2-11-55002/82 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-55002

Tsiviilasi

Kvaliteetinkasso OÜ hagi Mesor OÜ vastu 20 699,44 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

20 699,44 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 otsus ja 11. märtsi 2013

täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kvaliteetinkasso OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

8. oktoober 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – Kvaliteetinkasso OÜ (rk: 11713631),

esindaja advokaat Piret Pallo

Vastustaja (kostja) – Mesor OÜ (rk: 10892885), esindaja

advokaat Kai Villman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 otsus,

millega jäeti rahuldamata Kvaliteetinkasso OÜ hagi

Mesor OÜ vastu võlgnevuse 20 699,44 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Teha

asjas

uus

otsus,

millega

rahuldada

Kvaliteetinkasso OÜ hagi Mesor OÜ vastu osaliselt ning

välja mõista Mesor OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks

19 713 (üheksateist tuhat seitsesada kolmteist) eurot 47

senti põhivõlgnevuse katteks, 20 470 (kakskümmend

tuhat nelisada seitsekümmend) eurot 89 senti viivise

katteks seisuga 18.02.2013 ning viivis alates 19.02.2013

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse 19 713,47 euro täieliku tasumiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 95,24%

Mesor OÜ kanda ja 4,76% Kvaliteetinkasso OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kvaliteetinkasso OÜ esitas 10.11.2011 maakohtule Mesor OÜ vastu hagi põhivõlgnevuse

20 699,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7055,01 eurot ja hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivise lepingus kokkulepitud määras (0,15% päevas)

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Reinoil OÜ ja kostja 01.07.2008 ostu-müügilepingu

nr 2008-07/01, mille alusel ostis kostja Reinoil OÜ-lt naftasaadusi. Igal tankimisel tehti

väljastamislehtedele kanne, mille kütust tankinud kostja esindaja allkirjastas. Kostja kohustus

kauba eest tasuma arvel märgitud maksetähtajal Reinoil OÜ arveldusarvele. 01.01.2011

loovutas Reinoil OÜ kõik olemasolevad ja tulevikus ostu-müügilepingust nr 2008-07/01

tekkivad nõuded kostja vastu Black Land 1 OÜ-le. 14.04.2011 ja 20.04.2011 loovutas Black

Land 1 OÜ kõik oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat

informeeritud. Ajavahemikul detsember 2010 kuni aprill 2011 tankisid kostja esindajad

Reinoil OÜ tanklas kütust, mille eest Reinoil OÜ väljastas järgmised arved: nr 11012 summas

5374,80 eurot maksetähtajaga 07.02.2011, nr 11018 summas 7023,30 eurot maksetähtajaga

07.03.2011, nr 11029 summas 10 814,80 eurot maksetähtajaga 07.04.2011 ja nr 11039

summas 2756 eurot maksetähtajaga 19.04.2011. Kostja on tasunud Black Land 1 OÜ

arveldusarvele osa arvest nr 11012 summas 5269,46 eurot ning tasumata on 20 699,44 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus Reinoil OÜ lepingut,

sh müüs kostjale nõuetele mittevastavat kaupa ja väljastas kütust kostja loata isikutele, kes ei

töötanud kostja juures. Leping nr 2008-07/01 lõppes 30.06.2010 ning pärast nimetatud

kuupäeva on iga kütuse ostu-müügi tehing käsitletav iseseisva tehinguna. Viivisemäära osas

kostjal kokkulepped Reinoil OÜ-ga pärast lepingu lõppemist puudusid. Nõuete loovutamise

dokumendid on võltsitud ja koostatud tagantjärele ning seavad hageja nõudeõiguse kahtluse

alla. Osa hagis nimetatud arvetest on tasutud. Arve nr 11012 summas 5374,80 eurot tasus

kostja Black Land 1 OÜ-le. Arveid nr 11018, 11029 ja 11039 ei ole Reinoil OÜ Black

Land 1 OÜ-le loovutanud. Kostja tasus arvest nr 11018 29.04.2011 Reinoil OÜ-le 2000 eurot.

Juhul kui Reinoil OÜ on siiski nõude loovutanud, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 169 lg 1

kohaselt saab nimetatud makset lugeda kohustuse täitmiseks uuele võlausaldajale. Kostja

soovis sõlmida arvete tasumiseks Black Land 1 OÜ-le uue lepingu, kuid viimane lepingut

sõlmima ei ilmunud. Kohustuse täitmise tähtaeg summas 18 699,44 eurot ei ole veel

saabunud, kuna kauba eest tuli tasuda Reinoil OÜ arvele SEB Pangas, kuid Reinoil OÜ keelas

raha maksmise tema arvele, sest Reinoil OÜ arved on arestitud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 18. veebruari 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 11. märtsil 2013 tegi maakohus täiendava otsuse,

millega tühistas 21. novembri 2011 määrusega Mesor OÜ arveldusarvetele seatud aresti

27 754,45 euro ulatuses Kvaliteetinkasso OÜ kasuks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt 01.07.2008 ostu-müügilepingust nr 2008-07/01 nähtub, et

müüja Reinoil OÜ müüb ja ostja Mesor OÜ ostab müüjalt naftasaadusi. Koos lepinguga esitas

hageja kohtule ka arved nr 11012, 31.01.2011, nr 11018, 28.02.2011, nr 11029, 31.03.2011 ja

nr 11039, 12.04.2011. Arved on kirjutatud välja tuginedes kauba väljastamislehtedele (lisatud

arvete juurde), kus on kirjas, kui palju kütust keegi autojuht oma autole teekonnalehte aluseks

võttes tankis. Teekonnalehed ja arved kannavad aastanumbrit 2011 (I kd tl 9–23). Esitatud

tõenditele tuginedes ei saa väita, et nimetatud arvetel oleks seos lepinguga nr 2008-07/01,

kuna arved on esitatud pärast lepingu lõppemist, milliseks kuupäevaks saab lugeda

01.07.2008 allakirjutatud lepingu p 9.1 järgi 30. juunit 2010 (kaks aastat alates lepingu

allakirjutamise kuupäevast).

Nõudeõiguse loovutamise dokumentidena esitati kohtule 01.01.2011 nõuete loovutamise

leping Reinoil OÜ ja Black Land 1 OÜ vahel, 31.01.2011 loovutamisteade, 12.04.2011

nõudeõiguse loovutamise leping nr 36 hageja ja Black Land 1 OÜ vahel ning 14.04.2011

loovutamisteade (pealkirjastatud võlateatisena). Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 36

juures on lisa 1 – nõudeõiguse loovutamise teenustasumäärade kokkulepe, ja teine lisa 1 –

võlanõuete nimekiri, mis sisaldab üleantud dokumentatsioonis arveid 10122, 11018, 11029,

ostu-müügilepingut nr 2008-07/01 ja nõuete loovutamise lepingut. Nõudeõiguse loovutamise

lepingu nr 36 juures on ka lisa 2 – võlanõuete nimekiri, mis sisaldab üleantud

dokumentatsioonis arvet nr 11039, ostu-müügilepingut nr 2008-07/01 ja nõuete loovutamise

lepingut. Kuna nõuete loovutamine on toimunud konkreetsest lepingust tulenevate kohustuste

täitmise nõude loovutamisena (st nõudeõiguse saajal on õigus nõuda lepingu lisas toodud

arvete maksmist), mis on seotud ainult selle, mitte aga mõne muu lepinguga, siis saab kohus

loovutamisõigust kontrollida ainult selle lepinguga seonduvalt.

Hageja küll väidab, et leping nr 2008-07/01 kehtis poolte vahel suulises vormis pärast

kehtivusaja lõppemist tähtajatult edasi, kuid selle kohta puuduvad tõendid. Lepingu jätkumist

ei kinnita see, et kostja on mõne Reinoil OÜ arve tasunud pärast lepingutähtaja lõppemist.

Ühelgi arvel ei ole (ja ei peagi olema) märget selle kohta, et arve on esitatud konkreetse

lepingu alusel. Arved on esitatud kauba saamist silmas pidades Reinoil OÜ poolt kostjale ning

kui kostja arveid ei tasu, on Reinoil OÜ-l õigus pöörduda hagiga kohtu poole.

Kohtule esitatud arvete loovutamine ei ole seotud lepinguga nr 2008-07/01. Kohus peab

nõudeõiguse loovutamist hindama tuginedes VÕS §-le 170, mille kohaselt peaks arvete

tasumise nõue olema igal juhul loovutatud, kuid hageja tugineb sellele, et loovutatud on ainult

nõuded, mis tulenevad lepingust nr 2008-07/01, ja ei nõua iseseisvalt (ilma viiteta lepingule)

loovutatud arvete tasumist. Nõue on kohtule esitatud ainult konkreetse lepingu mittetäitmisest

tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellist nõuet ei saa kohus rahuldada, kuna kohtule ei ole

esitatud ühtegi arvet, mis seda lepingut täites tasumata oleks ning mille tasumise nõudeõigus

oleks loovutatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kvaliteetinkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

18. veebruari 2013 otsuse ja 11. märtsi 2013 täiendava otsuse tühistamist ning uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) leidis kohus ebaõigesti, et hageja on esitanud nõude üksnes lepingust nr 2008-07/01

tulenevate kohustuste täitmiseks. Ehkki nõue oli hagiavalduses seotud lepinguga, tulenes nõue

siiski konkreetsete arvete tasumata jätmisest. Kui lepingu kehtivus lõppes enne arvete

esitamist, siis on hageja ekslikult sidunud arved lepinguga, kuid see ei muuda nõude olemust

ega sisu;

2) leidis kohus ebaõigesti, et lepingu nr 2008-07/01 kehtivus lõppes enne arvete esitamist ja

hageja väide, nagu oleks leping suulises vormis samadel tingimustel edasi kehtinud, on

tõendamata. Hagiavalduse lisana 6 esitatud e-kirjavahetusest kostja juhatuse liikme Rain-Mati

Pesoriga nähtub, et ka kostja tunnistas lepingu kehtimist pärast vaidlusaluste arvete esitamist

(„Meil on leping Reinoil OÜ-ga. Hakkame ülekandma graafiku järgselt Reinoil OÜ-le

vastavalt lepingule“);

3) leidis kohus ebaõigesti, et hageja omandas üksnes lepingust tuleneva nõudeõiguse ja

arvetest tulenevaid nõudeõigusi ei ole hagejale loovutatud. Hagiavalduse lisadest 3 (nõuete

loovutamise leping) ja 5 (nõudeõiguse loovutamise leping) nähtub, et nõuete üleminek

hagejale toimus korrektselt. Lisaks on nõuete esimest üleminekut aktsepteerinud ka kostja,

seda nii hagiavalduse lisana 6 esitatud e-kirjavahetuses kui ka sellega, et tasus osa ühest

vaidlusalusest arvest nõuded omandanud äriühingule, kes hiljem loovutas ülejäänud nõuded

hagejale. Viimatinimetatud nõuete üleminek toimus hagiavalduse lisana 5 esitatud lepingus,

mille lisas on välja toodud, et hagejale läksid üle nii lepingust kui ka arvetest tulenevad

nõudeõigused (nii leping kui arved on väljatoodud eraldi). Hageja esitas kohtule ka Marko

Kalevi, kes oli nõuete loovutamiste ajal mõlema nõuded loovutanud äriühingu juhatuse liige,

20.12.2011 kirja, kus on kinnitatud, et hagejale loovutati eranditult kõik nõuded kostja vastu.

5. Mesor OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Reinoil OÜ oleks loovutanud Black

Land 1 OÜ-le arvetest nr 11018, 11029 ja 11039 tulenevad nõuded. Kostja esitas 25.11.2011

hagivastuse lisana 5 Reinoil OÜ e-postiaadressilt 31.01.2011 tulnud nõude loovutamise

teatise, millest tuleneb, et Reinoil OÜ on loovutanud arvest tuleneva nõude Black

Land 1 OÜ-le. 31.01.2011 kuupäevaga oli Reinoil OÜ kostjale esitanud ühe arve –

31.01.2011 arve nr 11012 summas 5374,80 eurot. Nimetatud arve tasus kostja vastavalt nõude

loovutamise teatele Black Land 1 OÜ arveldusarvele enne hagi esitamist alljärgnevalt:

18.03.2011. a 1000 eurot; 25.03.2011. a 2700 eurot; 31.03.2011. a 700 eurot; 12.04.2011. a

974,80 eurot. Hageja ei ole esitanud nõuet arvetest tulenevate nõuete alusel, vaid lepingust

tulenevate nõuete alusel, aga kuna lepingust tulenevad nõuded puuduvad, siis on kohtu

järeldus nõude põhjendamatusest õige. Hageja on esitanud arve nr 11012 tasumata jätmise

osas ka viivisenõude määraga 0,15% päevas. Kuna lepingu nr 2008-07/01 kehtivus lõppes

31.06.2010, siis on alusetud igasugused viivisenõuded viivisemääraga 0,15% päevas;

2) oli 01.07.2008 sõlmitud leping nr 2008-07/1 tähtajaline (lepingu p 9.1). TsÜS § 77 lg 3

järgi saab poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes

siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Reinoil OÜ ja kostja on lepingu kirjaliku

sõlmimisega kokku leppinud lepingu kirjalikus vormis. Lepingust ei nähtu, et seda saaks

muuta ka muus vormis, st suuliselt. Järelikult võib lepingut muuta ainult kirjalikult. Hageja ei

ole esitanud tõendeid, et lepingut oleks pikendatud ja leping oleks kehtinud ka 2011. a.

Hageja ja kostja esindaja e-kirjavahetusest ei nähtu, et kirjavahetus seonduks Reinoil OÜ ja

kostja vahel 01.07.2008 sõlmitud lepinguga nr 2008-07/1;

3) ei tõenda apellatsioonkaebuses viidatud tõendid, et hageja oleks omandanud nõuded kostja

vastu. Reinoil OÜ ja Black Land 1 OÜ vahelisest nõude loovutamise lepingust nähtub, et

loovutatud on Reinoil OÜ ja kostja vahel 01.07.2008 sõlmitud lepingust nr 2008-07/1

tulenevaid nõudeid, mitte aga Reinoil OÜ arvetest nr 11018, 11029 ja 11039 tulenevaid

nõudeid. Hageja ja Black Land 1 OÜ vaheline nõude loovutamise leping ei saa tõendada

Reinoil OÜ nõudeõiguse üleminekut hagejale, kuna pole tõendatud Reinoil OÜ arvetest

nr 11018, 11029 ja 11039 tulenevate nõuete üleminek Black Land 1 OÜ-le. Tõendamata ja

põhistamata on väide, et kostja on e-kirjavahetuses tunnistanud nõuete üleminekut. Reinoil

OÜ ei ole esitanud kostjale VÕS §-s 170 nimetatud teatist, et Reinoil OÜ arvetest nr 11018,

11029 ja 11039 tulenev nõudeõigus on Black Land 1 OÜ-le üle läinud. M. Kalevi 20.12.2011

kiri ei ole VÕS §-s 170 nimetatud teatis, kuna ei ole allkirjastatud Reinoil OÜ seadusliku

esindaja poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu

vaidlustatud

otsus

tuleb

tühistada

materiaalõigusnormi

ebaõige

kohaldamise

ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Kvaliteetinkasso OÜ hagi Mesor OÜ

vastu osaliselt ning mõistab Mesor OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks välja 19 713,47 eurot

põhivõla katteks ja 20 470.89 eurot viivise katteks seisuga 18.02.2013. Alates 19.02.2013

tuleb Mesor OÜ-lt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühtlasi

muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

7. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt olid 01.01.2011 nõuete loovutamise lepingu ja

12.04.2011 nõuete loovutamise lepingu esemeks nõuded, mis tulenesid Reinoil OÜ ja Mesor

OÜ vahel 01.07.2008 sõlmitud naftasaaduste ostu-müügilepingust. Maakohus leidis, et kuna

nimetatud leping oli sõlmitud kaheks aastaks, siis Reinoil OÜ poolt kostjale tasumiseks

esitatud arvetel nr 11012 31.01.2011, nr 11018 28.02.2011, nr 11029 31.03.2011 ja nr 11039

12.04.2011 puudus seos nimetatud lepinguga ning hagejal kui uuel võlausaldajal puudub

nõudeõigus kostja vastu. Lisaks leidis maakohus, et asja materjalide juures puuduvad tõendid,

millest nähtuks Reinoil OÜ ja Mesor OÜ vahel lepinguliste suhete jätkumine pärast

01.07.2010.

Ringkonnakohus maakohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu.

Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Reinoil OÜ ja Mesor OÜ naftasaaduste ostu-

müügilepingu 01.07.2008 (I kd, t.l 7-8) ning lepingu p 9.1 järgi kehtis leping kaks aastat.

Lepingu muutmise tingimusi pooled lepingus kokku ei leppinud.

VÕS § 13 lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei

pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.

Seega tuleneb VÕS § 13 lg-st 2, et lepingu kokkuleppeline vorm (antud juhul kirjalik) ei

laiene lepingu muutmisele ning vastustaja tuginemine TsÜS § 77 lg-le 3 ei ole asjakohane.

Hageja on tuginenud sellele, et pooled muutsid suuliselt 01.07.2008 sõlmitud lepingut ning

see tuleneb eelkõige asjaolust, et pooled täitsid pärast 01.07.2010 edasi 01.07.2008 sõlmitud

lepingut.

Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled jätkasid lepinguliste suhete täitmist pärast 01.07.2010,

siis nad väljendasid sellega tahet olla lepingulistes suhetes ka pärast kirjalikus lepingus

kokkulepitud tähtaega. Eelkõige tõendab seda see, et kostja jätkas pärast 01.07.2010 Reinoil

OÜ tanklast kütuse tankimist ning tasus Reinoil OÜ esitatud arveid saadud kütuse eest.

Pooltevahelise

lepingulise

suhete

jätkamist

tõendavad

hageja

22.10.2013

menetlusdokumendiga esitatud arved ja kütuse väljastuslehed. Lisaks nähtub kostja vastusest

hagile (I kd, t.l 73-74), et hageja nõue tuleneb Reinoil OÜ ja Mesor OÜ 01.07.2008 sõlmitud

lepingust ning et kostja on nõus maksma vaidlusalustel arvetel näidatud summad Reinoil

OÜ-le. Mesor OÜ konto saldoraamat (I kd, t.l 85) ning kostja vastus hageja 17.05.2011

seisukohale (II kd, t.l 33) tõendab samuti, et pooltevahelised lepingulised suhted jätkusid

pärast 01.07.2010. Kostja seaduslik esindaja M. Pesor on 14.04.2011 e-kirjas (I kd, t.l 35)

kinnitanud, et nendel ei ole midagi nõuete ülemineku vastu Black Land 1 OÜ-le, mis aga ei

tähenda, et leping muutuks. Oluline on märkida sedagi, et kostja ei ole tuginenud sellele, et

tema ja Reinoil OÜ vahel oleks sõlmitud lisaks 01.07.2008 lepingule mingi muu leping, mille

alusel tema töötajad Reinoil OÜ tanklast kütust ostsid.

Eelneva alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et Reinoil OÜ ja Mesor OÜ vaheline

lepinguline suhe jätkus pärast 01.07.2010 ning Reinoil OÜ-l oli lepingust tulenev nõue

Mesor OÜ vastu, mida loovutada Black Land 1 OÜ-le.

Siinjuures ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et ajavahemikul 2011 jaanuar kuni 2011

aprill võis kütuse müük toimuda hinna osas teistel tingimustel kui 01.07.2008 lepingus kokku

lepitud ning et nimetatud asjaolu kinnitab lepinguliste suhete mittejätkumist. Ringkonnakohus

leiab, et kuivõrd pooled muutsid suuliselt 01.07.2008 lepingutingimusi, siis võisid pooled

leppida kokku ka kütuse hinnas teisiti, kui see oli fikseeritud 01.07.2008 lepingu p-s 3.1.

Arvetel märgitud kütuse hinda ei ole kostja vaidlustanud ning seda kinnitab ka kostja poolt

arvete osaline tasumine.

8. 01.01.2011 nõuete loovutamise lepinguga (I kd, t.l 24-25) loovutas Reinoil OÜ kõik

01.07.2008 lepingust tulenevad nõuded Black Land 1 OÜ-le ning 12.04.2011 nõuete

loovutamise lepinguga (I kd, t.l 27-33) loovutas Black Land 1 OÜ 01.07.2008 lepingust

tulenevad nõuded Kvaliteetinkasso OÜ-le.

Nimetatud nõuete loovutamise lepingud on kehtivad ning oma lõplikes seisukohtades ei ole

kostja sellele asjaolule vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus märgib, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka

nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest.

VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei

teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on

kohustuse täitnud õigele isikule.

Antud vaidluse asjaoludest nähtuvalt on oluline kindlaks teha, kas kostja teadis 01.01.2011

nõude loovutamisest, kuivõrd sellest sõltub, kas kostja poolt 29.04.2011 2000 euro

ülekandmine Reinoil OÜ-le on kohustuse täitmine õigele isikule või mitte.

Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt 29.04.2011 2000 euro tasumine Reinoil OÜ-le on

kohustuse täitmine valele isikule ning kohaldatav ei ole VÕS § 169 lg 1. Kostja vastupidine

seisukoht ei ole õige.

Vastuses hagile on kostja kinnitanud (I kd, t.l 73), et ta arvestas Reinoil OÜ 31.01.2011 teatist

nõuete ülemineku kohta Black Land 1 OÜ-le ning alustas maksmist vastavalt teatises toodud

rekvisiitidele. Seega on kostja tunnistanud, et ta teadis 31.01.2011 teatisest nõuete ülemineku

kohta (I kd, t.l 84) ning tema tuginemine Reinoil OÜ teisele 31.01.2011 teatisele (I kd, t.l 83),

milles on palutud tasuda arve, ei tähenda seda, et ta ei teadnud lepingust tulenevate nõuete

üleminekust. Hageja on kinnitanud, et pooled suhtlesid omavahel telefonitsi ning kostja oli

kindlasti teadlik kõigi lepingust tulenevate arvete tasumise kohustusest uuele võlausaldajale.

Kostja konto saldoraamatust (I kd, t.l 85) nähtuvalt on ta 31.01.2011 teatise

(loovutamisdokumendi) alusel teinud Black Land 1 OÜ-le neli ülekannet kokku 5374,80 euro

ulatuses ning kui kostjal tekkinuks kahtlus loovutamisdokumendis märgitud nõude täitmise

ulatuse osas, oleks ta saanud seda täpsustada. Kostja seisukoht, et ta soovis Black Land 1

OÜ-ga eraldi lepingut sõlmida ning seepärast keeldus edasistest maksetest, ei ole kooskõlas

VÕS §-des 164 ja 169 sätestatuga. Lisaks tõendab pooltevaheline e-kirjavahetus (I kd, t.l 35),

et kostja seaduslik esindaja teadis nii nõude üleminekust Black Land 1 OÜ-le kui

Kvaliteetinkasso OÜ-le.

Kuna kostja teadis nõude loovutamisest Black Land 1 OÜ-le, ei tohtinud ta enam kohustust

täita senisele võlausaldajale ning seetõttu tema poolt 29.04.2011 2000 euro tasumine Reinoil

OÜ-le ei ole täitmine õigele isikule. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et hageja

nõuet tuleb vähendada 2000 euro võrra seoses arve nr 11018 osalise tasumisega. Vastavalt

VÕS §-s 1028 sätestatule võib kostja vanale võlausaldajale tasutud 2000 eurot tagasi nõuda.

Ringkonnakohus

juhib

siinjuures

kostja

tähelepanu

sellele,

et

16.12.2011

menetlusdokumendis (I kd, t.l 138) on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et kui on

tõendatud nõude üleminek, siis ta täidaks hageja nõutud kohustuse koheselt.

9. Hageja seisukoht, et kostjal on tasumata arvest nr 11012 105,34 eurot, ei ole õige. Kostja

konto saldoraamatust ning maksekorraldusest nr 2628 (I kd, t.l 87) nähtuvalt tasus kostja

12.04.2011 Black Land 1 OÜ-le 974,80 eurot, lisades selgituse arve nr 11012 lõplik tasumine.

Seega on kostja üheselt määratlenud, et arve nr 11012 on tema poolt tasutud ning hageja

seisukoht, et ajavahemikul 18.03.2011-12.04.2011 tasutud maksetest arvestas ta 105,34 eurot

varasemate tasumata maksete katteks, on põhjendamatu. Seetõttu puudub hagejal nõuda ka

summalt 105,34 eurot viivist.

Arvete nr 11018, nr 11029 ja nr 11039 järgi on kostjal tasumata kokku 20 594,10 eurot.

14.05.2012 menetlusdokumendis (II kd, t.l 2-4) on kostja esitanud vastuväiteid seoses

eelmärgitud arvetel märgitud summade suuruse osas.

Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud vastuväited on osaliselt põhjendatud.

9.1. Kostja vastuväite kohaselt on Reinoil OÜ tanklas müüdud kostja töötajatele 2011. a

märtsis kütust osaliselt sularaha eest ning 2011. a märtsikuu väljastuslehtedel ja nende alusel

esitatud arvel nr 11029 on kajastatud sularaha eest kütuse ostud teistkordselt.

Ringkonnakohus nõustub kostja nimetatud vastuväitega. Sularahatšekkide koopiad (II kd,

t.l 12-13) tõendavad kütuse eest tasumist sularaha eest ning kuna tšekkidel märgitud

kuupäevad ning kütuse kogused ja kütuse eest makstud summad ühtivad hageja poolt 2011. a

märtsikuu väljastuslehtedel märgitud andmetega, siis on põhjendatud kostja seisukoht, et

2011. a märtsi arvel märgitud summat tuleb vähendada 689,77 euro võrra. Hageja väide, et

sularahatšekid väljastati kostja töötajatele isegi siis, kui tangiti lepingu alusel ja sularaha ei

makstud, on tõendamata ja seetõttu paljasõnaline.

9.2. Kostja vastuväite kohaselt on kütust müüdud Roopa nimelisele autojuhile, kes ei ole

kunagi kostja juures töötanud. Hageja ei ole kostja nimetatud väidet ümber lükanud, kuigi on

omaks võtnud, et lepingu alusel tohtis tankla töötaja väljastada kütust kostja poolt väljastatud

nimekirja märgitud isikutele. Kostja väidet kinnitavad hageja 22.10.2013 esitatud

väljastuslehed, millest nähtuvalt on autojuht Roopa saanud kütust arvete nr 11012, nr 11018

ja nr 11029 järgi kokku kolmel korral 263,66 euro eest. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja

on arve nr 11012 tasunud ning hagiavaldusest nähtuvalt ei põhine hageja nõue arve nr 11012

tasumata jätmisel, tuleb kostja vastuväide seoses arvega nr 11012 summas 72,80 eurot jätta

tähelepanuta. Hageja nõuet tuleb vähendada kokku 190,86 euro võrra (arve nr 11018 summas

54,45 eurot ja arve nr 11029 summas 136,41 eurot).

9.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja ülejäänud vastuväited seoses vaidlusalustel arvetel

märgitud summade suurusega ei ole põhjendatud.

Kostja vastuväitest nähtuvalt väljastas Reinoil OÜ kütuse väljastuslehtedest nähtuvalt

autojuht K. 2011. a jaanuar-aprill kütust kokku 4633,21 euro eest, kuigi kostja oli selleks

ajaks autojuht K. väidetavalt töölepingu lõpetanud ning seetõttu tuleb hageja nõuet 4633,21

euro võrra vähendada.

Kostja on 14.05.2012 menetlusdokumendis (II kd, t.l 3) kinnitanud, et pooltevahelise praktika

kohaselt andis kostja Reinoil OÜ-le nimekirja, kellele võis Reinoil OÜ tanklatöötaja kostja

nimel kütust väljastada ning et vaidlusalusel perioodil 2011. a ei olnud ta vastavat nimekirja

Reinoil OÜ-le väljastanud.

Hageja poolt 22.10.2013 menetlusdokumendiga esitatud väljastuslehtedelt nähtuvalt on kostja

autojuht K. enne vaidlusalust perioodi, s.o ajavahemikul 2010 august-2010 detsember,

väljastatud kütust kokku 72-l korral ning vaidlusalusel perioodil kokku 28-l korral.

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegutsemist, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna autojuht K. tankis Reinoil OÜ tanklast kütust kostja sõidukisse

ajavahemikul 2010 august-2010 detsember kokku 72-l korral ning jätkas kütuse tankimist

kostja sõidukisse ka 2011 alguses, siis Reinoil OÜ tanklatöötajal oli mõistlik alus eeldada, et

autojuht K. oli antud volitus kostjalt viimase nimel kostja sõidukisse kütust tankida. Kuna

autojuht K. tankis kütust kostja sõidukisse, siis pidi kostja tema nimel tankimistest teadlik

olema.

9.4. Kostja on esitanud ka vastuväite, et Reinoil OÜ väljastuslehtedest nähtuvalt on Reinoil

OÜ poolt väljastatud vaidlusalusel perioodil kütust K. nimelisele autojuhile, kellel puudus

kostjaga kehtiv tööleping, kokku kahel korral 461,47 euro väärtuses.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et autojuht K. oli tema jaoks

võõras isik, kellega tal ei olnud töölepingut sõlmitud. Samas ei ole kostja lükanud ümber

hageja väidet, et väljastuslehtedelt nähtuvalt on autojuht K. tankinud kütust sõidukitesse 597

ANZ ja 297 BAD, millistesse on tankinud kütust ka kostja autojuht H., kelle tankimiste osas

vaidlus puudub.

Veel nähtub kostja vastuväitest, et Reinoil OÜ poolt on väljastuslehtede järgi väljastatud

kütust 13.02.2011 sõidukile reg nr 488 MDV (autojuht M.) summas 12.10 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud vastuväide ei ole asjakohane, kuivõrd autojuht M. on

väljastuslehtede kohaselt väljastatud kütust ajavahemikus 2010 august-2010 detsember kokku

53-l korral ja vaidlusalusel perioodil kokku 23-l korral.

Sarnaselt käesoleva otsuse p-s 9.3 märgitule leiab ringkonnakohus, et autojuht K. tangitud

kütuse kui sõidukisse reg nr 488 MDV tangitud kütuse puhul on kohaldatav TsÜS § 118 lg

2 regulatsioon ning puudub alus ka selles osas hageja nõuet vähendada.

10. Arvestades käesoleva otsuse p-des 9.1 ja 9.2 tuvastatut, tuleb hageja arvel nr 11018

märgitud summat vähendada 54,45 euro võrra ning arvel nr 11029 märgitud summat

vähendada 826,18 euro (136,41+689,77) võrra.

Seega tuleb hageja nõue rahuldada arve nr 11018 järgi summas 6968,85 eurot (7023,30-

54,45), arve nr 11029 järgi summas 9988,62 eurot (10 814,80-826,18) ja arve nr 11039 järgi

summas 2756 eurot, kõik kokku 19 713,47 eurot.

Hageja nõuab viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% päevas, kuni

maakohtu otsuse tegemiseni ning alates maakohtu otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja pidi arve nr 11018 tasuma 07.03.2011 ning kostja poolt on tasumata 6968,85 eurot.

Viivist tuleb arvestada alates 08.03.2011 ning 18.02.2013 seisuga on kostja viivituses kokku

714 päeva. Seega peab kostja maksma viivist arve nr 11018 tasumisega viivitamise eest

7463,64 eurot (6968,85x0,0015x1022).

Kostja pidi arve nr 1029 tasuma 07.04.2011 ning kostja poolt on tasumata 9988,62 eurot.

Viivist tuleb arvestada alates 08.04.2011 ning 18.02.2013 seisuga on kostja viivituses kokku

683 päeva. Seega peab kostja maksma viivist arve nr 11029 tasumisega viivitamise eest

10 233,34 eurot (9988,62x0,0015x683).

Kostja pidi arve nr 11039 tasuma 19.04.2011 ning kostja poolt on tasumata 2756 eurot.

Viivist tuleb arvestada alates 20.04.2011 ning 18.02.2013 seisuga on kostja viivituses kokku

671 päeva. Seega peab kostja maksma viivist arve nr 11039 tasumisega viivitamise eest

2773,91 eurot (2756x0,0015x671).

Kokku peab kostja maksma viivist 20 470,89 eurot.

Kostja ei ole menetluse kestel taotlenud viivise vähendamist ega märkinud, et hageja poolt

taotletud viivis oleks ülemäära suur.

Alates 19.02.2013 kuni võlgnevuse 19 713,47 euro täieliku täitmiseni tuleb kostjalt TsMS

§ 367 alusel välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 20 699,44 euro väljamõistmist ning hageja nõue

rahuldati 19 713,47 euro, s.o 95,24% ulatuses.

Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel

95,24% ulatuses kostja ja 4,76% ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja