2-13-26647/34 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-13-26647

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-26647

Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi

Controller Services OÜ avaldus Hansaterminal OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.10.2013.a määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Controller Services OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja / võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Controller Services OÜ (registrikood: 11506079; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Kaarel Tammar

Puudutatud isik / võlgnik (vastustaja): Hansaterminal OÜ (registrikood: 11426423; asukoht: Tallinn), tehingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Anneli Aab

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2013.a määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud 1. 27.05.2013.a esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

2. 23.09.2013.a esitas võlgnik kohtule taotluse kohtualluvuse otsustamiseks. Avalduses leidis võlgnik, et Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev võlgniku suhtes esitatud pankrotiavaldust

Tsiviilasi nr: 2-13-26647

2(3) menetlema, kuna võlgniku juhatus asub Monaco Vürstiriigis. Seega ei ole Harju Maakohus pädev asja arutama. Pankrotiavaldus tuleb esitada üldise kohtualluvuse sätete järgi.

3. Avaldaja leidis, et Harju Maakohus on pädev käesolevat tsiviilasja arutama.

4. Maakohus jättis 18.10.2013.a määrusega pankrotiavalduse läbi vaatamata. Mõlema poole menetluskulud jättis kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg-st 3 tulenevalt avaldaja kanda. Kohus määras võlgniku ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 1384 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 456,72 eurot, kokku 1840,72 eurot, ja määras hüvitada Peeter Sepperile ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 220,44 eurot. Kohus mõistis avaldajalt välja ajutise halduri tasu ja kulud 2061,16 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks, mille kaudu ajutine haldur Peeter Sepper tegutseb.

Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 122 (määruses ekslikult märgitud TsMS § 475 lg 122), § 69 lg-le 4 ja § 79 lg-le 1, PankrS § 4 lg-le 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg-le 1. Kohus leidis, et kehtiva õiguse kohaselt saab juriidilisel isikul olla üksnes üks asukoht. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et võlgniku ainsa juhatuse liikme elukoht on Monaco Vürstiriigis ning ta ei ole Eestis kunagi elanud. Seega on tõendatud, et võlgniku juhatuse asukoht on Monaco Vürstiriigis. Kohus nõustus võlgniku seisukohaga selles, et olukorras, kus võlgniku juhatuse asukoht asub Monaco Vürstiriigis, ei ole tulenevalt TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku kohtualluvusest Eesti kohtud pädevad võlausaldaja esitatud avaldust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatama.

TsMS § 477 lg-st 1 ja § 423 lg 1 p-st 13 tulenevalt jättis kohus avaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata, kuna Eesti kohtud, sh Harju Maakohus ei ole pädev kõnealust pankrotiavaldust lahendama.

5. Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 04.11.2013.a määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palus jätta võlgniku kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatav määrus seaduslik ja põhjendatud, kuna maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusõigusnormi, mis on kaasa toonud väära lahendi. Kohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 4 lg-t 2 ja TsÜS § 29 lg-t 1, samastades juriidilise isiku asukoha juhatuse liikme elukohaga.

PankrS § 4 lg 2 on TsÜS § 29 lg 1 suhtes erisäte – st, et PankrS § 4 lg 2 mõttes on juriidilise isiku asukohaks tema registris märgitud asukoht ning juhul, kui võlgniku asukoht ei ole registrijärgne asukoht, tuleb seda tõendada. Antud juhul ei ole tõendatud, et võlgniku asukoht oleks mujal, kui registris ja põhikirjas märgitud asukoht, so Tallinn. Võlgnik on tunnistanud, et tema majandustegevus lõppes sisuliselt märtsis 2011 ja käesoleval ajal võlgnikul aktiivne majandustegevus puudub. Kuna võlgnikul puudub majandustegevus, siis ei saa ka väita, rääkimata tõendamisest, et tema asukoht oleks muu, kui tema registrijärgne asukoht.

Avaldaja viitas äriseadustiku (ÄS) § 138 lg 2 p-le 1, § 62 lg-le 4, § 139 lg 1 p-le 1 ja § 168 lg

1 p-le 1 ning märkis, et on üheselt tõendatud, et ainuosaniku otsusega on võlgniku asukohaks märgitud Tallinn ning vastavat asukohta ei ole muudetud. ÄS ei eelda, et juhatuse liikmete elukoht peab olema kohaliku omavalitsuse üksus, kus on OÜ asutamislepingus kokku lepitud või põhikirjaga määratud OÜ asukoht ja vastupidi. OÜ liikmed võivad elada, teha äriühingu

Tsiviilasi nr: 2-13-26647

3(3) nimel toiminguid ja tehinguid ka väljaspool äriühingu registreeritud asukohta, kuid OÜ peab määratlema kindla asukoha, millega loeb ennast seotuks suhetes osanike, tehingupartnerite ja avaliku võimuga; ning tegevuskoha (aadressi), kuhu saab temale dokumente kätte toimetada. Seda kohta tulebki lugeda äriühingu asukohaks, sõltumata juhatuse liikmete elukohtadest. Äriühingu asukoha samastamine äriühingu juhatuse liikme elukohaga tekitaks õigusliku ebakindluse, mis võimaldaks äriühingul pahatahtlikult vältida oma kohustuste täitmist ainuüksi juhatuse liikmete elukoha muutmise läbi või sellise juhatuse liikme määramisega, kelle elukoht on väljaspool Eesti Vabariiki. PankrS § 4 lg 2 sellise tõlgendamisega muutuks ülaltoodud juhtudel sisuliselt võimatuks äriühingu vastu pankrotimenetluse algatamine.

6. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 18.10.2013.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Pankrotiavalduse esitamise puhul on kohtualluvuse osas PankrS §-s 4 kehtestatud eriregulatsioon. PankrS § 4 lg 2 teise lause kohaselt eeldatakse pankrotiavalduse esitamisel kohtualluvuse määramise kontekstis, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. Kaebaja on õigesti märkinud, et antud asjas ei ole vastavat eeldust ümber lükatud. Vastava eelduse ümberlükkamiseks ei piisa sellest, et väidetakse, et võlgnik oma registrijärgses kohas ei tegutsenud, sest sellest, et võlgnik ei tegutsenud Tallinnas ei saa järeldada, et ta tegutses Monakos. Kuna võlgnik on ka ise väitnud, et alates märtsist 2011 on võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppenud (milline asjaolu nähtub ka äriregistrist), seda enam viitavad asjaolud sellele, et PankrS § 4 lg 2 teises lauses sätestatud eeldus ei ole ümber lükatud, sest vastavat eeldust saaks ümber lükata sellega, et võlgnik reaalselt tegutses mingis muus asukohas. Seega saab kohtualluvuse määramisel lähtuda PankrS § 4 lg-s 2 sätestatud eeldusest. Eespool toodu tõttu on maakohus jätnud põhjendamatult avalduse läbi vaatamata.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal