2-10-56449/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-56449 Tsiviilasi Avoterm Aqua OÜ hagi Proland Varahaldus OÜ vastu tehingu tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 4. novembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Avoterm Aqua OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Avoterm Aqua OÜ (registrikood: 1058177; asukoht: Viljandimaa Karksi-Nuia alevik, Viljandi mnt 5), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Vastustaja (kostja): Proland Varahaldus OÜ (registrikood: 11342560; asukoht: Viljandimaa Pärsti vald Sinialliku küla) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. novembri 2013. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Avoterm Aqua OÜ esitas 12.11.2010. a Proland Varahaldus OÜ vastu hagi taotlusega tühistada hageja ning kostja vahel 25.08.2010. a sõlmitud tehing „võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäimisele allumise kohta“ ning kohustada kostjat tagastama tühise tehingu järgi saadu. Hageja palus hagi tagamise korras peatada täiteasjas nr 171/2010/1047 täitemenetluse.

Hagiavalduse kohaselt koostati 25.08.2010. a Viljandi notar Rita Dimitrejevi juures kostja ja Osaühing Avoterm Aqua, keda esindas Urmas Toomsoo, vahel notariaalne dokument nimetusega „võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“ (tl 3-4). Võlatunnistusega tunnistas OÜ Avoterm Aqua võlakohustust Proland Varahalduse OÜ ees summas 31 955,82 eurot, mis tulenes 25.05.2009. a sõlmitud laenulepingust nr 250509. Sama notariaalse dokumendiga leppisid pooled kokku ka võlgniku kohesele sundtäitmisele allumise. Avoterm Aqua OÜ juhatuse liige Avo Kangro sai 29.10.2010. a Viljandi täitur Janek Poolilt täitmisteate, mille kohaselt pandi Avoterm OÜ-le kohustus tasuda Proland Varahaldus OÜ-le võlgnevus kokku koos täitekuludega summas 33 700,61 eurot. Eelnevalt arestis kohtutäitur Avoterm Aqua OÜ arvelduskontod, millega pärsiti täielikult ettevõtte tegevus. Ülalviidatud toimingul esindas hagejat Urmas Toomsoo, kes on notari juures kinnitanud, et tema volitused Avoterm Aqua juhatuse liikmena on kehtivad, neid on osaniku poolt nõuetekohaselt pikendatud ning teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud. Selline Urmas Toomsoo kinnitus on väär. Urmas Toomsoo oli OÜ Avoterm Aqua juhatuse liige kuni 23.05.2010. a. OÜ Avoterm osaniku otsusega 19.05.2010. a ei pikendatud Urmas Toomsoo juhatuse liikme volitusi. Seega esitas Urmas Toomsoo notar Rita Dimitrjevile teadvalt valeandmeid, viies notari tahtlikult eksimusse eesmärgiga sõlmida notariaalne tehing (pettus TsÜS § 94 mõttes). Hagiavalduse materiaalõigusliku alusena viitas hageja TsÜS §-le 114, mille kohaselt on õigustamata isiku käsutus kehtiv ainult juhtudel kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek või kui õigustatud isik kiidab käsutuse hiljem heaks. Urmas Toomsoo käsutusele ei ole antud eelnevat ega ka hilisemat aktsepti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 04.11.2013. a määrusega Avoterm Aqua OÜ hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus tühistas määruse jõustumisel Tartu Maakohtu 17.11.2010. a hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 171/2010/1047.

Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2). Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimelt käsitleb hageja hagiavalduse kohaselt võlatunnistuses kokkulepitut käsutustehinguna, nõudes kohtult selle tühistamist, kuna tehing on sõlmitud väidetavalt esindusõiguseta isiku poolt. Võlatunnistust käsitletakse lepinguna, mille funktsiooniks on kohustuse täitmise tagamine, sissenõude lihtsustamine ja tõendamiskoormise vähendamine. Seega ei sisaldu kohtu hinnangul faktiliste asjaoludena väljatoodud lepingus käsutust hageja poolt viidatud TsÜS § 114 mõistes. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja soovib, et kohus tühistaks 25. augustil 2010. a sõlmitud tehingu ning kohustaks kostjat tagastama tehingu järgi saadu. Samas ei nähtu faktilistest asjaoludest, et hageja oleks seoses tehinguga kostjale midagi üle andnud. Kohus oli seisukohal, et võimalikku tühist tehingut ei saa kohus hageja nõutud viisil tühistada – tühistamine eeldab tühistamiseni kehtivat tehingut. Kohus leidis, et hagi tuleb pidada perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Seega tuleb hagiavaldus koos selle lisadega TsMS § 372 lg 4 alusel hagejale tagastada. Kohus osundas lisaks, et vaatamata kohtu poolt 17.11.2010. a määratud tähtajale – 3 päeva jooksul hageja pangakontode aresti alt vabastamisest – ei ole hageja tasunud tähtaegselt nõutavat riigilõivu. Viimane makse laekus alles 01.12.2011. a. Samas selgitas kohus, et TsMS § 150 lg 1 p 2 ning lg 4 järgi, kui hagiavaldust ei võeta menetlusse, tagastab kohus hageja taotlusel tasutud riigilõivu. TsMS § 386 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise aluse äralangemise tõttu käesoleva määruse jõustumisel Tartu Maakohtu 17. november 2010. a määrusega otsustatud hagi tagamine tühistada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avoterm Aqua OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta hagiavaldus menetlusse ja jätta jõusse Tartu Maakohtu 17.11.2010. a hagi tagamise määrus.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kõnealuse tehinguga seatud hageja olukorda, kus notari poolt kinnitatud tehinguga on hagejale tekitatav potentsiaalne kahju

527 300 krooni. Vaidlusalune tehing on formaaljuriidiliselt kolmandate isikute jaoks kehtiv, sh kohtutäituri jaoks, kellel on reaalne võimalus pöörata tehingu alusel nõue täitmisele;

2) on kõnealuse tehingu sõlmimise fakti kohta Lõuna Politseiprefektuuri menetluses kriminaalasi. Asja menetlusse mittevõtmine tekitab situatsiooni, kus kohtutäitur jätkab alusetu nõude täitmist. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole seoses tehinguga kostjale midagi üle andnud. Arvete arestimise järgselt kohtutäituri poolt ning enne hagi tagamist on kohtutäituri vahendusel kantud hagejalt kostjale üle märkimisväärsed rahasummad, mida kinnitab käesolevale määruskaebusele lisatud hageja konto väljavõte;

3) on hagiavaldus kohtule esitatud 09.11.2010. a. Kaevatav määrus on tehtud ligi kolm aastat hiljem. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellise menetlusega on riivatud tema põhiseaduslikke õigusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 4. novembri 2013. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusel, et hagi on perspektiivitu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud alust jätta Avoterm Aqua OÜ hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna tegemist ei ole hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on kvalifitseerimata. Maakohus on lähtunud hageja õiguslikust kvalifikatsioonist, kuid ei ole ise kvalifitseerinud õigussuhet ja vajadusel kohustanud hagejat kõrvaldama hagiavalduse puuduseid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, muu hulgas juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid nõude kvalifitseerimiseks. Tartu Ringkonnakohus on 28.03.2011. a määruses juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt vaidlustab hageja sundtäitmist ning tulenevalt TsMS § 376 lg-st 1 on hagejal võimalus hagi muuta.

Eeltoodud põhjendustel saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja vajadusel peab hageja kohtu nõudmisel kõrvaldama hagiavalduse puudused.

6. Menetluskulude jaotuses osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi