3-12-647/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-647 Haldusasi Romeo Kalda kaebused Viru Vangla kodukorra p 6.18 õigusvastasuse tuvastamiseks, 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 p-de 6.14.1 ja 6.15.1 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks, voodivarustuse kartserirežiimil oleku ajal päevaks äravõtmises ja vaiete tagastamises seisnenud toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning vanglale ettekirjutuste tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2013 Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest nõude osas teha Viru Vanglale ettekirjutus kohustamaks vanglat edastama R. Kalda 20.03.2012. a vaie tervikuna lahendamiseks Justiitsministeeriumile, tühistada selles osas Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsus ja lõpetada nimetatud nõude osas asja menetlus. 2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 3. Tühistada Tartu Halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti rahuldamata R. Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2012. a toiming 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta. Teha nimetatud osas uus otsus, millega R. Kalda kaebus selle nõude osas rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2012. a toiming 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta ning mõista Viru Vanglalt välja 1 euro ja 50 senti esimese astme kohtus kantud kulude katteks kohustusega kanda see summa L.K. arvele nr XXX Swedbank AS-is. 4. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsus muutmata. 5. Mõista Viru Vanglalt apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks välja 1 (üks) euro ja kohustada Viru Vanglat kandma see L.K. arvele nr XXX Swedbank AS-is.

2

Ülejäänud osas jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 18.12.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käesoleva haldusasja nr 3-12-647 juurde on liidetud kaebused haldusasjades nr 3-12-946 ja 3-12-1276.

Haldusasja nr 3-12-647 asjaolud ning menetluse käik

2. Viru Vangla direktori 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ (VVK), mida on muudetud direktori 12.07.2010. a käskkirjaga nr 1.1-1/153 (tl 77–81), p 6.18 nägi ette kartseris viibivate kinni peetavate isikute päevakava, mis sätestas voodivarustuse äraandmise kell 06.00–07.00 ning selle kätteandmise 20.30–21.00. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 4 p 1 sätestab, et kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid.

3. Vaidlusalusel ajal haldusasjas nr 3-12-647 kandis R. Kalda karistust Viru Vangla osakonnas E7. Perioodil 12.01.2012–11.02.2012 viibis ta kartserirežiimil. Kartsas viibimise ajal anti R. Kaldale õhtuti kella 20.30 paiku voodivarustus (madrats, tekk, padi, linad ja padjapüür) ning hommikuti võeti see kell 06.00 ära.

4. R. Kalda esitas 27.01.2012 vanglale teabenõude ja taotluse nr 6-10/3539 (tl 22), milles küsis informatsiooni E7 ja E8 osakonna kartserirežiimil olevate kinnipeetavate päevakava kohta. Muuhulgas esitas R. Kalda taotluse, et koostataks ning kinnitataks E7 ja E8 kartserirežiimi päevakava.

5. Vangla pikendas R. Kalda taotlusele vastamise tähtaega oma 21.02.2012. a teatisega nr 6-10/3539-1 (tl 23) ning Viru Vangla direktor andis 16.03.2012 välja käskkirja nr 1-1/62 „Viru Vangla kodukorra muutmine“ (tl 21), millega kehtestati E7 ja E8 osakonnas kartserikaristust kandvate kinnipeetavate jaoks eraldi päevakava. Selleks täiendati VVK-d alates 19.03.2012 p-ga 6.14.1, mis sätestas E7 osakonna kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava ning p-ga 6.15.1, mis sätestas E8 osakonna kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava. Nii E7 kui E8 päevakavas reguleeriti, et 06.00–07.00 toimub mh voodivarustuse äraandmine ning kell 20.00–20.45 mh voodivarustuse kätteandmine.

6. R. Kalda esitas 03.02.2012 Justiitsministeeriumile ja Viru Vangla direktorile vaide (tl 6-9), milles palus tunnistada VSkE § 7 lg 4 p 1 kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks; tunnistada kehtetuks Viru Vangla kodukorra p 6.18 ja kõik muud sätted, mis

3

keelavad kartserirežiimil olles päeval omada voodivarustust ning kohustavad selle ära andma; teha ettekirjutus Viru Vanglale, kohustamaks Viru Vangla II üksust mitte võtma temalt osakonnas E7 kartserirežiimil olles päevaks ära voodivarustust. Vaide kohaselt ei näinud käskkiri, mille alusel R. Kalda alates 12.01.2012 kartsas viibis, lisapiiranguna ette päevaks voodivarustuse äravõtmist. Hommikuti voodivarustuse ära võtmine on seadustega vastuolus ning tegemist on vangla omavoliga. Päevase voodivarustuse keeld, mis riivab intensiivselt R. Kalda õigusi, tekitades kannatusi ning teda väsitades, peaks sõnaselgelt seadusest tulenema. Vangistusseadus (VangS), sh selle § 651, ei sätesta keeldu omada ning kasutada päeval kartseris voodivarustust. VangS-ist ei tulene sellise piirangu kehtestamiseks volitust ka vanglale ega justiitsministrile. Nõuded kartserikambrile tulenevad VangS § 651 lg 1 kaudu VangS § 45 lg-st 1. Kartserikambrile esitatud nõuded ei erine sisuliselt VangS-is kambrile sätestatud nõuetest, kuid VangS § 45 lg 1 volituse alusel on justiitsminister VSkE § 7 lg-ga 4 kartserikambri suhtes erisusi sätestanud. VSkE § 7 lg 4 p 1 ega § 60 lg 1 ei keela päeval kartserikambris voodivarustust omada ega kohusta seda hommikul ära andma. Voodivarustust, mis väljastatakse kinnipeetavale vanglasse saabumisel terves vangistuses viibimise ajaks, ei saa lugeda kambri sisustusse kuuluvaks esemeks. Kui VSkE § 7 lg 4 p 1 siiski sätestab päevase voodivarustuse keelu, siis on keeld põhiseadusega (PS) vastuolus ning antud pädevust ületades, sest VangS § 45 lg 1 ei anna justiitsministrile volitust keelata kartsas päevaks voodivarustust. Norm ei ole õigusselge ning see tuleb tunnistada PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks. R. Kalda tugineb VSkE § 7 lg 4 p 1 põhiseadusvastaseks tunnistamise nõudes Riigikohtu 25.06.2009. a lahendile nr 3-4-1-3-09. Õigust päevase voodivarustuse keelamiseks ei ole ka vangla direktoril, mistõttu on VVK p 6.18 seadusega vastuolus ning kehtetu algusest peale osas, milles see kohustab kartseris viibivaid isikuid päevaks voodivarustust ära andma. Vanglal ei ole õigust kartsas viibiva kinnipeetava suhtes kehtestada lisapiiranguid väljaspool VangS § 651 piiritletud ulatust (RKHKo 05.12.2011 nr 3-3-1-41-11). Võib tõusetuda ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 riive küsimus.

7. Viru Vangla 14.02.2012. a kirjaga nr 6-12/52-1 (tl 10) anti R. Kaldale tähtaeg vaides puuduste kõrvaldamiseks. R. Kalda 17.02.2012 koostatud vastuses nr 6-12/52-2 (tl 11) jäi ta kõikide oma vaides esitatud nõuete juurde ning lisas muuhulgas, et palub PS-iga ja VangS-iga vastuolus olevaks tunnistada või kohaldamata jätta VVK ja VSkE mistahes normid, kus on sätestatud kartseris päevaks voodivarustuse äravõtmine ning keeld seda päeval omada.

8. Viru Vangla tagastas oma 22.02.2012. a otsustusega nr 6-12/52-3 (tl 12-13) R. Kalda 03.02.2012. a vaide läbivaatamatult. Vangla põhjendas, et tähtaja ennistamiseks VVK sätete vaidlustamise osas puudub mõjuv põhjus ning et VSkE-d vaidemenetluses vaidlustada ei saa, sest see pole haldusakt. Ettekirjutuse tegemise nõude tagastamise osas põhjendused puudusid.

9. R. Kalda esitas 23.03.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebajalt 12.01.2012–11.02.2012 osakonnas E7 kartserirežiimil olles päevaks voodivarustuse ära võtmises; teha vanglale ettekirjutus, millega kohustada II üksust E7 osakonnas mitte võtma kaebajalt kartserirežiimil olles päevaks ära voodivarustust ning tagada voodivarustus ka päeval; kui kohus leiab, et keeld tulenes VVK p-st 6.18 või muudest sätetest, siis tühistada need sätted, millega keelatakse osakonnas E7 kartserirežiimil olles päeval omada kambris voodivarustust ning kohustatakse see päevaks ära andma; kui kohus leiab, et keeld tulenes VSkE § 7 lg 4 p-st 1, siis tunnistada säte PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see keelab kartserirežiimil olles omada päeval voodivarustust ning kohustab selle päevaks ära

4

andma; tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 22.02.2012. a toiming, mis seisnes kaebaja vaide tagastamises selles esitatud ettekirjutuse tegemise nõude osas. Kaebuse kohaselt jääb kaebaja oma 03.02.2012. a vaide ning 17.02.2012. a vastuse põhjenduste juurde ning palub nendega arvestada. Kaebaja leiab, et vangla tagastas talle tema 03.02.2012. a vaide ettekirjutuse nõude tegemise osas õigusvastaselt, kuna vangla 22.02.2012 vaide tagastamise otsuses puuduvad selle nõude tagastamise põhjendused. Kaebaja taotluse lahendamata jätmisega rikuti tema subjektiivseid õigusi ning hea halduse tava. Oma väite kinnitamiseks viitab kaebaja Riigikohtu 09.05.2008. a lahendi nr 3-3-1-22-08 p-le 13. Vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamisel on kaebajal preventiivne huvi ning kogumis teiste õigusvastaste toimingutega kahjunõude esitamise soov tulevikus. Kaebaja leiab, et osakonnas E7 ei ole tegelikult kehtinud VVK p 6.18, vaid vangla on lähtunud E7 osakonna päevakavast (VVK p 6.14). Seda kinnitavad kaebaja 27.01.2012. a taotlus, vangla 21.02.2012. a vastus taotlusele ja vangla 19.03.2012. a vastus (tl 24), et E7 osakonnas kartserirežiimil paiknevate isikute osas võeti vastu uus päevakava 16.03.2012. a käskkirjaga nr 1-1/62.

10. Tartu Halduskohtu 20.04.2012. a määrusega (tl 25-26) jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse saamisest. Kaebajal tuli VVK p-i 6.18 osalise tühistamise nõuet täiendavalt põhjendada, kuna kaebusest selgus, et antud punkt kaebaja suhtes üldse ei kehtigi ning lisaks nähtub vaide tagastamise otsusest, et nõue esitati tähtaega ületades. Kaebajal tuli kaaluda, kas tal on vajalik ja võimalik jääda kohustamis- ja tuvastamisnõuete juurde.

11. 08.05.2012. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 32-37) selgitas kaebaja, et kuna VVK-sse tehti muudatus alles 16.03.2012. a käskkirjaga, siis perioodil 12.01.2012– 11.02.2012 võidi tema õigusi reguleerida VVK p-ga 6.18. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalusel ajal E7-s kartsas viibides ei saanud seal üheaegselt kehtida kaks päevakava, kus tegelikkuses rakendati VVK p-s 6.14 sätestatud E7 osakonna päevakava, kuid madratsite äravõtmisel VVK p-s 6.18 sätestatud P-hoone osakonna P2 päevakava. Sellepärast taotleski kaebaja, et „juhul, kui kohus leiab, et keeld tulenes VVK p-st 6.18 või muudest sätetest“, siis tuleb need tühistada. Kuna kaebaja paigutati kartserisse 12.01.2012 ja ta esitas vaide VVK p-i 6.18 peale 03.02.2012, siis ei olnud vaide esitamise tähtaeg 30 päeva möödunud. Kaebajale avaldus VVK p 6.18 mõju siis, kui temalt 12.01.2012 voodivarustus ära võeti. Tuvastusnõude osas jääb kaebaja enda seisukohtade juurde ja lisab, et päevase voodivarustuse keeld ei tulene ka kartserirežiimi olemusest. Keeluga põhjustas vangla kaebajale füüsilisi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning pingeid, kuna kuu aja jooksul polnud päeviti 14 tundi järjest võimalust madratsile pikali heita ega sellel istuda. Kahjustati kaebaja vaimset tervist ja põhjustati stressi, tervis aga kuulub PS § 28 lg 1 kaitsealasse. Kaebajalt 30 päeva jooksul voodivarustuse päevaks ära võtmine tekitas kahju ning kogumis muude samal perioodil kartseris viibimisel õigusvastaste toimingutega põhjustatud kannatustega annab see kahju hüvitamise aluse välja. Vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamisel on kaebajal preventiivne huvi. Kaebaja tahab kohtu hinnangut ka selles osas, et vangla direktoril puudus tegelikult pädevus enda käskkirja peale esitatud vaiet lahendada, seega ka vaiet kaebajale läbivaatamatult tagastada. Sellega rikuti PS § 3, 13 ja 14. Kaebaja loobus kohustamisnõudest.

Liidetud haldusasja nr 3-12-946 asjaolud ja menetluse käik

5

12. R. Kalda kandis 13.03.2012 kuni 16.06.2012 E7 osakonnas kartserikaristust. Voodivarustus võeti temalt Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkirja alusel päevaks ära alates 19.03.2012.

13. R. Kalda koostas 20.03.2012 vaide (tl 102-104), milles palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkiri nr 1-1/62 osas, milles sellega kohustati osakondades E7 ja E8 kartseris viibimisel päevaks ära andma voodivarustus; kohaldada õiguskaitset ja peatada vaidlustatud osas käskkirja täitmine; teha ettekirjutus vanglale, millega kohustada R. Kaldalt kartsas olles päevaks mitte voodivarustust ära võtma ning tagada kartsas voodivarustuse omamine ööpäevaringselt. Vaide põhjendustes märkis R. Kalda lisaks, et kui vaideorgan leiab, et voodivarustuse ära andmise kohustus ja selle päeval kambris omamise keeld tuleneb VSkE § 7 lg-st 4, siis tuleb norm PS-iga vastuolus olevaks ning kehtetuks tunnistada. R. Kalda kordas enda seisukohta, et nii VSkE § 7 lg 4 kui ka Viru Vangla kodukorra p-d 6.14.1 ja 6.15.1 on kehtestatud pädevust ületades, päeval ilma voodivarustuseta kartseris viibimine on tervisele kahjulik ning selline kohtlemine pole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtete ning inimväärikusega.

14. Viru Vangla jättis 26.03.2012. a otsustusega nr 6-12/111-1 (tl 101) R. Kalda 16.03.2012. a käskkirja täitmise peatamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla 03.04.2012. a kirjas nr 6-12/111-2 (tl 100) anti R. Kaldale tähtaeg vaides puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt kuna R. Kalda paiknes osakonnas E7, siis tuli tal põhjendada, miks ta vaidlustab osaliselt ka E8 osakonna kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava.

15. R. Kalda 05.04.2012. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 99) selgitati, et kuna ta on määratud karistust kandma vangla II üksusesse, mille osakondade E7 ja E8 vahel toimuvad pidevad ümberpaigutamised, siis võidakse ta ka E8 osakonda paigutada. Sel juhul poleks mõistlik hakata E8 päevakava uuesti otsast peale vaidlustama.

16. Viru Vangla 16.04.2012. a otsustusega nr 6-12/111-4 (tl 98) tagastati R. Kalda 20.03.2012. a vaie haldusmenetluse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel osas, milles oli vaidlustatud VVK p-i 6.15.1, sest E8 päevakava puudutav punkt E7-s viibiva R. Kalda õigusi ei riku ega tema vabadusi ei piira. Preventiivset nõuet seoses sellega, et R. Kaldal on teoreetiline võimalus sattuda E8 osakonda, vaidemenetluses esitada ei saa.

17. R. Kalda esitas 07.05.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasja nr 3-12-946 tl 1-3), milles palus õigusvastaseks tunnistada Viru Vangla 16.04.2012. a toiming, mis seisnes tema 20.03.2012. a vaide osalises tagastamises ja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada kaebaja vaiet tervikuna Justiitsministeeriumile edastama. Alternatiivselt, kui ettekirjutuse nõue jääb rahuldamata, siis tühistada Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkirjaga nr 1-1/62 kinnitatud VVK p 6.15.1 osas, millega kohustati osakonnas E8 kartseris viibimisel päevaks ära andma voodivarustus. Kaebaja palus kohtul arvestada tema 20.03.2012. a vaides ning 05.04.2012. a puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud põhjendustega. Kaebaja vaide osaliseks edastamata jätmiseks puudus õiguslik alus ning vaide osalise tagastamisega rikuti tema õigust tõhusale õiguskaitsele ja heale haldusele. Huvi tuvastuskaebuse esitamisel on preventiivne. Vaie tulnuks tervenisti Justiitsministeeriumile edastada ning vangla direktor poleks tohtinud ise vaide asjaolusid hindama asuda. Vangla leidis ekslikult, et VVK kehtetuks tunnistamist HMS §-st 72 tulenevalt kaebaja vaidemenetluses nõuda ei saa. Kaebaja vaie on ebaõigesti HMS

6

§ 79 lg 1 p 1 alusel tagastatud. Päevase madratsi kasutamise piirangu õigusvastasuse osas kordas kaebaja juba eespool toodud seisukohti.

Liidetud haldusasja nr 3-12-1276 asjaolud ja menetluse käik

18. Justiitsministeeriumi 21.05.2012. a vaideotsusega nr 11-7/827 (tl 94-95) jäeti R. Kalda vaie Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 p-i 1, millega täiendati Viru Vangla kodukorda p-ga 6.14.1, kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning tagastati vaie osas, milles taotleti VSkE § 7 lg 4 PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist.

19. R. Kalda esitas 19.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasja nr 3-12-1276 tl 1-5), milles palus tühistada Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkiri nr 1-1/62 p 6.14.1 osas, millega kohustatakse osakonnas E7 kartseris viibimisel päevaks ära andma voodivarustus; teha ettekirjutus Viru Vanglale, millega kohustada viimast kaebajalt kartseris olles päevaks voodivarustust mitte ära võtma ning tagama voodivarustuse kartseris omamine ööpäevaringselt; jätta kohaldamata ja tunnistada PS-iga vastuolus olevaks ning kehtetuks VSkE § 7 lg 4 p 1 osas, milles see keelab kartseris voodivarustuse ning kohustab selle päevaks ära andma. Kaebuses palutakse arvestada kaebaja 20.03.2012. a vaide põhjendustega. Kaebaja arvab jätkuvalt, et voodivarustus ei ole kambri sisustusse kuuluvaks esemeks. Ka VSkE § 7 lg 4 p 1 ei nimeta voodivarustust, seega see ei kuulu kartseri sisustusse. Kuna Viru Vangla kartseriosakonnas ei ole seina külge kinnitatavaid lavatseid, vaid on põrandal asuvad kõvad lavatsid, siis on asjakohatu 21.05.2012. a vaideotsuse arutlus selle üle, et voodivarustus ei pruugi ülestõstetud lavatsi ja seina vahele mahtuda. Kui Viru Vanglas on kartseris kasutusel põrandal asuvad kõvad lavatsid ning E7 osakonna kartseris kahekordne nari, siis ei saa ka väita, et voodivarustus ei ole vajalik ning et keeld tuleneb VSkE § 7 lg 4 p-st 1. Kuna VangS § 45 lg 1 ministrile volitust ei anna ning kaebaja arvates ei olegi minister VSkE § 7 lg 4 p-ga 1 voodivarustusega seonduvat reguleerinud, siis ei saa ka kodukorras täpsustada voodivarustusega seonduvat. Kuna Justiitsministeerium on seisukohal, et päevase voodivarustuse keeld siiski tuleneb VSkE § 7 lg 4 p-st 1, ja kodukorra p 6.14.1 on seega õiguspärane, siis leiab kaebaja, et minister on volitusi ületanud. Riigikohtu 07.12.2009. a lahendi nr 3-3-1-5-09 p 23 analüüsist tuleneb samuti, et voodivarustus ei kuulu kambri sisustusse ning selle keelamist kartseris VangS § 651 ette ei näe.

20. Asjas toimus istung 15.11.2012 (tl 126-129), kus kaebaja jäi oma nõuete juurde ning tugines lisaks õiguskantsleri 27.08.2012. a kirjale nr 7-4/120880/1203957. Vastustaja märkis, et on tunnistanud, et VVK on õigusvastane, kuid on seda mitu korda muutnud ning muudatustes põhjendused esitanud.

21. Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsuse (tl 131-133) resolutsiooni p-ga 1 tunnistati kaebaja 03.02.2012. a vaides sisalduva ettekirjutuse nõude lahendamata jätmises seisnenud Viru Vangla tegevus õigusvastaseks. Resolutsiooni p-ga 2 mõisteti vastustajalt välja koopiate eest tasutud riigilõivu katteks 0,5 eurot ning kohustati see kandma L.K. arvele. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud jäeti need kandnud isiku kanda. Kohtuotsuse kohaselt saab VSkE § 7 lg 4 p-st 1 üheselt järeldada, et päevasel ajal ei tohi kartseris olla kasutatavat magamisaset. Voodivarustuse kasutamise piiramine on igati kohane, eesmärgipärane ja proportsionaalne mõjutusvahend tagamaks, et kartserisse paigutamine ei kaotaks oma mõju. Kinnipeetava eneseteostusvabadus on kinnipidamisasutuses ning eriti kartseris viibides oluliselt piiratud. Kaebaja ei ole kaevanud 8-tunnise pideva uneaja nõude

7

rikkumise peale ega viidanud ühelegi muule arvestamist väärivale tervisega seotud asjaolule. Kuna kaebajal oli kartsas nari, siis oli ta õigusaktidega ettenähtust soodsamas olukorras, sest tal oli võimalik lugemiseks ja puhkamiseks kasutada tavapärase kõrgusega aset. Seetõttu ei saanud voodivarustuse puudumine rikkuda tema õigust tervise kaitsele (PS § 28). Ei nähtu, et see saanuks alandada ka tema inimväärikust või mistahes muul viisil tema põhiseadusest tulenevaid õigusi rikkuda või vabadusi piirata. Seetõttu ei ole põhjust jätta VSkE § 7 lg 4 p-i 1 kohaldamata ega algatada selle suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. VVK p 6.18 ning Viru Vangla direktori 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 p-d 6.14.1 ja 6.15.1 ei kehtesta voodivarustuse omamise keeldu, kuid kuna see keeld tuleneb VSkE § 7 lg 4 p-st 1, siis on õiguspärane, et pärast öörahu lõppemist tuleb voodivarustus ära anda ning see saadakse tagasi järgmise öörahu alguseks. Kaebaja pole väitnud, et voodivarustuse ära andmise või saamise konkreetsed ajad rikuksid tema seadusest tulenevaid õigusi. Seega ei saa seda teha ka haldusaktid, millega need kehtestatakse. Toimiku materjalide kohaselt viibis kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal ning ka kohtuotsuse tegemise ajal E-hoone E7 osakonnas, mistõttu ei ole E8 osakonna päevakava tema õigustesse puutuv. Tema õigustesse ei puutu enam ka VVK p 6.18, sest alates 19.03.2012 on tema osakonna kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava kehtestatud 16.03.2012. a käskkirjaga. Viru Vangla 22.02.2012. a otsuses nr 6-12/52-3 pole vähimalgi määral käsitletud kaebaja 03.02.2012. a vaides esitatud nõuet teha voodivarustuse äravõtmist keelav ettekirjutus. Seega on põhjendatud kaebaja väide, et vangla jättis vastava taotluse lahendamata ning rikkus sellega kaebaja õigusi. Õigusi oleks kaebaja saanud kõige tõhusamalt kaitsta kohustamisnõudega, kuid ta piirdus preventiivsel huvil rajaneva vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamise nõudega. Arvestades, et kaebaja esitab pidevalt vangla haldusaktidele ja toimingutele vaideid, võib järeldada, et kaebuse vastava osa rahuldamine saab oluliselt kaasa aidata tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. 20.03.2012. a vaides soovis kaebaja 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 E7 ja E8 kartseris voodivarustuse ära andmist puudutavate osade kehtetuks tunnistamist ning voodivarustuse ära võtmist keelava ettekirjutuse tegemist. Viru Vangla 16.04.2012. a otsus nr 12/111-4, millega tagastati vaie Viru Vangla kodukorra p 6.15.1 kehtetuks tunnistamise nõudes põhjusel, et E8 osakonna kinnipeetavate päevakava kaebaja õigusi ei riku ega vabadusi ja õigusi ei piira, on õigusvastane. Õiguste rikkumise üle saab otsustada üksnes pädev haldusorgan vaide sisulisel lahendamisel. Viru Vangla otsuse õigusvastasus ei anna aga alust vaide edastamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks, sest Tartu Halduskohus on Viru Vangla 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 p 6.15.1 osas esitatud nõude oma 10.07.2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-946 menetlusse võtnud ning sellega on tekkinud HMS § 79 lg 1 p-st 5 tulenev alus vaide tagastamiseks. Vastuseks vastustaja vastuväidetele märgib kohus, et VangS § 11 lg 81 kohaselt ei saa vaide esitanud kinnipeetav vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui ta on jätnud vaide puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata. R. Kalda esitas Viru Vangla 14.02.2012. a otsustuse nr 6-12/52-1 peale kaebetähtaja ennistamise taotluse ja selgitas 03.04.2012. a otsustuse nr 6-12/111-2 peale, kuidas vaidlustatud käskkiri tema õigusi rikub. Seega ta kõrvaldas puudused ning võis VVK p 6.18 ja Viru Vangla 16.03.2012. a käskkirja nr 1-1/62 p 6.15.1 vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Lisaks ei ole vastustaja 22.02.2012. a otsust tehes arvestanud, et HMS §-dest 77 ja 34 ning VangS § 11 lg-st 41 koosmõjus tuleneb, et vangla direktori käskkirjaga kehtestatud kodukorra peale esitatud vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimust ei saa vangla ise lahendada. Eelnevast tulenevalt on kaebus põhjendatud üksnes 03.02.2012. a vaides sisalduva ettekirjutuse nõude läbi vaatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise osas ning nõue tuleb rahuldada. Muus osas kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kolmes kaebuses on esitatud kaheksa nõuet ja üks alternatiivne nõue. Seega kaebusest rahuldati ligikaudu üks kaheksandik. Koopiate eest tasutud riigilõivust 4,03 eurot on võimalik hüvitada 0,5 eurot.

8

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

22. R. Kalda 14.01.2013. a apellatsioonkaebuses (tl 149-156) palutakse tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3, so tühistada otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata ning menetluskulud välja mõistmata. Kaebaja palub teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna ning mõista Viru Vanglalt välja menetluskulud 4,03 eurot ning kohustada see kandma L.K. arvele. Samuti algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VSkE § 7 lg 4 p 1 osas. Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 157 lg-le 1, § 158 lg-tele 1-3, § 165 lg 1 p-dele 2 ja 4. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja õiguslikud põhjendused ja kaebuste põhjendused, asus ise vastustaja asemele ja teostas tema eest kaalutlusõigust. Kaebaja jääb kõikide oma vaietes ja kaebustes esitatud põhjenduste juurde. Halduskohus kohaldas vääralt PS § 3 lg-t 1, § 10-14, § 19, § 26 ja § 28 lg-t 1; VangS § 41 ja § 651; VSkE § 7 lg-t 4, HMS § 3 lg-d 1 ja 2, § 54-56 ning tegi antud normide tõlgendamisel ebaõiged järeldused. Halduskohus märkis vaid ühe lausega, et kuna VSkE § 7 lg 4 p-st 1 tulenev päevase voodivarustuse keeld ei saa kaebaja põhiseaduslikke õigusi rikkuda, siis ei ole põhjust normi kohaldamata jätta ega põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada. Seega kohus ei põhjendanud enda järeldust piisavalt. Kohus ei kontrollinud ka kaebaja väiteid, et ministril ja vangla direktoril puudub pädevus kartserikambri sisustuse reguleerimisel päevaks voodivarustust keelata. Kohus asus VSkE § 7 lg 4 p-i 1 ise sisustama ning jõudis ebaõigele seisukohale. Arvestatud ei ole VangS § 41 lg-d 1 ja 2. VangS § 651 lg-s 4 ei ole päevase voodivarustuse keeldu. Kaebaja palub ringkonnakohtul arvestada õiguskantsleri 27.08.2012. a seisukohaga. Halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et tuvastas Viru Vangla 16.04.2012. a otsustuse õigusvastasuse, kuid kaebust selles osas ei rahuldanud.

23. Viru Vangla vaidleb oma 18.03.2013. a vastuses (tl 167) apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Otsus on piisavalt põhjendatud ning selle tegemisel ei ole tõendeid ebaõigesti hinnatud, materiaalõiguse norme vääralt kohaldatud ega kohtumenetluse norme rikutud. Vastustaja palub kohtul arvestada halduskohtule 16.07.2012 (tl 57-61) ja 30.07.2012 (tl 89-92; 111-112) esitatud seisukohtadega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega.

24. Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013. a istungil loobus kaebaja kaebusest osas, mis puudutab nõuet teha Viru Vanglale ettekirjutus kohustamaks vanglat edastama R. Kalda 20.03.2012. a vaie tervikuna lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Samuti muutis kaebaja vastustaja nõusolekul senise Viru Vangla kodukorra p-de 6.18, 6.14.1 ja 6.15.1 tühistamisnõude tuvastamisnõudeks, märkides põhjendatud huviks preventiivse huvi tulenevalt sellest, et vahepeal on kehtestatud kodukorra uus redaktsioon.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

25. Ringkonnakohus võtab kõigepealt vastu kaebaja loobumine kaebusest nõude osas teha Viru Vanglale ettekirjutus kohustamaks vanglat edastama R. Kalda 20.03.2012. a vaie tervikuna lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 3 tuleb sellisel juhul Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsus selle nõude osas tühistada ja lõpetada nimetatud nõude osas ka asja menetlus.

9

26. R. Kalda apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti rahuldamata R. Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2012. a toiming 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldab selle nõude osas R. Kalda kaebuse ning tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2012. a toimingu kaebaja 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta ning mõistab Viru Vanglalt välja 1 euro ja 50 senti esimese astme kohtus kantud kulude katteks kohustusega kanda see summa L.K. arvele. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2012. a otsus muutmata.

27. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 6, et Viru Vangla 16.04.2012. a toiming R. Kalda 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta on õigusvastane. Samas ei rahuldanud halduskohus selle nõude osas esitatud tuvastamiskaebust vaid leidis, et selles osas ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamiseks ei ole alust, kuna kohus on kodukorra p-ga 6.15.1 seotud tühistamisnõude nagunii juba samas asjas menetlusse võtnud ja seetõttu tekkis vanglal alus vaide tagastamiseks kodukorra p 6.15.1 puudutavas osas. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et viitamine kodukorra p 6.15.1 tühistamisnõude menetlusse võtmisele ja 20.03.2012. a vaide edastamise osas ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamata jätmisele ei saa olla alus 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmisele. Peale selle ei saanud halduskohus jätta eelnimetatud tuvastamisnõuet kohtuotsuse resolutsioonis rahuldamata, olles ise otsuse põhjendavas osas tuvastanud 16.04.2012. a toimingu õigusvastasuse. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium oma 21.01.2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-88-08 märkinud, et juhul, kui kohus on aktsepteerinud tuvastamiskaebuse esitamise alusena märgitud põhjendatud huvi ja vaadanud kaebuse läbi sisuliselt, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja vaidlustatud toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kaebaja apellatsioonkaebus ja kaebus selle nõudega seonduvalt rahuldamisele ning halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata R. Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 16.04.2012. a toiming tema 20.03.2012. a vaide osalise tagastamise kohta.

28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, mis puudutavad kodukorra p-de 6.18, 6.14.1 ja 6.15.1 osas tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist ning ka VsKE § 7 lg 4 p 1 kohaldamata jätmise ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata jätmise nõude osas kaebuse rahuldamata jätmist. Kuna tühistamisnõue hõlmab tuvastamisnõuet, siis ei muuda kodukorra viidatud p-dega seonduvaid halduskohtu seisukohti ka see, et kaebaja muutis apellatsioonimenetluses nõuet ja läks tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. VangS § 651 lg 1 järgi peab kartser vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele. VangS § 45 lg 1 sätestab kinnipeetava kambrile esitatavad üldised nõuded ja märgib, et kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. VSkE § 7 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et Justiitsministril puudus pädevus VSkE § 7 lg 4 p-i 1 kehtestamiseks. Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see muuhulgas seda, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda. Kartserikaristust kohaldatakse kinnipeetavate suhtes, kes on toime pannud distsipliinirikkumise. Seega on asjakohane nende suhtes ka lisapiirangute kehtestamine

10

võrreldes teiste kinnipeetavatega, kuna distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. Voodivarustuse kasutamisvõimaluse piirang, mis on lubatud kartserikaristuse kandmisel VSkE § 7 lg 4 p 1 alusel, tuleneb seega kartserikaristuse kandmisest endast ja on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga. Seetõttu ei kitsendata niisuguse piiranguga kinnipeetavate õigusi liigselt ning tegemist on proportsionaalse ja kõigi kartserikaristust kandvate kinnipeetavate suhtes võrdsetel alustel kohaldatava piiranguga, mistõttu see on sobiv, mõõdukas ja vajalik vangla julgeoleku ja korra tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et nimetatud piirang ei ole põhiseadusega vastuolus ja jätnud põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse VSkE § 7 lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Viru vangla kodukorra p-d 6.18, 6.14.1 ja 6.15.1 sätestasid vangla osakondade päevakavade kaudu selle, millal toimub kartserikambrites või kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate osas voodivarustuse äraandmine hommikul ning voodivarustuse kätte andmine õhtul. Kuna sellise regulatsiooni aluseks on kehtiv ja õiguspärane VSkE § 7 lg 4 p 1, siis puudub alus vangla kodukordade viidatud sätete õigusvastasuse tuvastamiseks ning vanglale sellise ettekirjutuse tegemiseks, et kaebajalt ei võetaks kartseris päevaseks ajaks voodivarustust ära ja selle olemasolu kartserikambris tagataks ööpäevaringselt (19.06.2012.a esitatud kaebuse nõue, millest kaebaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt esimese astme kohtus loobunud). Vangla kodukorras päevakava sätestamise õiguse andis vangla direktorile VSkE § 10 ja kuna viidatud kodukorra p-dega sätestatud päevakavade voodivarustuse päevaks äraandmisega ja õhtul kätteandmisega seonduva regulatsiooni aluseks on VSkE § 7 lg 4 p-st 1 tulenev piirang voodivarustuse kartserist päevaks ära võtmiseks, mis seondub kartserirežiimi kui sellisega, siis ei ole alust ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses toodud väitel, et halduskohus oleks viidatud kodukorra punktid pidanud tühistama ja seega ka õigusvastaseks tunnistama juba üksnes seetõttu, et Õiguskantsler on oma 27.08.2012. a seisukohas pidanud 25.03.2009. a käskkirjaga kehtestatud Viru Vangla kodukorda õigusvastaseks tulenevalt sellest, et seda ei ole HMS § 56 nõuete kohaselt põhjendatud.

29. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna iseenesest alust ka asjaolu, et halduskohus on vaidlustatud otsuses kõigis kaebuse muudes nõuetes, välja arvatud 03.02.2012. a vaidega seotud nõue, jätnud kaebuse küll rahuldamata, kuid otsuse põhjendavast osas ei nähtu selget põhjendust seoses nõudega, milles kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebajalt 12.01.2012–11.02.2012 osakonnas E7 kartserirežiimil olles päevaks voodivarustuse ära võtmises. Nagu juba märgitud, ei ole see halduskohtu otsuse osalise tühistamise aluseks, sest ringkonnakohus saab siin ka ise viidatud nõude osas seisukoha võtta seda enam, et ka viidatud nõudes kaebuse rahuldamine või mitterahuldamine sõltub üksnes sellest, kas VSkE § 7 lg 4 p 1 ja Viru Vangla kodukorra vastavate sätete alusel kartseris kehtiv piirang voodivarustuse päevaks äraandmise kohta on õiguspärane või mitte. Nagu juba varasemalt märgitud, pidas halduskohus sellist piirangut põhjendatult õiguspäraseks ja PS-ga kooskõlas olevaks ning Viru Vangla kodukorra vastavaid sätteid õiguspärasteks ning ka ringkonnakohus nõustus selle põhjendusega. Eeltoodu tõttu ei ole seega õigusvastane ka Viru Vangla toiming mis seisnes perioodil 12.01.2012–11.02.2012 kaebajalt kartserikambris päevaseks ajaks voodivarustuse äravõtmises.

30. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus muudab alama astme kohtu lahendit, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Esimese astme kohtus oli kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 4,03 eurot koopiate tegemise eest. Apellatsioonimenetluses oli kaebaja menetluskuludeks samuti riigilõiv koopiate tegemise eest summas 2,40 eurot. Kuna esimese astme kohtus rahuldatud nõuete hulgaks jääb tulenevalt ringkonnakohtu otsusest kaks nõuet, siis mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 2 alusel välja esimese astme kohtus kantud menetluskulude

11

katteks ühe euro ja viiskümmend eurosenti. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati sisuliselt üksnes ühe nõude osas, siis mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks ühe euro. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk