval hetkel taotlust sisuliselt menetleda või tuleb taotlus jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu taotlus. Seega vaadatakse kinnipidamisasutuses viibiva välismaalase elamisloa taotlus läbi kaalutlusõigust rakendades ning hinnatakse isikule elamisloa andmise võimalusi lähtuvalt taotluse menetlemise ajal teatavaks saanud asjaoludest. Reeglina kaalutakse isikule elamisloa andmist või mitteandmist juhul, kui isiku ennetähtaegse vabanemise taotlemise õiguse realiseerimiseni on jäänud kuus kuud või vähem. PPA vaatab kinnipidamisasutuses viibiva välismaalase elamisloa taotluse läbi ja teeb kaalutlusotsuse elamisloa andmise kohta ka juhul, kui isikul tekib õigus suunduda karistuse kandmiseks avavanglasse, kuna sellisel juhul vajab isik tähtajalist elamisluba, et avavanglas töötada. Kirjeldatud praktikast on teadlikud nii vanglate sotsiaaltöötajad kui ka Justiitsministeerium. Määruskaebuse esitaja karistusaeg lõpeb 01.06.2024 ning võimalus ennetähtaegselt vabaneda avaneb tal 26.12.2018, so enam kui viie aasta pärast. Seega leiab vastustaja, et määruskaebuse esitaja ei vaja Eestis viibimiseks tähtajalist elamisluba ning vastustajal puudub hetkel vajadus hinnata sisuliselt määruskaebuse esitajale elamisloa andmist.

- Määruskaebuse esitaja suhtes tehtud Sotsiaalkindlustusameti 10.04.2013. a invaliidsuse määramisest keeldumise otsusest nähtub, et invaliidsuse määramisest keeldumise aluseks oli kinnipidamisasutuses ja riigi ülalpidamisel viibimine, mitte kehtiva elamisloa puudumine. Arvestades seda, et määruskaebuse esitaja ei põhjendanud elamisloa vajadust invaliidsuse määramisega ning asjaolu, et elamisloa puudumine ei mõjutanud tema suhtes puude määramise otsust, on määruskaebuses esitatud sellekohane väide asjakohatu ja põhjendamata.

- Vastustaja rõhutab, et määruskaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotlus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et tema taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna tema puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu Eestis. Tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja oleks jätnud isiku taotluse läbi vaatamata põhjusel, et ta ei kõrvaldanud tähtajaks taotluses esinevaid puudusi või ei esitanud oma arvamust ja vastuväiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse määruskaebuse esitajale tagastanud õiguspäraselt. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus on tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle normi kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus on tuginenud sellele, et kaebaja jättis määratud tähtajaks oma seisukohad ja vastuväited esitamata. Vastustaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et see ei olnud määravaks argumendiks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisel, vaid selleks oli VMS § 219 p 6, mis sätestab, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval, kes viibib kinnipidamisasutuses alates 03.12.2003, kelle karistusaeg lõpeb alles 01.06.2024 ning kelle võimalus vabaneda ennetähtaegselt avaneb alles 26.12.2018, seega enam kui viie aasta pärast, ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis, kuna ta viibib Eestis VMS § 43 lg 3 ja lg 1 p 5 alusel. VMS § 43 lg 3 sätestab, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. VMS § 43 lg 1 p 5 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on muuhulgas vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida.

10. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi vastustaja selgitustega, et kinnipidamisasutuses viibivad isikud vabastatakse üldjuhul riigilõivu tasumisest elamisloa taotlemisel, kuna neil puuduvad sissetulekud. Elamisloa andmise korral väljastatakse isikule seega riigi kuludega elamisloakaart. Nii sõrmejälgede hõivamiseks kui ka dokumendi väljastamiseks tuleb PPA-l kanda täiendavaid kulutusi, et neid toiminguid vanglas teostada. Lisaks tuleb arvesse võtta, et tähtajalise elamisloa kehtivusaeg on piiratud ning samu toiminguid ja kulutusi tuleb elamisloa kehtivusaja lõppedes korrata. Seega oleks seadusliku alusega Eestis viibivale kinnipeetavale tähtajalise elamisloa väljastamise korral tegemist riigi vahendite ebamõistliku kasutamisega.

11. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et talle on ID-kaarti vaja invaliidsuse vormistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebuse esitaja sellekohane väide on asjakohatu ja põhjendamata, sest määruskaebuse esitaja ei põhjendanud elamisloa vajadust invaliidsuse määramisega ning elamisloa puudumine ei mõjutanud talle puude määramisest keeldumise otsust. Sellest hoolimata, et määruskaebuse esitaja viitas oma soovile taotleda Eesti elamisluba invaliidsuse määramiseks alles määruskaebuses, võttis vastustaja ühendust sotsiaalkindlustusametiga, et välja selgitada, kas elamisloa puudumine takistab määruskaebuse esitajale invaliidsuse määramist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 10.04.2013 tehtud määruskaebuse esitaja suhtes otsus, millega tuvastati tema töövõimetus 40%, kuid puude määramise kohta tehti negatiivne otsus põhjusel, et isik viibib vanglas ja kannab karistust ning on juba riigi ülalpidamisel, mistõttu ei ole tal alust saada täiendavat toetust. Seega oli määruskaebuse esitajale invaliidsuse määramisest keeldumise aluseks kinnipidamisasutuses ja riigi ülalpidamisel viibimine, mitte kehtiva elamisloa puudumine.

12. Ringkonnakohus lisab, et määruskaebuse esitajal ei ole käesolevas asjas vaja esitada kohtule rohkem andmeid ega tõendeid, ja osutab täiendavalt sellele, et kuna määruskaebuse esitaja viibib Eestis seaduslikul alusel VMS § 43 lg 3 ja lg 1 p 5 järgi, siis puudub tal hetkel vajadus elamisloa järele. Vastustaja selgituste kohaselt vaatab PPA kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbi siis, kui tema ennetähtaegse vabanemise taotlemise õiguse realiseerimiseni on jäänud kuus kuud.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et jätab tähelepanuta alles määruskaebemenetluses esitatud taotluse tunnistada vangla sotsiaaltöötaja toimingud kutse-eetikale mittevastavaks, kuna määruskaebemenetluses ei saa kohtule esitada taotlusi, mida halduskohtule ei esitatud (HKMS § 203 lg 2 koosmõjus § 182 lg-ga 3).

Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits