2-13-15610/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine

23. detsember 2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-13-15610 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Hagihind

2 700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX), seaduslik esindaja XXXja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (e-post: tamara@professionalgrupp.eu ) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Helis Selge (helis@iuring.ee) Kohtuistungi aeg

18. november 2013 Resolutsioon

1. XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks alates 23.12.2013 igakuine elatis 90 eurot (üheksakümmend), kuni XXX täisealiseks saamiseni ning juhul kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni.

3. Elatis tuleb maksta XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „XXX elatis“ Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 70% ulatuses XXX kanda ja 30% ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja elab koos emaga ja lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub keskmiselt 595 eurot, mis sisaldab eluasemekulusid 160 eurot, kulutusi toidule 100 eurot, kulutusi tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 200 eurot ning lasteaiale 80 eurot. Elatise väljamõistmist taotletakse alates 27.03.2013 summas 300 eurot, mida hageja vähendas korduvalt ning lõplikuks summaks jäi 190 eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostja selgitab, et ta tasub alates aprillist igakuiselt poja ülalpidamiseks elatisraha 160 eurot, lisaks ostab igakuiselt riideid, jalanõusid, mänguasju jms. Kuni aprillini tasus kostja hageja eluasemekulusid, mis on talve perioodil 125-130 eurot ja suvel 50 eurot, millest laps kasutab pool. Toidu osas kostjal vastuväiteid ei ole. Kostja on seisukohal, et igakuiselt lapse riietele 200 eurot kulutada ei ole mõistlik. Kostja väitel veedab laps pool aega temaga, terve suvi oli laps tema ja tema vanematega. Laps on kostja juures 3 päeva nädalas ja kostja on lapsele ostnud kogu garderoobi. Esialgselt oli kostja nõus tasuma elatist 160 eurot kuus, kuid hiljem mitte üle 90 euro kuus, mis sisaldaks pool lasteaiaja huviringitasust.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks saamiseni, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 595 eurot, mis sisaldab eluasemekulusid, kulutusi toidule, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietele, jalanõudele ning lasteaiale. Hageja on kommunaalkulude tõendamiseks esitanud KÜ XXXarved 2013 märtsi eest summas 125,56 eurot ja aprilli eest summas 75,12 eurot. Kostja selgitusel on kommunaalkulud talvel 125-

130 eurot ja suvel 50 eurot. Arvestades, et kommunaalkulude suurus sõltub aastaajast (talvel keskmiselt 130 eurot, kevadel-sügisel keskmiselt 99 eurot ja suvel 50 eurot), tuleb aasta lõikes 1 kuu keskmiseks kommunaalkulude suuruseks 95 eurot [(3*130+6*99+3*50)/12], millest hageja osa moodustab pool, so 47,50 eurot. Hageja on lasteaiaga seotud kulutusi tõendanud Tallinna Arbu Lasteaia arvetega, mille kohaselt lasteaia osalustasu, toiduraha ja ujula kasutamise kulutused on ühes kuus kokku 70 eurot. Hageja tehtud kulutusi toidule ja mänguasjadele tõendavad Grossi Toidukaupade, Konsumi, Rimi, Säästumarketi, Juku jt kaupluste kviitungid. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud hageja kulutused toidule 100 eurot kuus, ei ole ülemäära suured, kuna jagatuna 30-ga kujuneb ühe päeva maksumuseks 3,33 eurot. Kuigi hageja ei ole tõendanud kulutusi hügieenitarvetele, peab kohus kulutusi isiklikule hügieenile ja hooldusele ning kodusele majapidamisele vajalikeks ja põhjendatuteks ning arvestades jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikuks 30 eurot kuus. Hageja on märkinud, et tervishoiule kulub keskmiselt 25 eurot kuus. Tervishoiule tehtavate kulutuste tõendamiseks on esitatud Vikerlase apteegi arve summas 8.65 eurot. Arvestades, et arstiabi on tasuta kättesaadav ja retseptiravimeid müüakse lastele soodushinnaga, leiab kohus, et 25 eurot keskmiselt 1 kuus tervishoiule on ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks kulutusi keskmiselt

1 kuus 10 euro ulatuses. Hageja on märkinud, et riietele ja jalatsitele kulub keskmiselt 200 eurot kuus. Kohus nõustub, et talveperioodil võivad kulutused ulatuda 200 euroni, kuna hooaja üleriided ja jalanõud on kallid, kuid suveperioodil on kulutused kordades väiksemad. Kohus arvestades jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikeks kulutusteks riietele ja jalanõudele keskmiselt 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 47,50 eurot, lasteaiale 70 eurot, toidule

100 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, tervishoiule 10 eurot, riietele ja jalatsitele 100 eurot, kokku 357,50 eurot. Kui jagada lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda kulutusi 178,75 eurot kuus. Kuivõrd hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 27.03.2013, siis kohus ei arvesta kostja vastuväiteid ja tõendeid, mis puudutavad perioodi enne nimetatud kuupäeva. Kostja väitel on ta tasunud elatist iga kuu 160 eurot. Elatise maksmine on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et kostja on 2013 märtsis maksnud elatist 94 eurot ja perioodil 2013 aprill kuni november (k.a) igakuiselt 160 eurot.

Lisaks on kostja teinud vaidlusalusel perioodil kulutusi ravimitele, mänguasjadele, hügieenitarvetele, riietele ja lastemööblile, mis on tõendatud H & M, Juku, Vikerlase apteegi, Haabersti apteegi, Apotheka, Selveri, Prisma, Rimi, Aatriumi jt kaupluste kviitungite ja arvetega, kokku summas 1019,09 eurot. Kohus ei arvesta 12.08.2013 kviitung/arvet nr 48 summas 38 eurot, kuna kviitung ei vasta raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud algdokumendi nõuetele, sellel puuduvad müüja nimi ning dokumendi sisust ei ole võimalik aru saada, millist kaupa või teenust osteti, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata, kas kaup või teenus on hagejale vajalik.

PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 09.04.2013, hageja taotleb elatise väljamõistmist 27.03.2013 summas 190 eurot. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei oleks suuteline maksma lapsele elatist rohkem seadusest sätestatud alammäärast, milleks alates 01.01.2013 on 160 eurot. Pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2013 märsikuus elatist 94 eurot, mis jagades 31 päevaga, teeb 1 päeva eest 3,03 eurot.

Arvestades lapse tegelikke vajadusi on ühe päeva summa 5,77 eurot (178,75/31). Ajavahemikul 27.03.2013 kuni 22.12.2013 on sissenõutavaks muutunud elatis 1585,79 eurot (5 päeva*5,77 eurot+8 kuud*178,75 eurot+22 päeva*5,77), millest tuleb maha arvestada kokku 2314,24 eurot, mis sisaldab kostja poolt tehtud kulutusi hageja ülalpidamiseks 1019,09 eurot ja makstud elatist 1295,15 eurot (5 päeva*3,03 eurot+8 kuud *160 eurot). Seega on kostja alates 27.03.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni maksnud elatist ja teinud kulutusi lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremas summas kui kohus on lapse 1 kuu keskmise vajadusena tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus eelpool tuvastas, et mõlemad vanemad kannavad lapsega seotud kulutusi, kuid laps elab faktiliselt ema juures 4 päeva nädalas ja isa juures 3 päeva nädalas, siis on lapse ema kulutused 4-5 päeva võrra ühes kuus suuremad, kui kostjal. Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt tuleb PKS § 97 p 2 alusel hageja kasuks välja mõista elatis 90 eurot kuus alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest so 23.12.2013. Kostjal tuleb tasuda hageja elatis igakuiselt XXX pangakontole kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätta 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik