3-12-206/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-206 Haldusasi OÜ Cristella VT kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. novembri 2011. a käskkirja nr 13-6/2664 ning 17. jaanuari 2012. a vaideotsuse nr 13-4- 25 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Cristella VT apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Cristella VT Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Cristella VT kasuks välja menetluskulu 400 eurot. Jätta menetluskulude väljamõistmise taotlus ülejäänud osas rahuldamata. 2. Tagastada OÜ-le Cristella VT apellatsioonimenetluses esitatud ekspertarvamus. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Ringkonnakohus tegi käesolevas asjas 20. detsembril 2013 otsuse, millega rahuldas OÜ Cristella VT apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse. Kohtuotsuses jäi lahendamata OÜ Cristella VT 6. detsembri 2013. a taotlus õigusabikulude ja dokumentaalse tõendi saamise kulu väljamõistmiseks.

HKMS § 170 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulu summat.

2

Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus asjas täiendava otsuse menetluskulude väljamõistmise osas.

2. Taotlevate õigusabikulude suurus on taotluse kohaselt 930 eurot. Nähtuvalt kuludokumentidest on õigusabikulude eest arved esitatud 31. juulil ja 5. detsembril 2013. Apellatsioonkaebus oli asjas esitatud märksa varem, 30. aprillil 2012. Seega ei ole õigusabikulud seotud apellatsioonkaebuse esitamisega, vaid ongi tehtud üksnes täiendavate seisukohtade koostamisega ja uue tõendi esitamisega seoses. Sama nähtub ka esitatud kuludokumentidest. Need 6. detsembril 2013 esitatud täiendavad seisukohad on esitatud 5 lehekülje pikkuse dokumendina, kus korratakse põhiosas üle apellatsioonkaebuses juba öeldut.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on eelkirjeldatud töid arvestades ilmne, et menetluskulud on põhjendamatult suured. Seetõttu vähendab ringkonnakohus väljamõistetavate menetluskulude suurust ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu 400 eurot.

3. Samuti soovib kaebaja, et vastustajalt mõistetaks välja ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 342 eurot. Dokumentaalseks tõendiks oli Finantsplaneerimise OÜ eksperdi T. Rattasseppa ekspertarvamus ärikasumi mõiste ja lisandväärtuse kasvu kohta, ning selle saamise kuluks Finantsplaneerimise OÜ-le ekspertarvamuse koostamise eest makstud tasu.

HKMS § 102 p-st 2 tulenevalt on asja läbivaatamise kuluks tõepoolest ka dokumentaalse tõendi saamise kulu. Sellegipoolest ei pea ringkonnakohus võimalikuks ekspertarvamuse eest makstud tasu samastamist dokumentaalse tõendi saamise kuluga ning käesoleval juhul ekspertarvamuse maksumust menetluskuluna kaebaja kasuks välja mõista.

HKMS § 56 lg-st 2 ja TsMS § 272 lg-st 1 tulenevalt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Käesoleval juhul ei sisalda ekspertarvamus otseselt varem teadmata andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, vaid väljendab eksperdi arvamust, mis toetab kaebaja väiteid.

Tõsi, TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega ei ole iseenesest sellise arvamuse esitamine välistatud, kuid siinjuures tuleb arvestada, et eksperdiarvamuse saamiseks on TsMS §-des 293-305 sätestatud eraldi regulatsioon. Sellest regulatsioonist nähtuvalt toimub eksperdi määramine reeglina kohtu poolt (nt TsMS § 293 lg 1, § 294 lg 4-6) ning kohus määrab ka ekspertiisi eseme (nt TsMS § 297 lg 2, 4, § 298 lg 1). Seega näeb kehtiv õigus ette, et eksperdiarvamuse saamine toimub kohtu range kontrolli all. Ringkonnakohtu hinnangul on sellel regulatsiooni eesmärk muuhulgas ka olukorra vältimine, kus menetlusosalised hangivad enda initsiatiivil ja kohtu teadmata erinevaid eksperdiarvamusi ja koguvad selliselt tõendeid, mille esitamine ei ole asja lahendamiseks üldse vajalik. Selline käitumine paisutab asjatult asja materjalide mahtu, koormab kohut ja teisi menetlusosalisi ning võib venitada asja menetlust. Lisaks on oluline seegi, et kuna eksperdikulu kuulub samuti menetluskulude hulka (HKMS § 102 p 1), siis võib üks menetlusosaline tekitada niiviisi teistele menetlusosalistele asjatuid menetluskulusid.

3

4. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et sellises olukorras ei ole õige dokumentaalse tõendi hankimise kuluna menetluse vastaspoolelt eksperdiarvamuse eest makstud tasu väljamõistmine. Kui kaebaja pidas asjas eksperdiarvamuse saamist vajalikuks, oleks ta pidanud pöörduma selle taotlusega kohtu poole vastavalt TsMS §-le 293 jj. Seda, et selle eksperdiarvamuse esitamine asjas ei olnud üldse vajalik, kinnitab asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas asjas kaebuse ilma, et kohtukoosseis oleks olnud esitatud ekspertarvamusest teadlik.

Ringkonnakohtu hinnangul pole sellises olukorras eksperditasu väljamõistmine dokumentaalse tõendi saamise kulu sildi all võimalik. Lisaks oleks sellise menetluskulu väljamõistmata jätmise aluseks ringkonnakohtu arvates ka HKMS § 108 lg 11, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ebaõiglane ja ebamõistlik oleks vastustajalt välja mõista sellise eksperdiarvamusega seotud kulu, mis hangiti kohtu ja vastustaja teadmata ning TsMS §-s 293 jj sätestatud korda rikkudes, ja mille esitamine polnud asjas üldse vajalik.

5. Kuna eksperdiarvamus ei ole asja lahendamiseks vajalik, tagastab ringkonnakohus selle kaebajale.

Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene