2-12-41128/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-41128 Tsiviilasi R.K. ja E.K. hagi S.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1800 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2013. a Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.K. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: Soome Vabariik Helsinki Vanhanlinnakuja XXX), esindaja Anastasija Nääme Vastustajad (hagejad):

1. R.K. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: Tartumaa Alatskivi vald XXXX)

2. E.K. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: Tartumaa Alatskivi vald XXXX) Vastustajate seaduslik esindaja J.K. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013 otsus osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Mõista S.K. lt R.K. kasuks välja elatusraha 50 eurot (viiskümmend eurot) alates 01.09.2012. a kuni J.K. (isikukood XXXXXXXX) vanglast vabanemiseni, aga mitte kauem kui 30.03.2015.a. 2.3.Mõista S.K. lt E.K. kasuks välja elatusraha 50 eurot (viiskümmend eurot) alates 01.09.2012. a kuni J.K. (isikukood XXXXXXXX) vanglast vabanemiseni, aga mitte kauem kui 30.03.2015.a. 2.4.Elatis tasuda J.K. pangaarvele nr XXXXXXXXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus Jätta maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.K. ja E.K. esitasid 11.10.2012. a Tartu Maakohtusse hagi S.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise alates 2012. a augustist miinimumsummas.

Hagiavalduse kohaselt kannab laste isa alates 02.04.2012. a karistust kinnipidamisasutuses ja pere on majandusraskustes. Pere pidi toetama laste isapoolne vanaema S.K. , kes vähendas tasutavat summat ja keeldus lõpuks üldse maksmast. 2012. a augustis on kostja andnud eluasemelaenu maksmiseks 130 eurot. Lisaks on kostja ostnud lastele riideid 50-100 euro eest. Laste kulud on 300 eurot ja 281 eurot kuus.

2. S.K. vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lubas kostja toetada lapsi isa J.K. vabanemiseni 2013. a aprillis kodulaenu tagasimaksetega, kuid ei võtnud endale kohustust maksta lastele elatist. Kostja on pidevalt ostnud lastele riideid, jalatseid, andnud raha ja maksnud kodulaenu. Lapsed on olnud kostja juures, kes on taganud neile ülalpidamise. Lisaks kostjale on lastel emapoolne vanaema ja isapoolne vanaisa, kostja ei ole nende ainus ülenev sugulane. Hagejate esindaja on põhjustanud raske majandusliku olukorra, kuna ei tööta. Väiksem laps käib alates 1,5 aasta vanusest Alatskivi lasteaias ega ole töötamisel takistuseks. Lisaks on pere saanud Soomest lastetoetust kolmele lapsele kokku 366.23 eurot kuus. Kostja töötab Soomes ja tema palk on 1250 eurot kuus. Kuna kostjal oli 16.05.2012. a operatsioon, on ta viibinud tihti haiguslehel ja tema keskmine kuupalk on 700-890 eurot kuus. Alates 01.12.2012. a on kostja netotöötasu 749.91 eurot kuus ning kolm viimast aastat on ta saanud Eestist töövõimetuspensioni. Kostja eluasemekulud on 568 eurot kuus, laenu tagasimaksed 317.19 eurot, ravimikulud 64.97 eurot, toit 250 eurot ja bensiin 60 eurot kuus. Kokku 1259 eurot kuus. Kostja on ostnud lastele riideid. 04.06.2012. a kuni 22.08.2012. a tasus ta laste riiete eest

311.14 eurot ja sularahas 300 eurot. 2012. a augustis andis kostja laste emale 135 eurot. Kokku on kostja 03.04.2012. a kuni 06.08.2012. a toetanud peret 920 euroga. 2012. a septembris ostis ta hagejatele riideid ja jalatseid enam kui 600 euro eest. Kostja on saatnud lastele 04.11.2012. a ja 30.11.2012. a pakke riiete ja jalatsitega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 12.02.2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis S.K. lt R.K. kasuks välja elatusraha 85 eurot 2012. aasta septembrikuu eest ning 100 eurot kuus alates 01.10.2012. a kuni J.K. vanglast vabanemiseni, aga mitte kauem kui 30.03.2015. a. Kohus mõistis S.K. lt E.K. kasuks välja elatusraha 85 eurot 2012. aasta septembrikuu eest ning

100 eurot kuus alates 01.10.2012. a kuni J.K. vanglast vabanemiseni, aga mitte kauem kui 30.03.2015. a. Elatis tuleb tasuda J.K. pangaarvele nr XXXXXXXXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et S.K. on R.K. ja E.K. isa ema, st vanaema (tl 3-7). PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

Antud juhul kannab laste isa J.K. Tartu Vanglas karistust. Tema vangistus algas 02.04.2012. a ning karistuse kandmine lõpeb hiljemalt 30.03.2015. a (tl 6). Kuna kostja ei ole kohtule väitnud, et J.K.l on ka vanglas viibides lastele elatise tasumiseks piisavalt sissetulekuid, asus kohus seisukohale, et temalt ei ole võimalik lastele ülalpidamist saada. Seega asuvad J.K. laste ülalpidamise kohustust täitma tema vanemad. Hagi on esitatud ainult S.K. vastu ning kohus võttis seisukoha ainult temalt elatise väljamõistmise osas. Seega jäid tähelepanuta S.K. viited sellele, et lastel on emapoolne vanaema ning isapoolne vanaisa. Emapoolse vanaema poolselt kohustust ei teki, lapsi peab üleval nende ema ning isapoolse vanaisa vastu ei ole hagi esitatud. PKS § 101 lähtub eeldusest, et kumbki vanematest panustab lapse kasvatamisse pool kuupalga alammäära. Elatise väljamõistmata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et lapsi kasvatav vanem ei tööta. Kohus luges eeltoodu alusel tuvastatuks, et kostjal on tekkinud kohustus lastele elatist maksta.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2012. a on 145 eurot ja alates 01.01.2013. a 160 eurot. Hagejad on palunud PKS § 108 ja § 101 lg 1 alusel elatise välja mõista kummalegi lapsele miinimumsummas alates 2012. aasta augustist. Kuna hagejad taotlevad miinimumelatist, ei pea nad oma kulutusi tõendama. Tulenevalt PKS §-st 102 tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada kostja muid kohustusi ja varalist seisundit. Kostja on alaliselt Soome elanik (tl 34-35). Kostja väitel on tema palk 1250 eurot kuus ning alates 01.12.2012. a netotöötasuna 749.91 eurot kuus. Kostja töötas tunnipalgaga M.S. juures (tl 37) ja 06.09.2012. a - 16.11.2012. a M.T. juures (tl 38-40). Pangaväljavõttest nähtuvalt on kostja arvele alates 2012. a augustist kuni 14.11.2012. a laekunud haigusraha ja töötasu kokku 4103.64 eurot, st keskmiselt 1025.91 eurot kuus (tl 92-114). Kostjale on välja makstud 2012. a novembri eest töötasu 646.20 eurot (tl 41). Kohus ei arvestanud sularaha sissemaksetega, kuna need on kontoväljavõttest nähtuvalt liikunud edasi P.L. kontole. Lisaks on kostja saanud kuni 2012. a septembrini Eestist töövõimetuspensioni 134.10 eurot kuus ning enda seletuse kohaselt taotleb ta praegu Soomes töövõimetushüvitise maksmist (tl 60-62, 116). Seega on kostja sissetulek keskmiselt 1160 eurot kuus. Kohus ei arvestanud sissetulekute määramisel kostja töösuhtega, mis lõppes 31.07.2012. a (tl 36). Kostja eluasemekulud on esitatud tõendite kohaselt 525 eurot kuus (üür 514 ja parkimiskoht

11 eurot kuus, tl 15, 16), televiisorimaks 21.40 eurot kuus (tl 17, 18). Kostja on ravimikuludeks nimetanud 64.97 eurot kuus (tl 48-51) ning hagejad ei ole seda summat vaidlustanud. Kostja menetluse kestel antud selgituste põhjal ta autoga ei sõida ning tal on kulutused metroole 48.80 eurot kuus (tl 88). Lisaks on kostjal kulutused toidule 250 eurot kuus, hagejad ei ole seda summat vaidlustanud. Seega on kostja igakuised kulutused

910.17 eurot. Kohus jättis kõrvale kostja tervisega seotud tõendid, kuna lähtuda tuleb kostja sissetulekutest. Kohus on juba arvestanud kostja tervisliku seisundiga, kuna see võib mõjutada sissetulekute suurust (tl 22, 42, 27, 52, 57). Arsti vastuvõtutasu on tasutud enne hagiavalduse aluseks olevat tähtaega (tl 28) ning ühestki dokumendist ei nähtu, et kostjal oleks visiidil käimise kohustus igakuiselt. Igakuiste kulutuste vajadus ei nähtu ka haigusloo selgitustest (tl 43-46), ambulatoorsest epikriisist (tl 47) ja varasematest haiguslugudest (tl 55-56). Kohus ei võtnud arvesse kostja ja Bigbank AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu järgseid kohustusi, kuna ka lepingu järgi saadud laen ei lähe kostja sissetulekute hulka. Leping on sõlmitud 28.05.2012. a ning kostjal oli sellel hetkel kohustus arvestada oma lastelaste ülalpidamise vajadusega (tl 19-20). Kohus ei arvestanud samal põhjusel ka MDB Finance Estonia OÜ-lt võetud laenuga (tl 21).

Kohus ei saanud arvestada elatise väljamõistmisel asjaoluga, et lapsed on saanud lastetoetust (89-90). Viimane toetuse saamise aeg oli 2012. a august, millest alates on kostjad nõudnud elatist.

Kohus leidis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid võrreldes, et kostjalt tuleb kummagi lapse kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus. Tegemist on summaga, mida kostja saab laste ülalpidamiseks maksta ilma enda heaolu ohtu seadmata. Kostja väidete kohaselt on ta senini kulutanud laste jaoks rohkem kui kohtu määratud summa, näiteks 2012. a septembris

600 eurot. Lisaks tuleb eluasemekulude puhul arvestada, et kostja väitel on tal elukaaslane ning kostja ei ole põhjendanud, miks ei tee elukaaslane kulutusi eluasemele. Kohus leidis, et kostjalt ei ole võimalik välja mõista seaduses ette nähtud miinimumi, kuna kostja ei ole vastuses esitanud kõiki enda võimalikke kulutusi. Kostja on jätnud märkimata sidekulud, kulutused hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele. Kohus leidis PKS § 102 lg 1 alusel, et tulenevalt kostja sisetulekutest, kuludest ning tervislikust seisundist ei saa temalt välja mõista seaduses ette nähtud miinimumelatist.

Hagejad on elatise väljamõistmist taotlenud alates 2012. a augustist. Sellest ajast on kostja tasunud laste esindaja pangaarvele 130 eurot (tl 26, 85). Makse selgituseks on pandud „maja raha pangale“, kuid kuna kostjal ei ole kohustust abistada J.K. eluasemelaenu tasumisel, luges kohus selle laste ülalpidamiseks antud summaks. Hagejad on omaks võtnud, et kostja on lastele ostnud riideid kuni 100 euro eest. Kuna kostja esitatud dokumentaalsetelt tõenditelt ei ole võimalik välja lugeda, mida ja kellele on ostetud (tl 70, 71, 72, 73, 77, 78, 79-80), võttis kohus tehtud kulutused arvesse hageja nimetatud summas. Kohus leidis, et lapse ülalpidamise kohustust tuleb täita eelkõige raha maksmisega ning kõiki lastele ostetud riideid ei saa arvestada elatise tasumise katteks. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas tegemist oli lastele vajalike kulutustega, kas selle tõttu jäi tegemata mõni muu (näiteks kooliga seotud) kulutus. Samuti ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda seda, kui laste vanaema soovib lastele teha sünnipäevaks või jõuludeks kingitusi. Seega luges kohus, et kostja on alates 2012. a augustist tasunud laste ülalpidamiseks

230 eurot. Kohus luges sellega 2012. a augusti elatise tasutuks ning septembrikuu elatise suuruseks jääb

85 eurot kummalegi lapsele. Kohus piiras elatise nõude ajaga, kui laste isa vabaneb vanglast (30.03.2015. a) ning tal tekib endal kohustus hoolitseda laste ülalpidamise eest. Kuna hagejad ei ole varasema perioodi kohta nõuet esitanud, jättis kohus tähelepanuta kõik kulutused ja ülekanded, mis on tehtud enne 01.08.2012. a (tl 23, 24, 25, 63, 64, 65, 66, 69, 75, 76, 82, 83, 84, 86, 87). Antud menetluses ei ole hagejaks R.P. ning kohus jättis temaga seotud kulutused arvesse võtmata (tl 67, 68, 74).

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kostja igakuine sissetulek 1160 eurot. S.K. töötab alates 01.12.2012. a osalise töökoormusega (st 80 tundi kuus) ning tema töötasuks on 840 eurot bruto (töötasu kätte ca

750 eurot). Kostja sissetulekute juurde oli liidetud ka kuni 30.09.2012. a Eesti Vabariigist saadud pension. Soomest pensioni taotlemisel selgus, et S.K. l ei ole õigust saada töövõimetuspensioni terviseseisundi tõttu;

2) olid võetud laenud vajalikud R.K. ülalpidamiseks ajal, mil ta viibis kostja juures Soomes (2012. a suve jooksul);

3) maksab P. L. samaaegselt kodulaenu Eesti Vabariigis asuva elamise eest ja hoiab maja korras;

4) ei võimalda kostja sissetulekud käia tal Eestis regulaarselt. 25.03.2012. a on silmaarsti vastuvõtt, mis maksab 95 eurot. Sellele lisanduvad kulutused prillidele. Kostjal on oma vanuse tõttu probleeme kaugnägemisega.

5. R.K. ja E.K. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) nähtub maakohtu otsusest, et apellandi igakuised kulutused on 1259 eurot, ületades tema sissetulekuid. Järelikult peavad apellandi sissetulekud olema suuremad;

2) ei saanud 28.05.2012. a BIGBANK AS-ist võetud laen 2500 eurot ja 06.06.2012. a MDB Finance Estonia OÜ-lt võetud laen 1200 eurot kuluda lapse vajaduste rahuldamiseks. Vastustajale teadaolevalt tasuti laenurahast apellandi kasutuses oleva sõiduauto Toyota Jarise viimane liisingumakse ja lõplik väljaostu summa. Apellandi ülalpidamiskohustuste täitmiseks ei saa lugeda lastelastele tehtavaid kulutusi nagu kingituste tegemine või vaba aja veetmine;

3) elab Eestis olevas P.L. majas apellandi noorem poeg M.K. koos oma perekonnaga (perekonnas on kaks alaealist last). Arusaamatuks jääb, miks P. L. peaks tegema majale kulutusi, kui M.K. on töövõimeline inimene ja tal puudub põhjus hoida eemale oma perekonna ülalpidamiskohustusest;

4) käib apellant vastustajatele teadaolevalt vähemalt kord kuus Eestis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise kummagi hageja kasuks 50 eurot kuus alates 01.09.2012 kuni J.K. vanglast vabanemiseni, aga mitte kauem kui 30.03.2015. a. Elatis tuleb tasuda J.K. pangaarvele nr XXXXXXXXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata võetud laenukohustuste täitmise. Vanavanema ülalpidamiskohustus on asenduskohustus ning ta ei pidanud ette nägema tulevikus tekkida võivat olukorda, kus ta peab elatist andma oma lastelastele. Seetõttu ei ole ette heidetav varasem laenu võtmine ning kostja sissetulekust tuleb maha arvata igakuine laenukohustuse täitmine.

8. Ringkonnakohtu istungil möönis apellant (kostja), et tal on kohustus lapselapsi aidata ning ta on nõus seda tegema võimaluste piires. Apellant oli nõus tasuma 50 eurot kuus kummagi lapselapse ülalpidamiseks. Vastustaja nõustus apellandi põhjendustega ning märkis, et ta on nõus, kui apellant hakkab ülalpidamiskohustust täitma alates 2013 aasta detsembrist ning maksab 50 eurot kummagi hageja ülalpidamiseks kuus.

9. Ringkonnakohus võttis 3. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil asja juurde apellandi poolt esitatud uued tõendid tema sissetuleku kohta. 2013. aasta novembris oli apellandil

Soomes kaks töökohta. Apellandi väitel osutab ta hooldusteenust ning tema sissetuleku suurus sõltub hooldatava tervislikust seisundist, kahe isiku hooldamise eest kokku oli tema sissetulek novembris bruto 1265,15 eurot. Arvestades apellandi kohustusi ning enda ülalpidamiseks kuluvate vahendite suurust, puudub ringkonnakohtu arvates alus kõrvale kalduda ringkonnakohtu istungil hagejate esindaja ja kostja vahel saavutatud kokkuleppest, et apellant tasub kokku 100 eurot kuus. Ringkonnakohtu arvates on sealjuures arvestatud apellandi võimalustega ning ei ole rikutud hagejate huve.

10. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse ning jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi