3-11-1866/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1866 Haldusasi H.L. kaebus Viru Vangla 18.04.2011. a käskkirja nr 6-3/777-D tühistamiseks, 18.03.2011. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla 14.03.2011. a käskkirja nr 6.-2/337-T õigusvastasuse tuvastamiseks ning Vangistusseaduse § 37 lõigete 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.03.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2013 ja 20.11.2013 Menetlusosalised Kaebaja H.L. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON 1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 08.03.2012. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti rahuldamata H.L. kaebus Viru Vangla 18.04.2011. a käskkirja nr 6- 3/777-D tühistamiseks ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus osaliselt ja tühistada Viru Vangla 18.04.2011. a käskkiri nr 6-3/777-D.

3. Mõista Viru Vanglalt H.L. kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks 13 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.03.2012. a otsus muutmata.

4. Mõista Viru Vanglalt H.L. kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 16 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

5. Asendada käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuses initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 20.12.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 14.03.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/337-T (tl 45) määrati kinnipeetav H.L. tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks sektori E8 koristajana alates 17.03.2011 kuni 16.06.2011 tunnitasuga 0,63 eurot. Käskkirjaga tutvus H.L. 17.03.2011.

2. Vanemvalvur K. Annama andis 18.03.2011 kell 10.10 kaebajale korralduse asuda koristama E8 osakonda, kuid H.L. ei täitnud korraldust. Kaebaja 18.03.2011. a seletuskirja (tl 51) kohaselt keeldus ta töötamast julgeolekukaalutlustel, tervislikel põhjustel ning enda inimväärikuse kaitseks. K. Annama 18.03.2011. a ettekande nr 1232 (tl 50) alusel algatati H.L. suhtes distsiplinaarmenetlus.

3. Viru Vangla 18.04.2011. a käskkirjaga nr 6-3/777-D (tl 46-47) karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Samuti piirati käskkirjaga H.L. suhtes VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliininõuete rikkumine tööst põhjuseta keeldumises. Julgeolekuohu puudumist tööle asumisel tõendab V. Tootsi 13.04.2011. a õiend (tl 53) ja töövõimelisust arst V. Pronevitši 12.04.2011. a tõend (tl 54).

4. H.L. esitas 17.05.2011 vaide (tl 6-12) distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 17.06.2011. a vaideotsusega (tl 59) jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata.

5. H.L. esitas 26.07.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles palus Viru Vangla 18.04.2011. a käskkiri nr 6-3/777-D tühistada ning tunnistada Viru Vangla poolt kaebaja tööle sundimine seadusvastaseks. Kaebaja palus kohtul arvestada tema 18.03.2011 ja 18.04.2011 (tl 57) seletustega ning kaebuse põhjendustena arvestada tema 17.05.2011. a vaide põhjendusi. Vaide ning kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja sundimine töökohustuste täitmiseks, tema karistamine ning VangS § 37 lg-d 1 ja 2 vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3, 10, 11, 14, 16, 18, 28 ja 29. Kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjustel.

5.1. Kaebajal puudus tahtlus õigusaktide nõudeid rikkuda. Ta keeldus korralduse täitmisest hirmust teiste kinnipeetavate kättemaksu ees, sest tööle asudes rikuks ta E8 autoriteetsete kinnipeetavate kokkulepet mitte asuda tööle osakonna koristajana. Asjaolu, et osakonnas koristavat R.V. ei rünnata, ei tähenda, et kaebajat ei rünnata. Näiteks A.K. , kes võttis koristajatöö vastu, langes kinnipeetavate terrori ohvriks ja nüüdseks on ta teistest eraldatud VangS § 69 alusel. Kaebaja on ohus ka seetõttu, et ta määrati tööle ilma koolituse ja instruktaažita, kaitsevahendite ja tööriieteta, arsti poolt läbi vaatamata ning kaebaja enda arvamust küsimata.

5.2. Kaebajal oli õigus tööst keelduda tervislikel põhjustel, sest tal oli tööle määramise hetkel käelabadel nahapõletik, mille ravi oli pooleli.

5.3. Kaebaja süüasi on kunstlikult tekitatud ja eesmärgiks oli kaebaja represseerimine, mitte tema tööharjumuste ja oskuste arendamine. Ühele töökohale mitme kinnipeetava tööle vormistamine viib olukorrani, kus pole võimalik teenida mõistlikku tasu.

5.4. Distsiplinaarkaristuse määraja ei ole teostanud diskretsiooni, mis nähtub sellest, et distsiplinaarkäskkirja on ümber trükitud distsiplinaarmenetluse protokolli tekst.

Kaebuse täienduses (tl 94-98) palus kaebaja preventiivset ja kahjunõude esitamise huvi silmas pidades lisaks tunnistada õigusvastaseks tema tööle määramise käskkiri, sest tema tööle määramisel ei kontrollitud tema tervislikku seisundit ega võimalikku julgeolekuohtu.

6. Tartu Halduskohtu 08.03.2012. a otsusega (tl 112-117) jäeti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas kohus järgnevalt.

6.1. Töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Arst on kaebaja tööle määramise 11.03.2011 kooskõlastanud vaatamata selle sama arsti poolt 03.03.2011 diagnoositud allergilisele kontaktdermatiidile. 19.03.2011 jäi arst seisukohale, et kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei ole. Vanglaametnikul ja halduskohtul puudub pädevus arsti vastavat otsust ümber hinnata.

6.2. Kinnipeetava töökohustusest vabastamiseks ohu tõttu ei piisa ainult kinnipeetava oletustest või paljasõnalistest väidetest. Kohtul puudub alus kahelda vangla julgeolekuosakonna spetsialisti 13.04.2011. a õiendis, millest nähtub, et kaebaja julgeolek polnud ohus. Oluline on veel, et A.K. i suhtes rakendati küll täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid need ei olnud tingitud koristajana töötamisest.

6.3. Kaebajale antud korraldus töötada oli õiguspärane, kuna tulenes VangS § 37 lg-st 1 ning kaebaja tööle määramise käskkirjast. Kaebajal tuli korraldust täita ning ta ei saanud ennast tervislikel põhjustel välja vabandada, kui arst on teda töövõimeliseks pidanud. Teda ei vabanda ka 05.01.2012. a eriarsti tõend, milles soovitatakse võimalusel vältida latekskindaid ja kontakti pesuvahenditega. Nimelt sai distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik lähtuda ainult nendest seisukohtadest, mis olid tol ajal olemas. Lisaks on antud tõendis märgitud diagnoosiks samuti allergiline kontaktdermatiit ega ole tunnistatud kaebajat töövõimetuks.

6.4. Kaebaja süü on tõendatud vanglaametniku ettekandega. Kaebaja ei ole töötamise korralduse täitmisest keeldumist eitanud ning tema väited töötamise võimatuse kohta on ümber lükatud arstitõendi (tl 54) ja julgeolekuosakonna spetsialisti õiendiga (tl 53). Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses on järgitud kõiki VangS § 64 lg-te 1-4 nõudeid. Muuhulgas põhjendati piisavalt ka karistuse valikut. Kaebajale määratud karistus rajaneb õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et rikutud oleks otsustust mõjutada võivaid olulisi menetlusnõudeid, kaebuses loetletud põhiõigusi ja vabadusi või õiguse üldpõhimõtteid. Midagi õigusvastast ei ole selles, kui karistuse määraja kordab käskkirjas distsiplinaarmenetluse protokollis esitatud seisukohti. Nõustumine menetleja seisukohtadega on samuti kaalutlusõiguse teostamine.

6.5. Ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene vanglale kohustust anda koristajana majandustööle määratud kinnipeetavale spetsiaalne tööriietus ning tutvustada tööohutuse eeskirju ja konkreetseid töövõtteid igaks juhuks veel enne, kui ta reaalselt tööle asub. Kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud tööle määramise käskkirja sisu, distsiplinaarkaristuse määramisel on ta aga nii kirjalikult kui suuliselt ära kuulatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. H.L. 08.04.2012. a apellatsioonkaebuses (tl 131-151) palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada distsiplinaarkäskkiri ja tuvastada tööle määramise käskkirja õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi.

7.1. Tunnistajate üle kuulamata jätmisega rikuti halduskohtumenetluse üldpõhimõtteid. Viru Vangla nahaarsti M. Rehe ütlused oleks tõendanud, et kaebaja nahahaigus ei võimalda tal koristajana töötada ning talle on vastunäidustatud teatud materjalid ja tooted, sh lateks (kummikindad), mis kutsuvad esile kroonilise nahapõletiku ägenemise. A.K. i ütlused oleks tõendanud julgeolekuohtu ning R.V. ütlused samuti julgeolekuohtu ja seda, et enne tööle asumist tuli kaebajale tagada väljaõpe

7.2. Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. Vangla esitatud 11.03.2011. a e-kirjaga, millega perearst V. Pronevitš väidetavalt kooskõlastuse andis, ei ole kaebaja saanud tutvuda. V. Pronevitši 19.03.2011. a sissekanne nr 56 on koostatud teadlikult kaebaja tööle määramise õigustamiseks. Distsiplinaarmenetluse protokollis väidetud 17.03.2011. a vastuvõttu V. Pronevitši juures pole toimunud. tagantjärele. Tartu Halduskohtu 20.12.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-11-1483 leiti, et V. Pronevitši 12.03.2011. a e-kirja sisuga „H. L. võib töötada kinnastes,

V. N. ei või töötada, ülejäänud võivad töötada küll“, ei saa pidada kooskõlastuseks. Käesoleva asja toimikus on aga samasugune kooskõlastus. Halduskohus hindas vääralt ka vangla poolt seoses julgeolekuohu puudumisega esitatud tõendeid.

7.3. Kaebaja tööle määramise käskkiri on õigusvastane. Puuduvad tõendid tööle määramise käskkirja kooskõlastamise kohta julgeolekuosakonnaga. Tööle määramise käskkiri on kaalutlemata, ebaproportsionaalne ning rikutud on uurimispõhimõtet.

7.4. Kaebaja julgeolekuohtu ei ole enne tööle määramist hinnatud. Kõrgohtlike kinnipeetavate osakonnas, kuhu kaebaja tööle määrati, on aset leidnud mitmeid ründeid.

7.5. Distsiplinaarkäskkiri on täies ulatuses õigusvastane. Käskkiri on nõuetekohaselt motiveerimata ja sealt ei nähtu karistuse määraja kaalutlusi. Käskkirja põhjendused langevad kokku distsiplinaarmenetluse protokolli tekstiga ning samuti pole vastatud kaebaja poolt protokollile esitatud vastuväidetele.

7.6. Väär on halduskohtu seisukoht, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust anda koristajana tööle määratud kinnipeetavale spetsiaalne tööriietus ning muud kaitsevahendid ja tutvustada tööohutuse eeskirju ning töövõtteid enne koristajana tööle asumist.

8. Kaebajale anti 18.03.2011 korraldus reaalselt tööle asuda, mispeale juhatati ta majandusruumi juurde. Juhiste, tööohutuse nõuete ja tööriietuse ning kinnaste küsimise peale vastas valvur, et pole midagi juhendada ning töötama peab vanglavormis.

9. Kaebaja esitas ringkonnakohtule ka HKMS § 175 lg 3 alusel taotluse asendada kohtuotsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel tema nimi initsiaalidega.

10. Viru Vangla vaidleb oma 29.05.2012. a vastuses (tl 159-161) apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.

8.1. Tunnistajate ülekuulamine ei olnud vajalik. Vastustaja selgitas juba halduskohtule (tl 159-161), et kinnipeetavate tunnistused julgeolekuohu kohta ei saa anda tõsiseltvõetavat informatsiooni. R.V. ütlused ei saa õigustada kaebajapoolset tööst keeldumist. Arsti ei olnud otstarbekas tunnistama kutsuda, sest tervisekaardi andmed olid piisavad.

8.2. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal tervisest tulenevaid takistusi ei esinenud. Kui nahaarst oleks tahtnud kaebaja töötamisest vabastada, oleks ta seda konkreetselt tervisekaarti märkinud. Kindaid ei tehta ainult lateksist, vaid ka vinüülist, nitriilist jm.

8.3. Kõrgohtlikkus tugevdatud järelevalvega osakondades ei seisne selles, et isik oleks kellelegi füüsiliselt ohtlik või et sinna oleks kogutud vaid füüsiliselt ohtlikud kinnipeetavad, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et neis osakondades pole võimalik töötada seepärast, et kinnipeetavatel oleks seal füüsiliselt ohtlikum kui mujal. Osakondades E7 ja E8 on efektiivne järelevalve tagatud suurema valvurkoosseisuga.

8.4. Distsiplinaarmenetluses on järgitud kõiki nõudeid. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja distsiplinaarkäskkirja kaalutluste kattuvus ei tähenda, et diskretsiooni ei teostatud.

8.5. Vastustaja jääb seisukohale, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust anda koristajana tööle määratud kinnipeetavale spetsiaalne tööriietus ning tutvustada tööohutuse eeskirju ja konkreetseid töövõtteid enne koristajana tööle asumist. Vangla selgitas halduskohtus, et kuna kaebaja keeldus tööst, siis talle kindaid ja täiendavat vanglavormi ei väljastatud.

8.6. Distsiplinaarkäskkirjas põhjendati, miks tööst keeldumine on raske distsipliinirikkumine.

8.7. Vastustaja nõustub, et VangS § 30 lisapiirangu osas on Viru Vangla 18.04.2011. a käskkiri õigusvastane, kuid see ei muuda käskkirja õigusvastaseks karistusotsust puudutavas osas.

11. 10.10.2013 esitatud täiendavas seisukohas juhib kaebaja tähelepanu Riigikohtu 30.05.2012. a lahendile nr 3-3-1-14-12 tema enda ja Viru Vangla vahelises analoogses asjas. Selles asjas tühistas Riigikohus vastustaja õigusvastase karistusotsuse, sest vastustaja ei arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 08.03.2012. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata H.L. kaebus Viru Vangla 18.04.2011. a käskkirja nr 6-3/777-D tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse osaliselt ja tühistab Viru Vangla 18.04.2011. a käskkirja nr 6-3/777-D. Tulenevalt HKMS §-st 109 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kaebaja on HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes esitanud apellatsioonimenetluses taotluse ringkonnakohtu otsuses ja otsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel tema nime asendamiseks initsiaalidega. Nimetatud taotlus tuleb samuti rahuldada.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse nende põhjendustega, mille alusel jäeti rahuldamata kaebaja nõuded 18.03.2011. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, Viru Vangla 14.03.2011. a käskkirja nr 6.-2/337-T õigusvastasuse tuvastamiseks ning Vangistusseaduse § 37 lg-te 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Viidatud nõuetega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks vastusena apellatsioonkaebusele märkida, et asja materjalidest nähtuvalt määrati kaebaja 14.03.2011. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks (E8 sektori koristajaks) alates 17.03.2011 kuni 16.06.2011. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale teatavaks tehtud 17.03.2011, mistõttu oli 18.03.2011, kui kaebajale anti korraldus koristajana tööle asuda, HMS §-de 60 ja 61 mõistes kehtiv ja selle adressaadile täitmiseks kohustuslik haldusakt. Kuna tegemist oli kehtiva haldusaktiga ja kaebaja ei olnud 14.03.2011. a käskkirjaga tutvumisel märkinud sellele ühtegi vastuväidet või põhjust, miks ta tööleasumisest keeldub, siis ei ole alust pidada õigusvastaseks või HMS § 63 lg 2 mõistes tühiseks vanglaametniku 18.03.2011. a korraldust selle kohta, et H.L. asuks E8 sektorit koristama. Asja materjalidest, sh H.L. enda seletustest nähtub samuti, et ta asus algselt talle antud korraldust täitma, kuid keeldus sellest pärast seda, kui sai selgeks, et ta peab siiski kokku puutuma puhastusvahenditega ning talle ei anta kaitsevahendeid või täpsemalt selliseid kaitsevahendeid (puuvillased kindad, riidest kindad vms), mis tagaksid selle, et tema nahahaigus kätel ei ägeneks (kd I, lk 147). VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Asja materjalidest nähtuvalt (kd I, lk 62) kooskõlastas arst

V. Pronevitš käskkirja H.L. tööle määramise kohta 12.03.2011, märkides, et H.L. võib koristajana töötada ainult kinnastega. Apellatsioonkaebuse viide haldusasjas nr 3-11-1483 tehtud halduskohtu otsusele ja selles toodud seisukohale, et sellist elektronkirja ei saa pidada kooskõlastuseks, ei ole asjakohane, sest Tartu Ringkonnakohus tühistas nimetatud lahendi oma 08.10.2013. a otsusega ja see otsus on jõustunud. Samuti ei nähtu kaebaja tervisekaardi väljavõtetest (kd II), et kaebajal oleks vahetult enne tema töölemääramist või tööleasumise korralduse andmist ilmnenud mõni selline tervisehäire (sh. kaebaja poolt väidetud veritsevate ja lõhenenud haavade esinemine käelabadel), mida võinuks lugeda vastunäidustuseks tema vanglas koristajana tööle määramisele või mis oleks andnud aluse ta 2011. a märtsis tööst üldse vabastada.

Seda, et kaebaja oli 2011. a märtsis iseenesest võimeline vanglas koristajana töötama, kinnitab ka V. Pronevitši tõend 12.04.2011 (kd I, lk 54). Kaebaja viide tervisekaardi 03.03.2011. a kandele nr 54, milles on märgitud, et: „seeninfektsioon püsib, kuid vähem“ ja määratud ravina erinevaid salve 30 päevaks (kd I, lk 67), ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väidet, et tal oli 14.03.2011. a seisuga pooleli allergilise kontaktdermatiidi ravi, so esines alus selleks, et teda ei tohtinuks tööle määrata. Ringkonnakohus nõudis apellatsioonimenetluses vanglalt välja kaebaja tervisekaardi tervikuna ja sellest nähtuvalt (kd II, lk 27) eelnes kandele nr 54 kanne 53, milles on märgitud, et 25.01.2011 on kaebajal jalgade peal seeninfektsioon ja talle on määratud 30 päeva jooksul raviks sama salv (Exoderil), mis 03.03.2011.

Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatud kannetest järeldada, et 03.03.2011. a kanne rääkis tulenevalt selle sisust ja eelnevast kandest endiselt kaebajal 2011.a jaanuaris jalgadel esinenud seeninfektsioonist ja sellest, et see püsib, kuid vähem ning kandest nr 54 ei saa järeldada, et kaebajal esines 2011. a märtsis seeninfektsioon kätel või oli tegemist muu kätel avalduva nahahaiguse ravimisega. Seda, et kaebajal iseenesest vastunäidustusi koristajana töötamiseks ei olnud, kinnitab ka 19.03.2011. a kanne kaebaja tervisekaardis (kd I, lk 69), milles on samuti märgitud, et läbivaatusel olid kaebajal peopesad puhtad ning kätel esinesid mõned üksikud vistrikud, mis omakorda näitab seda, et 2011. a märtsi seisuga ei olnud kaebaja kätel avalduv krooniline nahahaigus ägedas faasis.

14. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks käesoleva otsuse p-s 12 viidatud nõuete ja ka 18.04.2011. a käskkirja nr 6-3/777-D osas ei ole ka kaebaja seisukoht, mille järgi jättis halduskohus alusetult arvestamata tema korduvad väited selle kohta, et sektoris E8 koristajana tööle asudes oleks tema julgeolek ohus, sest tegemist on tugevdatud järelevalvega osakonnaga, kus kõik selle osakonna kinnipeetavad on keeldunud koristajatööd tegemast ja tööleasujaid ähvardatakse vägivallaga. Kaebaja on seda väidet nii vaidekui ka kohtumenetluses küll korduvalt esitanud, kuid ei ole seda kuidagi tõendanud ega ka lähemalt selgitanud, mille alusel ta väidab, et just tema elu ja tervis satuks E8 sektorit koristades ohtu.

Samuti on 09.11.2011, ehk pärast kaebaja suhtes tööle määramise käskkirja väljaandmist Viru Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist V. Toots on teinud täiendavalt kindlaks, et julgeolekurisk koristajana töötades kaebajal praktiliselt puudub (tl 53). Viidatud õiendis toodud sõnastus, mille kohaselt: „ründe toimumine on peaaegu et välistatud“, ei anna veel alust asuda seisukohale, et sellega on mööndud kaebaja suhtes julgeolekuohu olemasolu juhul, kui ta koristajana tööle asub. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil 20.11.2013 viidatud õiendis toodud sõnastust sellega, et vanglas ei saa kinnipeetavate ründeid teiste kinnipeetavate suhtes kunagi välistada, sest need võivad toimuda ka muudel põhjustel kui see, et keegi asus sektoris koristajana tööle ja selline selgitus on ka usutav.

See, et viidatud õiend on välja antud kaebaja tööle määramisest hiljem, ei muuda kaebaja argumente rohkem usutavaks. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses tegelikult selgelt välja toonud, kellest lähtuv ja milline julgeolekuoht konkreetselt teda 2011. a märtsis tööleasumisel ähvardas ning mis olid selle põhjused. Kaebaja poolt kirjeldatud teiste kinnipeetavatega seotud intsidentidest ja nende ümberpaigutamisest ei saa teha järeldust, et kaebaja julgeolek sattunuks ohtu, kui ta asunuks 2011. a märtsis sektoris E8 tööle koristajana.

Pigem viitavad kaebaja sellekohased selgitused ja väited ning julgeolekuosakonna töötaja hinnang sellele, et kaebaja püüab vältida tööd koristajana oma prestiiži ja staatuse säilitamiseks kinnipeetavate hulgas. Kinnipeetavate hierarhias kõrgemalseisva positsiooni omamine või säilitamine ei ole aga subjektiivne õigus, mida isik saaks halduskohtus kaitsta Väidetava koristamistööle asumisega seotud julgeolekuohuga seoses on ka Riigikohus oma 14.11.2012. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-12 märkinud, et väidetav julgeolekuoht, mis takistab kinnipeetava töötamist, peab olema seotud konkreetse kinnipeetava endaga ja tööga, mida ta vanglas tegema on määratud.

Seega ei oma Viru Vangla üldist või teiste kinnipeetavatega seotud julgeolekuolukorda ning teiste kinnipeetavatega seotud võimalikke intsidente kajastavad kaebaja väited käesolevas asjas olulist ja sisulist tähendust. Viidatud Riigikohtu lahendi selgituste kohaselt ei ole kinnipeetava tööle määramisega ja temapoolse tööst keeldumisega seonduvate julgeolekuküsimuste puhul asjakohased ka viited sellele, et Viru Vanglas on aja jooksul mitmeid kinnipeetavaid rünnatud seda enam, et puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, et neid oleks rünnatud seetõttu, et nad osakonnas E8 töötasid.

Kaebaja on samuti väitnud, et E8 kui tugevdatud järelevalvega osakonna kinnipeetavate vahel eksisteerib kokkulepe, et kinnipeetaval, kes murrab reeglit, et osakonnas vangid koristajatööd ei tee, on oodata teiste poolt kättemaksu. Ringkonnakohus selgitab, et kinnipeetavate omavaheline seadusevastane kokkulepe ei ole aluseks töökohustusest vabastamisel. Asjaolu, et kaebaja ei soovi subkultuurilistel põhjustel töötada, ei saa olla aluseks, mis vabastab isikud tööst keeldumisega kaasnevast vastutusest.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine samuti ühtegi alust selleks, et tunnistada VangS § 37 lg-d 1 ja 2 PS-ga vastuolus olevateks tulenevalt sellest, et need ei sätesta, et töötama ei pea ka kinnipeetav tulenevalt ohust julgeolekule. Nimelt sätestab VangS § 38 lg 22, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut. Samuti tuleneb VangS § 37 lg-st 2, et töökohustust ei ole kinnipeetaval, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Seega on ka sellise kinnipeetava, kes tervislikest põhjustest tulenevalt ei saa töötada ja kelle enda julgeolek võib töötamise korral ohtu sattuda, põhiõiguste kaitse nimetatud sätetega iseenesest tagatud ja tegemist ei ole PS-ga vastuolus oleva regulatsiooniga.

16. Samas on põhjendatud kaebaja viide sellele, et käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga, mille pinnalt on tehtud Riigikohtu 30.05.2012. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-14-12, milles rahuldati H.L. kaebus talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudes tulenevalt sellest, et kohaldamisele kuulus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4, mis annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise ja sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohus leidis, et juhul, kui on tuvastatud, et olukorras, kus isikukaitsevahenditeta ning fikseerimata kestusega tööajaga tööle asumise korral oleks kaebajale kaasnenud oluline oht tervisekahjustuse tekkimiseks, oli kaebajal õigus tööleasumisest keelduda ja seetõttu ei saa teda ka keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada. Käesoleval juhul ei teavitanud kaebaja vanglat oma terviseprobleemidest küll töölemääramise käskkirjaga tutvumisel, kuid ta tegi seda pärast tööleasumise korralduse andmist olukorras, kus selgus, et temale töötamiseks vajalikke ja sobivaid kaitsevahendeid talle ei väljastata ning tal tuleb koristamisel kokku puutuda puhastusvahenditega, mille osas on eelnevalt olemas olnud arstide seisukohad, et H.L. l tuleks kokkupuudet vee ja pesemisvahenditega vältida (kd I, lk 6, 11, 51, 61,99, 147,178; kd II, lk 12).

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on hiljemalt 2009. a kaebajal diagnoositud nahahaigus, mis põhjustab kätel villide, lööbe, lõhede ja ketenduse teket ja mis ägeneb pesuvahendite ja veega kokkupuutel. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on kaebajal diagnoositud nii allergilist riniiti, allergilist kontaktdermatiiti, kroonilist nahapõletikku kui ka täpsustamata allergiat. Ringkonnakohtus tunnistajana üle kuulatud arst

E. Elberg selgitas, et tema hinnangul ei ole kaebaja puhul senini täpselt selge, milline haigus selliseid nähte põhjustab ning tervisekaardi andmete alusel ei saa asuda kindlale seisukohale, et tegemist on just allergilise kontaktdermatiidiga, kuna vastavaid allergiateste kannetest nähtuvalt tehtud ei ole. Tunnistaja selgitas samuti, et kuna kaebajal ägeneb lööve kätel niiskuse ja pesuvahenditega kokkupuutel ning ka siis, kui töötamisel kasutatakse kummikindaid, peaks kaebaja saama töötamisel kasutada puuvillakindaid, kuid olulisem on enne kaebaja tööle suunamist siiski selgeks teha, mis on tema täpne diagnoos. Nagu juba varasemalt viidatud, ei esinenud kaebajal 18.03.2011 küll sellist tervislikku seisundit, mis ilmselgelt ei võimaldanud tal sel päeval tööle asuda, kuid Riigikohtu 30.05.2012. a lahendi valguses tuleb arvestada ka seda, et 12.03.2011 oli V. Pronevitš lubanud kaebaja koristajana tööle üksnes juhul, kui ta saab töötada kinnastega. Kaebaja selgitas, et tööleasumise korraldust täitma asudes ei antud talle ühtegi kaitsevahendit, sh ka kummikindaid või muust materjalist kindaid. Seda väidet ei ole ümber lükanud ka vastustaja ja vastustaja esindaja märkis ringkonnakohtu 20.11.2013.a istungil samuti, et antud juhul koristusruumis riidest kindaid ilmselt ei olnud ja suure tõenäosusega olid seal olemas üksnes kummikindad. Kuna kaebaja teadis, et kummikinnaste kasutamisel ja veega ning pesuvahendiga kokkupuutumisel tema nahahaigus ägeneb ning selline tagajärg on korduvalt fikseeritud ka tema tervisekaardis, siis oli kaebajal TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel õigus 18.03.2011 vangla sektoris E8 koristajana tööleasumisest keelduda. Seda, et kummikinnaste, vee ja pesuvahendiga kokkupuutel kaebaja tervislik seisund halveneb, tõendab täiendavalt ka tema seisukoht 07.10.2013 (kd I, lk 168-170) ja sellel lisatud 2013.a juulikuu väljavõtted tervisekaardist aja kohta, mil kaebaja Viru Vanglas koristajana töötas ja mis näitavad, et selle tulemusena tekkisid tema kätele jälle ketendus ja sügelevad koorikud ning lööve mis ägenes peale tööd ning mille tulemusena kaebaja ka kuni 30.09.2013 tervislikel põhjustel tööst vabastati (kd I, lk 171-172). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kaebus ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning tühistada vastustaja 18.04.2011. a käskkiri nr 6-3/777-D.

17. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis mõistab ringkonnakohus HKMS § 108 lg 2 alusel ja arvestades kaebuste rahuldatud osa mahtu ning olulisust võrreldes nõuetega, mille osas kaebused jäävad rahuldamata, Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud kulude (riigilõiv kaebuselt ja riigilõiv koopiate eest kokku 25,89) hüvitamiseks 13 eurot. Apellatsioonimenetluse kantud kuludest (riigilõiv apellatsioonkaebuselt ja riigilõiv koopiate eest kokku 33,02 eurot) mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 16 eurot, kokku seega 29 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda.

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk