3-13-2040/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-2040 Haldusasi OÜ Maaekspert kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) nr 18.09.2013. a otsuse 211-13/143573 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Insenerehituse AS-i apellatsioonkaebus ja OÜ Maaekspert taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja VAKO-s, apellant) Insenerehituse AS Esindaja adv. Alar Urm Vastustaja (hankija) MTÜ Lalli Arendusselts Kolmas isik (halduskohtule kaebuse esitaja) OÜ Maaekspert Esindaja adv. Indrek Kukk RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Insenerehituse AS-i apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 08.11.2013. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Maaekspert kaebus VAKO 18.09.2013. a otsuse nr 211-13/143573 tühistamiseks rahuldamata.

2. Jätta OÜ Maaekspert taotlus Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata.

3. Mõista MTÜ-lt Lalli Arendusselts Insenerehituse AS-i kasuks välja viimase poolt kohtumenetlustes kantud kulude katteks 1906,76 eurot ja jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so hiljemalt 30.12.2013 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lalli Arendusselts (edaspidi hankija) avaldas 12.06.2013 riigihangete registris hanketeate (HT) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ (viitenumber 143573) läbiviimiseks (tl 7−9). Muuhulgas sisaldab hanketeade p-s III.2.3 alapunktis 2 järgmise sisuga tingimust: „Pakkujal peab olema vähemalt kaks teostatud hankelepingut, millest igaühe raames rajati või rekonstrueeriti sarnaseid hüdrotehnilisi ehitisi (paisülevoolud, regulaatorsõlmede ehitus, kalapääsude rajamine/rekonstrueerimine), hüdrotehniliste ehitiste ehitusmaksumusega igas hankelepingus vähemalt 100 000 eurot. Ja vähemalt kaks teostatud hankelepingut, millest igaühe raames teostati veekogude süvendustöid või eemaldati setteid vähemalt 10 000 m3 ulatuses.“ Hankija poolt määratud pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused 3 pakkujat, sh ühispakkujad Insenerehituse AS ja Terrat AS (viimase volitatud esindaja on Insenerehituse AS) ning OÜ Maaekspert.

2. Hankija kvalifitseeris 08.07.2013. a otsusega (tl 10−13) kõik pakkujad, tunnistas nende pakkumused vastavaks ja OÜ Maaekspert pakkumuse edukaks.

3. Insenerehituse AS vaidlustas OÜ Maaekspert kohta tehtud hankija otsused VAKO-s. Vaidlustuse kohaselt ei vasta OÜ Maaekspert HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimistingimustele. VAKO rahuldas 31.07.2013. a otsusega nr 159-13/143573 (tl 14−18) Insenerehituse AS-i vaidlustuse ning tunnistas MTÜ Lalli Arendusselts poolt 08.07.2013 vastu võetud otsused OÜ Maaekspert kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. Vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt on OÜ Maaekspert esitanud vormil 4 vähemalt 2 tööd (Elva linnas Arbi järve tervendamine ja Leevijõe paisjärvede korrastamine), mis vastavad HT-s toodud nõuetele, kuid hankija on jätnud kvalifikatsiooni kontrollimisel välja selgitamata selle, kui suur oli nende tööde ehitusmaksumus (kas see oli vähemalt 100 000 eurot). Vaidlustuskomisjon leidis, et hankija ei ole täitnud riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-st 1 tulenevat kohustust kontrollida, kas kolmas isik vastab HT p III.2.3 alapunktis 2 toodud kvalifitseerimise tingimustele. Lisaks leidis VAKO, et HT p III.2.3 alapunktis 2 kirjeldatud hüdrotehniliste töödena saab käsitleda üksnes tingimuste sulgudes toodud paisülevoolu, regulaarsõlmede ehitust, kalapääsude rajamist/rekonstrueerimist. VAKO otsus on jõustunud.

4. Hankija tegi 12.08.2013 uue otsuse OÜ Maaekspert kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise kohta (tl 31−32). Hankija ei nõustunud VAKO 31.07.2013. a otsuses toodud põhjendustega, et HT p III.2.3 alapunktis 2 kirjeldatud sarnase hüdrotehnilise tööna on käsitletavad üksnes paisülevool, regulaatorsõlm, kalapääs. Hankija leidis, et HT p III.2.3 alapunktile 2 vastava tööna tuleb käsitleda sarnast hüdrotehnilist ehitist, kitsendamata selle sisu sulgudes toodud näidisloeteluga.

5. 21.08.2013 esitas Insenerehituse AS hankija 12.08.2013. a otsuse peale vaidlustuse (tl 55−56) VAKO-le. Vaidlustuse kohaselt ei vasta OÜ Maaekspert HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. VAKO rahuldas 18.09.2013. a otsusega nr 211-13/143573 (tl 62−65) Insenerehituse AS-i 21.08.2013 esitatud vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija 12.08.2013. a otsused OÜ Maaekspert kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Vaidlustuskomisjon asus 18.09.2013. a otsuses seisukohale, et HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimustes on sarnaste hüdrotehniliste ehitiste loetelu piiratud ja kvalifitseerimise tingimustele vastavad üksnes nende hüdrotehniliste ehitiste ehituslepingud, mida hankija on pidanud vajalikuks määratleda (s.o paisülevoolud, regulaatorsõlmed, kalapääsud).

6. 27.09.2013 esitas OÜ Maaekspert Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−5) VAKO 18.09.2013. a otsuse nr 211-13/143573 tühistamiseks. OÜ Maaekspert leiab, et vaidlustuskomisjon on andnud HT p III.2.3 alapunktis 2 toodud kvalifitseerimistingimusele omapoolse sisu, mis on vastuolus tingimuse grammatilise tähenduse, hankija tahte kui ka põhimõttega, mille kohaselt kvalifitseerimistingimuse mitmetimõistetavuse korral tuleb tingimust tõlgendada laiendavalt, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuse tegemise ja hankemenetluses osalemise. OÜ Maaekspert hinnangul on vaidlustuskomisjon jätnud arvesse võtmata asjas esitatud tõendid, sh esitatud eksperthinnangud ning teinud otsuse, mis piirab õigusvastaselt OÜ Maaekspert edasist osalemist hankemenetluses.

7. 02.10.2013 esitas Insenerehituse AS kohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras keelata MTÜ-l Lalli Arendusselts hankelepingu sõlmimine nr 143573 „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ OÜ-ga Maaekspert. Tartu Halduskohus rahuldas 03.10.2013. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas MTÜ-l Lalli Arendusselts riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ hankelepingu sõlmimise kuni 02.11.2013. Kuna menetlusosalised määrust ei vaidlustanud, siis rakendub esialgne õiguskaitse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 08.11.2013. a otsusega OÜ Maaekspert kaebuse, tühistas VAKO 18.09.2013. a otsuse nr 211-13/143573 ning mõistis Insenerehituse AS-ilt välja OÜ Maaekspert menetluskulud kogusummas 2414,11 eurot. Halduskohtu otsuse kohaselt on vaidlustatud VAKO otsus vastuolus hankija tahte, hankelepingu eesmärgi ning tingimuse grammatilise tähendusega. Halduskohus ei nõustu vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et HT p III.2.3 alapunktis 2 kirjeldatud sarnase hüdrotehnilise tööna on käsitletav üksnes paisülevool, regulaatorsõlm, kalapääs. Kohus nõustub OÜ Maaekspert seisukohaga, et HT-s toodud kvalifitseerimistingimuste avaldamine on tahteavalduseks, täpsemalt mitte kindlale isikule suunatud tahteavalduseks TsÜS § 75 lg 2 tähenduses.

HT-s toodud kvalifitseerimistingimustele saab anda sisu üksnes hankija. Hankija lähtus vaidlusalust tingimust sõnastades hankelepingu esemest. Kuna hankelepingu esemeks ei olnud mitte tavapärane ehitusobjekt, vaid nö hüdrotehniliste rajatiste kompleks, siis ei olnud hankijal võimalik tingimust kitsamalt sõnastada kui läbi hankelepingu esemega sarnaste hüdrotehniliste rajatiste. HT p-st II.1.5 ja konkretiseeritud hankedokumentide (HD) lisast „Töömahud“ nähtuv kinnitab üheselt, et sulgudes toodud loetelu ei ole ammendav ning selliselt said HT-s toodud tingimustest juhinduda pakkumuste tegemisel ka pakkujad.

Tingimuse sulgudes tõi hankija üksnes mitteammendava näidisloetelu, andmaks pakkujatele näitliku suunise, milliseid töid saab käsitleda sarnastena. Seega on kohus seisukohal, et hankija pidas tingimuste sisustamisel määravaks mitte sulgudes toodud loetelu, vaid seda, kas pakkuja poolt on teostatud nõutavas mahus sarnaseid töid, so ehitatud või rekonstrueeritud sarnaseid hüdrotehnilisi ehitisi ehitusmaksumusega vähemalt 100 000 eurot. OÜ Maaekspert poolt teostatud tööd vastavad täielikult tingimusele, so teostatud on vajalikus ulatuses hankelepingu esemeks olevaga äärmiselt sarnaseid hüdrotehnilisi töid.

Olukorras, kus kvalifitseerimistingimuste sisustamise määramisel võib tekkida mitmetimõistmist, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust sisustada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Ei hankijal ega vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik asuda HT-s toodud tingimust kitsendavalt sisustama. Pakkujad, kes osalevad hankemenetluses ning teevad selleks kulutusi, peavad saama arvestada, et hankija ei asu HT-s toodud tingimust nende kahjuks kitsendama. Hankija poolt tingimusele antud sisu võimaldab konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise läbi selle, et hankemenetluses on võimalik osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, kes on võimelised hankelepingut täitma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Insenerehituse AS esitas Tartu Halduskohtu 08.11.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 144−150, 155), milles palub halduskohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega jätta jõusse VAKO 18.09.2013. a otsus nr 211-13/143573, ning mõista OÜ-lt Maaekspert välja Insenerehituse AS-i menetluskulud.

- Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kohaldamata kogu riigihangete seaduse regulatsiooni, sh RHS § 39 lg 1, ning teinud otsuse, tuginedes asjakohatult TsÜS § 75 lg 2 lausele 1. HT tingimus ei ole tsiviilõiguslik tahteavaldus TsÜS § 75 lg 2 lause 1 mõttes, mida tuleks tõlgendada vastavalt hankija poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadele. Riigihankeõigus reguleerib lepingu sõlmimise korda nii, et hankija kui nö avaliku raha kasutaja ei saaks vabalt valida, kellega ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib. Juhul, kui TsÜS-i regulatsioon antud juhul üldse kohalduks, peaks kohaldama TsÜS § 75 lg 2 teist lauset, mille kohaselt tuleb avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Ebamõistlik on eeldada, et hankijapoolne kohtumenetluses antud tõlgendus vaidlusalusele tingimusele oleks objektiivne või aitaks kaasa kohtuasja õigele lahendamisele. Võimatu on kontrollida, kas vaidluse korral esitatud HT tõlgendus on see, mida hankija tõepoolest HT-d koostades silmas pidas või on selgitus esitatud üksnes sellisena, et see toetaks kohtuvaidluses tema positsiooni.

- Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu aitaks hanketingimuse laiendav tõlgendamine hankemenetluses pakkujate huve kaitsta ning konkurentsitingimusi efektiivsemalt ära kasutada. Laiendav tõlgendamine võiks küll viia tulemusele, kus rohkem isikuid osutuks kvalifitseerunuks, sh isikud, kes tegelikult tingimustele ei vasta, kuid see ei ole kooskõlas riigihangete regulatsiooni eesmärgiga.

- HT osa III p 2.3 alapunktis 2 sulgudes on esitatud loetelu sobivatest referentstöödest ning tingimusest ei nähtu, et loetelu oleks lahtine või näitlik või muul viisil järgimiseks mittekohustuslik. Asjakohatu on tugineda HT-s sätestatud tingimuse tõlgendamisel Egle Pulleritsu kui õigusteadmisi mitteomava isiku arvamusele. Üldkeeles võib sulgudel olla erinevaid tähendusi, aga üldkeele sõnakasutus ei lange alati kokku õiguskeeles kasutatuga. Õiguskeelele ei ole omane, et sõnu ja lauseosi (käesoleval juhul sulgude sisu) esitatakse eesmärgiga, et see ei omaks õiguslikku tähendust. Selleks, et loetelu muutuks sulgudes avatuks, on erinevaid võimalusi, näiteks lõpetada loetelu sõnaga „jne“, „jmt“, „jm“, või alustada loetelu sõnaga „näiteks“, „mh“; „sh“. Samuti on hanketeates võimalik sõnaselgelt lisada, et loetelu on näitlik ning referentstöödena sobivad kõik sarnased hüdrotehnilised tööd. Antud juhul hankija aga neid võimalusi kasutanud ei ole. Sulgudes toodud loetelu on kinnine. OÜ Maaekspert ei ole nõutud mahus sulgudes esitatud töid teinud, mistõttu ei ole OÜ Maaekspert täitnud riigihankes nr 143573 esitatud kvalifikatsiooninõudeid

10. OÜ Maaekspert palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 158−164) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

- OÜ Maaekspert hinnangul esinevad käesoleval juhul alused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. Käesolevas asjas algatas kohustusliku kohtuvälise vaidlustusmenetluse apellant, mistõttu tuleb apellandi osas kontrollida halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluste esinemist. Riigihangetealastest EL direktiividest ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb üheselt, et kaebeõigus on ainult isikul, kellel on võimalus hankemenetluse käigus sõlmida hankeleping. on OÜ Maaekspert hinnangul on Insenerehituse OÜ selle subjektiivse õiguse minetanud ning tema subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa vaidluse esemest ning kohtumenetluse käigus selgunud asjaoludest tulenevalt üleüldse võimalik olla. Arvestades apellandi poolt vaidluse all olevale HT tingimusele antud tõlgendust, eeldaks apellandi subjektiivsete õiguste rikkumine ning käesolevas asjas kaebeõiguse olemasolu seda, et apellant ise on nõutavas mahus vastavaid töid teinud. Apellandi poolt esitatud „Varasemate tööde loetelust“ nähtub aga, et apellant ise ei ole teostanud mitte ühtegi tööd, mis vastaks tema enda poolt antud kitsale tõlgendusele vaidlusalusest tingimusest. Seega ei saaks apellant apellatsioonkaebuse rahuldamisega õiguspärast eesmärki saavutada, so jõuda hankemenetluses lepingu sõlmimiseni, mis saaks olla ka tema kaebeõiguse aluseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamine ning asjas tehtava kohtulahendi jõustumine tingiks olukorra, kus hankijal lasuks kohustus teha otsus apellandi mittekvalifitseerimise kohta.

- HT avaldamine on tahteavalduse tegemine, so toiming, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasa toomisele, ning seda tahteavaldust tuleb tõlgendada lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tahteavalduste üldistest tõlgendamisreeglitest. OÜ Maaekspert hinnangul on kohus õigesti tuginenud TsÜS § 75 lg 2 esimesele lausele ning kvalifitseerimistingimuste mitmetimõistetavuse korral tuleb tingimuse sisu selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste järgi. OÜ Maaekspert hinnangul on oluline ka see, kuidas pidid HT-s toodud tingimust mõistma hankemenetluses osalenud isikud, mistõttu on võimalik lähtuda ka TsÜS § 75 lg 2 teises lauses sätestatud tõlgendamisreeglist. OÜ Maaekspert hinnangul tuleb mõistliku isiku sisustamisel lähtuda mitte õigusteadmisi omavatest isikutest, vaid hüdrotehnilisi ehitusteenuseid osutavatest pakkujatest. Kohtule OÜ Vändra MP ning Insenerehituse AS-i poolt hankemenetluses esitatud „Varasemate tööde loetelust“ nähtub, et mõlemad pakkujad on mõistnud vaidlusalust tingimust laiemalt – pakkujad on esitanud loetelu sarnastest hüdrotehnilistest ehitistest, mitte loetelu töödest, mis on toodud tingimuse sulgudes (paisülevool, regulaatorsõlm, kalapääs).

- OÜ Maaekspert täpsustab, et VAKO ei ole asunud seisukohale, et OÜ Maaekspert ei vasta vaidlustatud tingimuses esitatud kvalifikatsiooni nõudele, vaid on üksnes leidnud, et hankija ei ole kontrollinud, kas OÜ Maaekspert on teostanud nõutavas mahus töid, mis seisnevad kitsalt paisülevoolu, regulaatorsõlme, kalapääsu rajamises.

- OÜ Maaekspert palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määruse, millega halduskohus keelas MTÜ-l Lalli Arendusselts riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ hankelepingu sõlmimise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. OÜ Maaekspert hinnangul on käesolevas kohtuasjas teatavaks saanud asjaolude tõttu esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kuivõrd esialgse õiguskaitse rakendamise eelduseks on kaebaja, so antud juhul apellandi õiguste rikkumine, siis sõltumata käesolevas kohtuasjas jõustuvast otsusest, ei ole võimalik apellandil jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ning otsuse jõustumise korral tuleks hankijal jätta apellant kvalifitseerimata ning temaga ei ole võimalik hankelepingut sõlmida.

11. 26.11.2013 esitas Insenerehituse AS kohtule oma täiendavad seisukohad.

- Insenerehituse AS on seisukohal, et OÜ Maaekspert ei ole teinud nõutavas mahus töid ka juhul, kui anda HT osa III p-le 2.3 laiendav tõlgendus. OÜ Maaekspert on teinud sobivaid töid „Elva linnas Arbi järve tervendamine“ raames üksnes ca 50 000 euro ulatuses, mistõttu üks kahest nõutud referentstööst ei vasta kindlasti 100 000 euro mahu kriteeriumile. Kohus, olles leidnud, et HT tingimusele on antud liiga kitsas tõlgendus, oleks pidanud kontrollima, kas laiendava tõlgenduse kohaselt OÜ Maaekspert kvalifitseeruks. Hankija eesmärgiks ei saanud olla sätestada HT-s tingimus, mille täitmiseks sobiks sisuliselt igasuguse sisuga töö, vaid referentstööst lähtuvalt pidi olema võimalik eristada isikuid, kellel on olemas nõutud kutsealane pädevus, isikutest, kellel puudub igasugune varasem kokkupuude hüdrotehniliste rajatistega.

- Käesoleva vaidluse esemeks on OÜ Maaekspert kvalifitseerimine ja mitte Insenerehituse AS-i pakkumusse puutuv. Hankija 08.07.2013. a otsused Insenerehituse AS-i pakkujana kvalifitseerumise ja pakkumuse vastavuse osas on ilma vaidlustamiseta jõustunud. Hankija ei saa teha uut otsust Insenerehituse AS-i kvalifitseerimata jätmise kohta RHS § 39 lg 3 alusel, kuna selgunud ei ole muid uusi asjaolusid Insenerehituse AS-i majandusliku või finantsseisundi või tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta, mis on RHS § 39 lg 3 alusel uue otsuse tegemise eelduseks.

- Insenerehituse AS on seisukohal, et esialgse õiguskaitse vajadus eksisteerib jätkuvalt. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ning otsuse jõustumisel tuleb hankeleping sõlmida Insenerehituse AS-iga, kes on teinud paremuselt teise pakkumuse OÜ Maaekspert järel. Juhul, kui hankija sõlmib hankelepingu enne kohtuotsuse jõustumist, ei ole Insenerehituse AS-il võimalik saavutada hankemenetluse ja kohtumenetluse eesmärki, so hankelepingu sõlmimist.

12. MTÜ Lalli Arendusselts palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta Insenerehituse AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud Insenerehituse AS-i kanda. Vastustaja nõustub halduskohtu järeldusega, et vaidlusalust tingimust ei saa tõlgendada pakkujate kahjuks kitsendavalt. Tingimus sellisena, nagu vastustaja on seda sisustanud, ei riku kuidagi apellandi õigusi, vaid võimaldab konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise läbi selle, et hankemenetluses on võimalik osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, ka apellandil endal. Vastustaja hinnangul oleks vaidlustatud tingimuse tõlgendamise tulemus sõltumata valitud tõlgendamise meetodist sama − sulgudes toodud loetelu ei ole ammendav ning lähtuda tuleb „sarnasest hüdrotehnilisest ehitisest“, mitte sulgudes toodud loetelust. Teiste hulgas pidi tingimuse sisu sellisena mõistma ka apellant, kes ei ole hankijale esitatud „Varasemate tööde loetelus“ toonud ühtegi tööd, mis oleks konkreetselt paisülevoolu, regulaatorsõlme või kalapääsu rajamine/rekonstrueerimine. Seega tuleks tingimuse kitsa tõlgenduse korral jätta kvalifitseerimata ka apellant.

13. OÜ Maaekspert esitas 02.12.2013 kohtule oma täiendavad seisukohad.

- Kohtule 26.11.2013 esitatud menetlusdokumendis on Insenerehituse AS ootamatult asunud seisukohale, et OÜ Maaekspert kvalifitseerimine oleks ebaõige ka kõnealuse tingimuse laiema tõlgenduse korral. OÜ Maaekspert hinnangul väljub esitatud väide käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest, kuivõrd sellist kaebuse alust ei ole apellant esitanud halduskohtus. OÜ Maaekspert on esitanud hankijale loetelu varasemalt sooritatud töödest ning kõik loendis toodud tööd on hüdrotehnilisteks töödeks ning hüdrotehnilise ehitise ehitusmaksumuse moodustavad kõik ehitise ehitamiseks vajalikud kulud.

- Käesoleva vaidluse tulemusest sõltub, kas hankija peab vaidlusalust tingimust pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel teisiti sisustama ja pakkujate kvalifikatsiooni uuesti kontrollima. RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt peab hankija seda tegema kõigi pakkujate suhtes. Seega tuleks hankijal apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ning vastava kohtuotsuse jõustumisel apellant kvalifitseerimata jätta. Apellant ei ole üheski menetlusdokumendis vaielnud vastu asjaolule, et ta ei ole ise teostanud mitte ühtegi tööd, mis seisneks kitsalt vaidlusaluse tingimuse sulgudes toodud paisülevoolu, regulaatorsõlme, kalapääsu rajamises/rekonstrueerimises. Eelnev kinnitab, et ka apellant ise mõistis vaidlusalust tingimust laiemana.

14. OÜ Maaekspert palub 02.12.2013. a taotluses ringkonnakohtul Insenerehituse AS-ilt OÜ Maaekspert kasuks välja mõista lisaks Tartu Halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele Tartu Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 1350 eurot. Insenerehituse AS kohtu poolt antud tähtajaks menetluskulude nimekirja ning kuludokumente ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et lähtub käesolevas asjas menetlusosaliste nimetamisel Riigikohtu halduskolleegiumi poolt antud selgitustest haldusasjas nr 3-3-1-91-10. Nimetatud haldusasjas 09.03.2011 tehtud otsuse punktis 22 on halduskolleegium selgitanud, et riigihangete vaidluses on kohtumenetluses kaebajaks isik, kes algatas kohustusliku kohtuvälise vaidlustusmenetluse vaidlustuskomisjonis, vastustajaks hankija ning kolmandaks isikuks pakkuja, kelle suhtes tehtud hankija otsust on vaidlustuskomisjonis vaidlustatud. Antud haldusasjas on seega kaebajaks Insenerehituse AS, vastustajaks MTÜ Lalli Arendusselts, kes on hankijaks RHS § 10 lg 2 p 1 mõttes, ning kolmandaks isikuks OÜ Maaekspert. Vaidlustuskomisjon ei ole kohtumenetluses menetlusosaline (RKHKo 09.03.2011, 3-3-1-91-10, p 22; 04.03.2010, 3-3-1-11-10, p 21).

16. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused Insenerehituse AS-i apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning esialgse õiguskaitse tühistamise taotlus rahuldamata jätta. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellandil kaebeõigusega seonduvat (I), lahendab seejärel küsimuse OÜ Maaekspert suhtes 12.08.2013 tehtud kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kohta ning lahendab apellatsioonkaebuse (II), esitab seisukohad käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkuva vajaduse osas (III) ning otsustab viimasena käesolevas haldusasjas menetluskulude jaotuse (IV).

I

17. Ringkonnakohtu hinnangul on Insenerehituse AS-il käesolevas asjas kaebeõigus, mistõttu puudub alus kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu. Insenerehituse AS-i osas on hankija 08.07.2013 teinud kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Seda otsust ei ole vastavas osas vaidlustatud, mistõttu on tegemist on kehtiva otsusega ning Insenerehituse AS-il on õigustatud ootus hankemenetluses edasiseks osalemiseks. Hankija ei ole Insenerehituse AS-i pakkumust tagasi lükanud ning ainuüksi asjaolu, et hankija võib RHS § 39 lg 3 kohaselt pakkumuse vastavust hanketingimustele hiljem menetluse käigus üle kontrollida, ei võta Insenerehituse AS-ilt õigust kontrollida vastavas hankemenetluses tehtud hankija otsuse õiguspärasust.

Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kaebeõiguse olemasolu ei tähenda, et kaebaja õigusi ongi rikutud või õigusega kaitstud huve kahjustatud, vaid see otsustatakse haldusasja sisulise arutamise käigus (RKHKm 07.10.2013, 3-3-1-44-13, p 16). Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et kohtul tuleks hinnata kaebaja kaebeõiguse olemasolu lähtuvalt haldusasjas läbiviidava kohtumenetluse tulemusest. Kohtutel tuleb kaebeõiguse olemasolu hinnata kaebuse esitamise seisuga. Insenerehituse AS-i puhul ei esine ei halduskohtule kaebuse esitamise ajal ega ka käesolevas menetlusstaadiumis asjaolusid, mis takistaksid Insenerehituse AS-il tema kasuks tehtava kohtulahendi korral hankemenetluses jätkuvalt osalemast.

Kolmanda isiku poolt viidatud HKMS § 39 lg 3 annab küll hankijale õiguse igas hankemenetluse staadiumis kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele, kuid selliselt tingimustele vastavust ei saa hakata kontrollima kohus. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all Insenerehituse AS-i pakkumuse kvalifitseerimistingimustele vastavus, vaid vaidlustatud on OÜ Maaekspert pakkumuse kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. Seega on muus osas pakkujate kvalifitseerimistingimuste vastavuse kontrollimine üksnes hankija pädevuses ning kohtul tuleb jätta tähelepanuta apellatsioonimenetluses esitatud väited Insenerehituse AS-i pakkumuse kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimise vajaduse osas.

Kohtul puudub alus lähtuda eeldusest, et hankija hakkab tulevikus kontrollima RHS § 39 lg 3 kohaselt mõne pakkuja pakkumuse vastavust kvalifitseerimistingimustele ning selle pakkuja hankemenetlusest kõrvaldab. Seega ei saa asuda seisukohale, et Insenerehituse AS-il puuduks käesolevas asjas kaebeõigus.

II

18. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kuidas sisustada HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimust (edaspidi tingimus). HT p III.2.3 alapunkt 2 esimene lause (tl 8) on järgmise sõnastusega: „Pakkujal peab olema vähemalt kaks teostatud hankelepingut, millest igaühe raames rajati või rekonstrueeriti sarnaseid hüdrotehnilisi ehitisi (paisülevoolud, regulaatorsõlmede ehitus, kalapääsude rajamine/rekonstrueerimine), hüdrotehniliste ehitiste ehitusmaksumusega igas hankelepingus vähemalt 100 000 eurot.“

19. Tulenevalt RHS § 32 lg-st 1 peab HT-s sisalduv tehniline kirjeldus olema esitatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja neid mitte diskrimineerima (RKHKo 12.10.2011, 3-3-1-31-11, p 15; 16.11.2011, 3-3-1-65-11, p 26). Hankemenetluse läbipaistvuse, kontrollitavuse ning riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad hanketingimused olema seega sätestatud selliselt, et kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele oleks hankemenetluses osalemine ligipääsetav ning neil oleksid võrdsed võimalused hankes osalemiseks ja hankija vajadustele vastava pakkumuse tegemiseks. Kuna vaidlusalune HT tingimus on suunatud eelkõige just pakkujate sarnaste hüdrotehniliste ehitiste rajamise võimekuse tagamisele, on põhjendatud tingimuse tõlgendamine lähtuvalt hankelepingu objektist ehk tegemist peab olema paisjärve kalapääsule sarnaste hüdrotehniliste ehitistega.

20. Selleks, et kindlustada seda, et kõigile oleks tagatud võrdne võimalus hankemenetluses osalemiseks ning tingimused oleksid võimalikult üheselt mõistetavad, tuleb kohtu hinnangul käsitleda hanketingimusi tahtevaldustena ning tõlgendada neid lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Hanketingimuste kindlaksmääramist kui tehingu sõlmimisele suunatud tegevust saab käsitleda individuaalse tehingulise käitumisena ning selle võimaliku mitmetimõistetavuse korral peab olema võimalik seda tõlgendada, kasutades selleks seaduses sätestatud tõlgendamisreegleid. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. HT on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama ja neist tulenevalt enda sobilikkust hankemenetluses pakkujana osalemiseks hindama.

21. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes on TSÜS § 75 lg 2 teise lause osas selgitatud muuhulgas järgmist: „Kuna avalikkusele tehtud tahteavalduse puhul on reeglina tegemist tahteavaldustega, mis võivad õiguslikke tagajärgi kaasa tuua suurele hulgale isikutele, ei saa tahteavalduse tõlgendamisel määravaks olla tahteavaldaja enda tegelik tahe, vaid neid tuleb tõlgendada nii, nagu neist pidi aru saama mõistlik isik. Nii on avalikkusele tehtud tahteavalduste puhul tegemist avaldusest puudutatud isikutega, kellel tulenevalt tahteavalduse sisust tekivad õigustatud ootused võimalike õiguslike tagajärgede suhtes. Mõistliku isiku standardi alusel kindlaksmääratav tahteavalduse sisu tagab vajaliku kaitse isikutele, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid“ (P. Varul, I. Kull,

V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2010. TsÜS § 75 kommentaarid). Kohus nõustub kolmanda isikuga, et väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel tuleb hanketingimuste tõlgendamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid. Siiski ei nõustu kohus kolmanda isikuga selles, et tõlgendamisel tuleks arvesse võtta just kaebaja ja kolmanda isiku enda tehtud pakkumisi, millest kummastki ei nähtu, et HT p III.2.3 alapunktist 2 oleks aru saadud selliselt, nagu see hõlmaks üksnes paisülevoolude, regulaatorsõlmede ehitust ja kalapääsude rajamist/rekonstrueerimist. Käesolevas haldusasjas kogutud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et mõni teine hankemenetluses osalemisest huvitatud vastavale valdkonnale spetsialiseerunud ehitusettevõtja ei mõistnud avaldatud hanketeadet selliselt, et hankija hinnangul on konkreetse hankemenetluse raames sobivaks ehitustööde sooritajaks üksnes pakkuja, kellel on kogemused just paisülevoolude või regulaatorsõlmede ehitamisel, kalapääsude rajamisel/rekonstrueerimisel, mitte aga teiste hankija poolt nimetamata võimalike hüdrotehniliste ehitiste rajamisel või rekonstrueerimisel.

22. Kuigi nii keeleeksperdi E. Pulleritsu (tl 51) kui Eesti Maaülikooli Veemajanduse osakonna doktori T. Tamme (tl 52–53) arvamuse kohaselt tuleb HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimuse sisustamisel lähtuda „sarnasest hüdrotehnilisest ehitisest“, mitte sulgudes olevast loetelust, ei ole kohtu hinnangul hanketingimus mõistlikule isikule selliselt mõistetav, olenemata sellest, kas tingimust loeb vastava valdkonna spetsialist või valdkonda mitte tundev isik. Ringkonnakohus nõustub VAKO seisukohaga, et kui hankija on hanketeates asunud loetlema ehitustöid, mida ta peab sarnaseks, ja on teinud seda kinnise loeteluna (loetelust ei nähtu selle avatus), tuleb vastavat loetelu käsitleda kvalifitseerimise tingimuse täpsustusena ja ehitustöödele määratletud tunnustena RHS § 41 lg 1 p 1 mõttes. Vaidlustuskomisjon on 18.09.2013. a otsuses (vt tl 64 pöördel) veenvalt põhjendanud, et ümarsulgude kasutamise tavaline eesmärk kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel hankemenetluses on mitte näidete või täiendavate märkuste esitamine, vaid kvalifitseerimise tingimuse täpne ja konkreetne sisustamine, ilma milleta ei ole võimalik tingimust õigesti mõista.

23. Nõustuda ei saa halduskohtu tõlgendusega, mille kohaselt peab hanketingimusi tõlgendama lähtudes TsÜS § 75 lg 2 esimese lause järgi üksnes hankija enda tahtest. Seda iseäranis juhul, kui see tõlgendus on hankes osalevatele pakkujatele teatavaks tehtud alles pärast pakkumuse esitamise tähtaja lõppu. Selline hankija enda poolt antud tõlgendus hanketingimustele võib tingimustest arusaamisel mängida rolli vaid siis, kui hankija on RHS §-s 56 sätestatust tulenevalt andnud hankemenetluses osalevatele isikutele või selles osalemisest huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide kohta selgitusi või täiendavat teavet. Sellisel juhul avalikustab hankija RHS§ 56 lg 2 kohaselt selgitused või muu täiendava teabe koos hankedokumentidega. Seda tuleb teha enne pakkumuse esitamise tähtaja lõppu. Kuna käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule, et hankija oleks enne pakkumuse esitamise tähtaja lõppu hanketingimuste sisu kõigile pakkumuses osalemisest huvitatud isikutele selgitanud või täiendavat teavet andnud, oli ta seotud HT-s kehtestatud tingimustega ning sellega, kuidas pidid tingimused potentsiaalsetele pakkujatele arusaadavad olema.

24. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et HT p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimuse tõlgendamine selliselt, et lähtutakse üksnes sulgudes nimetatud hüdrotehnilistest ehitistest, ei ole kooskõlas riigihangete menetluse üldpõhimõtetega ning rikub pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, et hankija poolt tingimusele antud sisu võimaldab konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise läbi selle, et hankemenetluses on võimalik osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, kes on võimelised hankelepingut täitma. Hankija poolt tingimuste sisustamine saaks eeltoodud eesmärki teenida üksnes juhul, kui hankija selline tõlgendus oleks olnud kõigile huvitatud isikutele eelnevalt ligipääsetavaks tehtud ning kõik huvitatud oleks saanud sellega arvestada pakkumuse esitamisel. Antud juhul see nii ei ole ning hankija on hakanud HT p III.2.3 alapunkti 2 sisu sõnaselgelt sisustama alles kohtumenetluses. Selline hanketingimuse sisustamine on aga vastuolus riigihangete menetluse kontrollitavuse ning läbipaistvuse põhimõttega.

25. Ringkonnakohus osutab sellele, et poolte vahel ei ole vaieldav, et OÜ Maaekspert ei ole varasemalt rajanud paisülevoolusid ega regulaatorsõlmi ega rajanud/rekonstrueerinud kalapääse ehitusmaksumusega vähemalt 100 000 eurot. OÜ Maaekspert on 11.08.2013. a vastuses MTÜ Lalli Arendusseltsi teabepäringule teatanud, et on kahel korral teostanud „sarnaseid hüdrotehnilisi töid“ (tl 21). Samuti on toimikus läbivalt juttu vaid OÜ Maaeksperdi poolt teostatud sarnastest hüdrotehnilistest töödest. Ringkonnakohus ei pea seega vajalikuks hakata hindama, kas OÜ Maaeksperdi poolt referentsina esitatud tööd võivad kujutada endast sisuliselt paisülevoolu või regulaatorsõlme rajamist või kalapääsu rajamist/rekonstrueerimist.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankija eksis, kui luges OÜ Maaekspert pakkumuse vastavaks hanketeate p III.2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimusele. Hankija oleks pidanud kontrollima, kas OÜ Maaekspert on ehitanud vähemalt kahe teostatud hankelepingu raames paisülevoolusid või regulaatorsõlmi või rajanud/rekonstrueerinud kalapääse nende ehitiste ehitusmaksumusega igas hankelepingus vähemalt 100 000 eurot. Hankija on lähtunud üksnes kolmanda isiku enda poolt üles loetud sarnastest hüdrotehnilistest ehitistest ja nende maksumustest hankelepingu kohta (tl 21). Ringkonnakohus leiab, et seda ei saa lugeda piisavaks hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks RHS § 39 mõttes. Seega ei ole hankija 12.08.2013. a otsus OÜ Maaekspert kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise kohta õiguspärane.

27. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu otsuse tühistamisel jääb kehtima VAKO 18.09.2013. a otsus nr 211-13/143573, millega VAKO tunnistas kehtetuks MTÜ Lalli Arendusseltsi 18.03.2013. a otsused OÜ Maaekspert kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

III

28. Kolmas isik on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses palunud tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määruse, millega halduskohus keelas MTÜ-l Lalli Arendusselts riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ hankelepingu sõlmimise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad selle taotluse rahuldamiseks alused, kuna esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud. Alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks näevad ette HKMS § 249 jj. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Käesoleval juhul võib hankija Tartu Halduskohtu poolt 03.10.2013. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamisel jätkata hankemenetluses toimingute sooritamist ning sõlmida hankelepingu hankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga, so OÜ-ga Maaekspert. Sellisel juhul oleks välistatud Insenerehituse AS-i poolt hankelepingu sõlmimine riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ ning tema kohtumenetluses osalemise eesmärk ei oleks enam saavutatav. Seega eksisteerib käesolevas menetlusstaadiumis Insenerehituse AS-il jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ning OÜ Maaekspert taotlus Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määruse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

IV

29. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi ning teeb uue lahendi, tuleb HKMS § 109 lg 4 kohaselt muuta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesoleval juhul on ringkonnakohus teinud otsuse hankija kahjuks, tuleb Insenerehituse AS-i poolt kantud menetluskulud hankijalt välja mõista. Insenerehituse AS on halduskohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, millest nähtub, et Insenerehituse AS on käesolevas haldusasjas kandnud õigusabikulud 613,54 eurot ning tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot ja vaidlustuselt riigilõivu 639,11 eurot. Kokku palub Insenerehituse AS tema kasuks välja mõista esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud summas 1267,65 eurot. Apellatsioonimenetluses on Insenerehituse AS-i poolt kohtule esitatud üksnes apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumist tõendav dokument summas 639,11 eurot. Muude apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kohta ei ole Insenerehituse AS ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ning kuludokumente esitanud, mistõttu ei saa kohus muid võimalikke menetluskulusid vastustajalt välja mõista ning need jäävad HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt Insenerehituse AS-i enda kanda. HKMS § 109 lg 9 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et eespool nimetatud Insenerehituse AS-i poolt käesoleva haldusasja menetluses kantud menetluskulud summas 1906,76 eurot on haldusasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ning need tuleb vastustajalt Insenerehituse AS-i kasuks välja mõista.

30. HKMS 108 lg 8 teise lause kohaselt jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kui tema poole vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama. Seega jäävad OÜ Maaekspert poolt kohtumenetluses kantud kulud tema enda kanda. Samuti jäävad MTÜ Lalli Arendusselts menetluskulud tema enda kanda.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits