3-12-2636/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Aarne Sarjas, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2636 Haldusasi M.M.

kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.01.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.01.2013. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 19.12.2012. a saabus Tartu Halduskohtule M.M. kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 14.12.2009. a kaebajale saabunud maksikirjast asjade äravõtmisega. Kaebuse kohaselt jõudis 30.11.2009. a Tartu Vanglasse kaebajale saadetud maksikiri. Peale kirja avamist võeti kaebajalt ära raamat, kalendermärkmik, ajakirjadest välja lõigatud ristsõnad ja 30 cm pikkune ja 3 cm laiune pael. Vangla põhjendas, et asjad on direktori käskkirjaga Tartu Vanglas keelatud. Kaebaja palub tuvastada, et temalt asjad ära võtnud ametnik on teadlikult andnud akti, mille andmiseks tal puudusid volitused ning mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kaebajalt on õigusliku aluseta ära võetud kaebajale kuuluvad asjad ja tekitatud sellega rahaline kahju. Koos kaebusega esitas M.M. taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 03.01.2013. a määrusega rahuldamata M.M. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2 Halduskohtu leidis, et riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kaebuse esitamise hetkel oli M.M. isikuarvel vaba raha 8,74 eurot. Ajavahemikul 12.08.2012-13.12.2012 on laekunud M.M. arvele kokku 281,00 eurot, millest on kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud summas 196,70 eurot ning elektrienergia eest tasutud 1,89 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 41,205 eurot. Käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15,00 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Kaebus tuleb jätta käiguta ja anda kaebajale riigilõivu tasumiseks 15-päevane tähtaeg määruse kättesaamisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M.M. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.01.2013. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu tehtud arvestuse aluseks võetud arvud ebaõiged ja kõik M.M. kulud on põhjendatud. Fotode tegemine (1,92 eurot) oli vajalik pensionitunnistuse jaoks. Koopiaid tegi (14,36 eurot) M.M. mitmes pooleliolevas kohtuasjas menetlusdokumentidest enne nende esitamist, et vältida vajadust menetlusabi korras koopiate nõudmiseks. Poest ostis (70,41 eurot) M.M. elementaarseid hügieenivahendeid ning toitu, kuna tal on laktoositalumatus ja vangla ei asenda laktoosi sisaldavaid toiduaineid laktoosi mittesisaldavate kuid samaväärsete toiduainetega. Samuti ei sisalda vangla pakutud toit piisavalt energiat selleks, et teha iga päev ühetunnine keskmise koormusega treening tervise säilitamiseks. M.M. on 60% töövõimetu ja peab iga päev võimlema, et saaks üldse liikuda. Lisaks eeltoodule broneerib vangla iga kuu 15. kuupäeval järgmise kuu elektritasu (2,87 eurot), mis on kontol näha aga kasutada seda raha ei saa. Kui arvestada eelnevalt loetletud ja põhjendatud M.M. kulutusi, on kulud kõnealusel perioodil suuremad kui sissetulekud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.01.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja M.M. määruskaebus rahuldamata. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvestatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulutused eluasemele ja transpordile. M.M. vanglasisesse isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema 19.12.2012 kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (19.08.2012-18.12.2012) sissetulek 281 eurot, millest kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud summas 196,70 eurot ning elektrienergia eest tasutud 1,89 eurot. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub seaduslik alus. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 41,205 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Isegi kui arvestada tema põhjendatud kulutuste hulka koopiate tegemise summa 14,36 eurot ja fotode tegemise eest tasutud 1,92 eurot, siis ka sellisel juhul ei ületa käesoleva asja menetluskulud tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

5. Ringkonnakohus märgib, et alates 01.01.2012 kehtima hakanud uus HKMS § 112 clg 1 p 1 annab isiku maksevõime hindamiseks valemi. Riigikohus on oma 12.03.2012. a määruse haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 selgitanud, et kohus peab menetlusabi andmise hindamisel

3 aluseks võtma taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutuseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel ei oma kehtiva regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Sama määruse p 11 alusel on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad analoogia korras võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil tavaliselt kulutused eluasemele ja transpordile, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadme kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega sissetulekust mahaarvatavad. Seega on Riigikohus andnud juhised, kuidas tuleb kohaldada HKMS § 112 lg 1 p-i 1. Halduskohus arvas seega õigesti kaebaja sissetulekust maha kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile. Muude kulutuste (kulutused poes) mahaarvamist sissetulekust ei ole Riigikohus põhjendatuks tunnistanud ning seega ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased kaebaja väited vajadusele osta täiendavalt toiduaineid. Kuna kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ületab eeldatavaid menetluskulusid, siis ei ole kaebajale lubatud anda menetlusabi. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et 15 euro tasumine ei ole kaebajale seoses tema vabanemisega vanglast 17.09.2013 ülemäära suur, kuna kaebajale maksti vanglast vabanemisel 756,88 eurot.

Maili Lokk Aarne Sarjas Agu Timmi