3-13-2140/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2140 Otsuse kuupäev 20.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Elmar Tederi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.11.2013 Menetlusosalised Kaebaja Elmar Teder Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet

Resolutsioon

1. Rahuldada Elmar Tederi kaebus;

2. Tunnistada Elmar Tederi töötamine Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a metsniku ja metsaülema ametikohal avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse § 1 mõttes;

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.01.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Elmar Teder töötas 25.12.1954. a – 19.07.1999. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis metsniku ja metsaülema ametikohal.

04.09.2013. a esitas E. Teder Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroole avalduse, milles taotles, et talle määrataks avaliku teenistuse seaduse sätete alusel sooduspensioni seoses töötamisega Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemetsamajandi metsniku ja metsaülema ametikohal ajavahemikul 25.12.1954. a – 19.07.1999. a.

09.09.2013. a edastas Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo Elmar Tederile teavituskirja nr 6.TA28- 2/55458-2, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruse nr 97 § 1 kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsuse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites ja metskondades, Metsaameti riigimetsamaade talitustes ja metskondades, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, määruse nr 97 §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg, kuid Järveselja õppeja katsemetsamajand, mis kuulus Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu, ei kuulunud eelnimetatud ministeeriumide ja riigiasutuste haldusalasse ning seetõttu pole võimalik arvutada Elmar Teder´i riiklikule vanaduspensionile juurde lisandit ATS § 113 lg 7 sätete alusel. Lisaks palus Sotsiaalkindlustusamet kaebajal kirjalikult teatada, kui ta soovib pöörduda avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks Tartu Halduskohtusse.

2. 10.10.2013. a saatis kaebaja Sotsiaalkindlustusametile teate sooviga pöörduda Tartu Halduskohtusse avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks ning samal päeval saabus E. Tederi kaebus kohtusse. 21.10.2013. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja täitis Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis töötades kogu seal töötatud aja jooksul samasuguseid avaliku võimu ülesandeid, mida täitsid metsnikud ja metsaülemad asutuses, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97.

Kaebaja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti viidatud seisukohaga, mille kohaselt kaebaja ei kuulu Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ §-s 1 nimetatud asutustes töötavate sooduspensioni saavate isikute hulka, ning palub kohtul tuvastada oma avalik õiguslik teenistuse staaž lähtudes tööst Järvselja õppeja katsemetsamajandi metsniku ja metsaülema ametikohal perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a.

Sotsiaalkindlustusamet on lükanud kaebaja avalduse sooduspensioni määramise kohta tagasi, kuna Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 ei ole nimetatud Eesti Põllumajanduse Akadeemiat (alates 26.09.1991. a Eesti Põllumajandusülikool) asutusena, kus ametis oldud aeg läheks avaliku teenistuse staažina arvesse. Kaebaja on seisukohal, et selline otsus on põhjendamatu ning pole kooskõlas seaduse mõttega.

4. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 57 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning suurendatakse lõike kaks punkti viis kohaselt üle 30- aastase teenistusstaaži korral 50% võrra. Vastavalt ATS § 182 lg-le 1 isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi

153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

Nimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“. Viidatud loetelus metsamajandeid ei sisaldunud. Alates Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruse nr 97 jõustumisest on sätestatud määruse §-s 1 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.

5. Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti seisukoht kaebajale sooduspensioni mittemääramise kohta ei ole kooskõlas ATS § 57 mõttega – anda isikule täiendavat pensioni avaliku võimu teostamise eest. Kaebaja tööülesanded metsniku ja metsaülemana Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis perioodil 25.12.1954. a –19.07.1999 a seondusid samuti avaliku võimu teostamisega nagu nendel töötajatel, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutustes määruses sätestatud ametikohtadel. Asutus, milles kaebaja töötas, kuulus ENSV Metsamajanduse Ministeeriumi koosseisu, mis on Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuste hulgas ning milles töötatud aja eest määratakse ametniku vanaduspension ATS § 57 alusel.

Sarnases asjas on Tartu Halduskohus oma 27.05.2013. a kohtuotsuses nr 3-12-2597 leidnud, et Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide metsamajandite või riigimetsamaade talituste direktori ametikohal olnud isikud, kes täitsid avaliku võimu ülesandeid, said õiguse arvata töötatud aeg avaliku teenistuse staaži hulka. Sellest tulenevalt on kohus leidnud, et kuivõrd Järvselja õppeja katsemetsamajand likvideeriti 05.09.1997. a ja asutuse varad anti Põllumajandusülikooli bilanssi, saab selles asutuses töötamist lugeda kuni 05.09.1997. a avalikuks teenistuseks, mistõttu on ka selle asutuse direktoril analoogselt Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuste direktoritega õigus arvata töötamine avaliku teenistuse staaži hulka. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja antud asjas seisukohal, et kuivõrd Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 §-s 1 nimetatud asutustes töötanud metsnike ja metsaülemate töötamine on arvestatud avaliku teenistuse staaži hulka, tuleks ka tema töötamist Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemetsamajandi metsniku ja metsaülema ametikohal perioodil 25.12.1954.a – 19.07.1999.a lugeda võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt avaliku teenistuse staaži hulka.

6. Vastuseks Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadele märgib kaebaja järgmist.

ATS § 57 mõte on ametiasutuses töötanud isikule anda täiendavat pensioni avaliku võimu teostamise eest oma teenistuse ajal. Kaebaja ülesanded hõlmasid avaliku võimu teostamist täpselt samal määral, kui nendel töötajatel, kes kuulusid asutuste koosseisu, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 97. Sotsiaalkindlustusameti selgituskirjas Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 juurde märgitakse, et ATS § 163 lg 1 kohustas kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest nimetama töölepingu alusel tööle võetud ametnik avalikuks teenistujaks. Asjaolu, et töölepingust tuleneva töösuhte seadusekohast ümbervormistamist avalik-õiguslikuks teenistussuhteks ei toimunud, ei anna alust võtta isikult õigust saada riiklikku pensioni ATS § 57 lg 1 ja 2 kohaselt. Siit nähtub ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 eesmärk, milleks on avalikku võimu teostanud isikutele kohase pensioni määramine.

Kaebaja töötas 25.12.1954. a – 19.07.1999. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis metsniku ja metsaülema ametikohal. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 12.09.1991. a määrusele nr 182 läks Järvselja õppeja katsemetsamajand senisest üleliidulisest alluvusest Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi haldusesse riigiettevõttena. Kuigi Järvselja õppeja katsemetsamajand jäi nimeliselt metsamajandiks, tegutses ta siiski metskonnana. Metsade majandamisel kehtisid Järvselja õppeja katsemetsamajandis kõik samad eeskirjad ja määrused, mis Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti alluvuses olevates metskondades. Eesti Vabariigi riikliku metsavalve 15.04.1992. a määruse alusel hakkasid avalikku võimu metsavalve näol teostama metskondade metsavalveametnikud. Vastavalt 1992. a metsavalve määrustikule oli riigimetskonna metsaülemale kinnitatud metsavalve piirkonnaks lisaks metskonna territooriumile ka

järelevalvepiirkond väljaspool riigimetsamaad. Metsaülem teostas kinnitatud territooriumil metsavalvet õigusrikkumiste ja metsatulekahjude avastamisel. Metsaülemal oli õigus määrata halduskaristusi ja teostada ka halduskinnipidamist. Metsaülem nõudis riigile tekitatud kahjude hüvitamist ja esindas riiki kohtus.

Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik pensionilisa (50% rohkem) saamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes HKMS § 37 lg 1 p-le 6 ja § 108 palub kaebaja tuvastada oma avaliku õigusliku teenistuse staaži perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

7. Elmar Teder on taotlenud tunnistada tema töötamine Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe-katsematsamajandis metsniku ja metsaülema ametikohal perioodil 25.12.1954. a - 19.07.1999. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse § 1 mõistes.

ATS jõustus 01.01.1996. a. ATS § 6 lõike 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 2 loetleb ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Eesti Põllumajanduse Akadeemia või Eesti Põllumajandusülikool nende hulka ei kuulu.

ATS § 163 lõikest 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates ATS jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest. Elmar Tederi tööraamatu kohaselt asus ta 25.12.1954. a tööle Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppe-katsematsamajandi metsniku ametikohale, 01.03.1964. a viidi üle metsaülema ametikohale ja tööleping lõpetati 19.07.1999. a. Seega Elmar Tederit ei nimetatud ATS §

163 alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel, kuni töösuhte lõpetamiseni.

ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996. a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

ATS-s ette nähtud vanaduspensioni suurendus määratakse ja avaliku teenistuse staaži arvestatakse üksnes ametnikule. Elmar Teder ei ole kunagi olnud ametnik, s.t Elmar Teder ei olnud ka seisuga 01.01.1996. a teenistuses. Tartu Ringkonnakohus on 09.11.2012. a kohtuotsuses 3-11-878 analoogilises asjas asunud seisukohale, et halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 3-7- 1-3-549-12, millega jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Kohtu seisukoht

8. Käesolevas asjas on Elmar Teder esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996. a (ATS-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS § 1 tähenduses (s.h seisuga 01.01.1996. a). Seega tuleb ka 01.01.1996. a eelnev töötamine lugeda tema avaliku teenistuse staaži hulka.

Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (kuni 31.03.2013. a kehtinud ATS § 57 lg 1 redaktsioon). Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et E. Teder töötas perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia Järvselja õppeja katsemajandis metsniku ja metsaülema ametikohal. Töötamine on tõendatud kaebaja tööraamatu kannetega ja toimiku materjalidega (t.l 5-6).

10. Alates 1951. aastast oli Järvselja õppeja katsemetsamajand Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisus, kuid oli iseseisev juriidiline üksus, autonoomne asutus oma registrikoodi, eelarve (oli eraldi arveldusarve pangas) ja varaga ning majandas end ise. Majandile allusid metskonnad, metskondadele allusid omakorda vahtkonnad analoogselt ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi süsteemis olevate majanditega ja Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate metskondadega. Ametkondlikult ei allunud Järvselja õppeja katsemetsamajand Keskkonnaministeeriumile, kuid kõik seadused ja määrused, mis kehtisid Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevatele metskondadele, kehtisid ka Järvselja õppeja katsemetsamajandis, mis haldas riigimetsa kui riigimajand (endine nimetus oli riigimajand Järvselja katsemajand). See mets ei ole kunagi olnud Eesti Põllumajandusülikooli või Eesti Põllumajanduse Akadeemia omandis, vaid on olnud riigimets.

11. Vastavalt NSVL Riikliku Metsavalve põhimääruse (edaspidi põhimäärus) ptk III p 3a kuulusid metsamajandites NSVL riikliku metsavalve koosseisu metsaülemad ja nende abid, metsnikud ja metsavahid. Põhimääruse ptk III p 7 järgi pandi metsade valve metsamajandi direktorile ning tema juhtimisel vanemale metsaülemale ja metsavalve inspektorile, metskondades aga metsaülematele ja nende abidele, metsnikele ja metsavahtidele. Põhimääruse ptk II p 1 sätestab NSVL riikliku metsavalve põhiülesanneteks metsatulekahjude vältimise, metsade valve omavoliliste raiumiste eest, samuti kontrolli teostamise kasvava metsa väljaandmise eeskirjade täitmise eest, kahjulike putukate ja haiguste ilmumisest teavitamise, jahipidamise tähtaegade ja eeskirjade täitmise järelevalve ning üldkontrolli teostamise metsades. Põhiülesandeid täpsustab põhimääruse ptk II p 2.

Tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse 12.09.1991. a määrusest nr 182, läks Järvselja õppeja katsemetsamajand senisest üleliidulisest alluvusest Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi haldusesse riigiettevõttena. Kuigi Järvselja õppeja katsemetsamajand jäi nimeliselt metsamajandiks, tegutses ta siiski metskonnana. Metsade majandamisel kehtisid Järvselja õppeja katsemetsamajandis kõik samad eeskirjad ja määrused, mis Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti alluvuses olevates metskondades. Eesti Vabariigi riikliku metsavalve 15.04.1992. a määruse (edaspidi määrus) alusel hakkasid avalikku võimu metsavalve näol teostama metskondade metsavalveametnikud. Määruse p 9 järgi kehtestati metsavalvetöötajate õigused, kohustused ja vastutus EV seaduste, muude normatiivaktide ja käesoleva määrustikuga. Määruse p 10 järgi olid metsavalvetöötajad mh riigimetskondade metsaülemad, abimetsaülemad, metsnikud ja metsavahid. Määruse p 13 kohaselt oli metsa ja muu looduse kaitse ja kasutamise alaste õigusnormide rikkumise avastamisel metsavalvetöötaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud õiguserikkumise tõkestamiseks, koostama vastavad materjalid ning sooritama muud asjakohased toimingud. Määruse p 14 kohaselt oli metsavalvetöötajal oma pädevuse piires õigus süüdlasele seadusega ettenähtud korras määrata halduskaristus, metsavalvetöötajal oli õigus seadusega ettenähtud korras teha õiguserikkuja isiku, transpordivahendi ja isiklike esemete läbivaatust ning kohaldada halduskinnipidamist. Määruse p 15 järgi oli metsavalvetöötaja kohustatud rakendama abinõusid kahjutasu sissenõudmiseks või kahju süüdlase poolt heastamiseks. Määruse p 16 kohaselt oli metsavalvetöötajal õigus hoida, kanda ja kasutada EV siseministeeriumi poolt kehtestatud korras ametirelvana väljaantud tulirelva, erivahendeid ning mootorsõidukite peatamiseks liiklussaua.

12. Järvselja õppeja katsemetsamajand likvideeriti 05.09.1997. a ja asutuse varad anti Põllumajandusülikooli bilansile. Seega saab lugeda kaebaja töötamise perioodil 25.12.1954. a kuni 05.09.1997. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes. Kaebaja ei taotle enda tagantjärele ametissenimetamist, vaid taotleb fakti tuvastamist, et ta taotletaval perioodil teostas riikliku järelevalve ja avaliku võimu ülesandeid, sealhulgas 01.01.1996. a, mil jõustus ATS.

13. ATS § 57 lg 2 alusel suurendatakse riiklikke vanaduspensione 26–30-aastase teenistusstaaži korral 40% võrra ning üle 30-aastase teenistusstaaži korral 50% võrra. Teenistusstaaži arvutatakse ATS §-des 153-156 sätestatud korras. ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest, s.o 01.01.1996. a.

Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996. a oli teenistuses, arvatakse ATS § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

ATS § 182 lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 punktile 1 ja ATS § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka”.

14. Alates ATS-i jõustumisest olid kõik metsamajandid ülalnimetatud nimekirjast välja jäetud. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97, mis jõustus 25.03.2002. a, oli kehtestatud ATS §

182 lg 3 alusel ning tulenevalt sama paragrahvi lõikest 1 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Selle määruse §-s 1 on märgitud asutused, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad ja selle sätte kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg.

Nimetatud määruse §-s 2 on nimetatud ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Sama paragrahvi lg 1 (metsamajandite või riigimetsamaade talituste ametikohad) kohaselt eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist metsaülema ametikoht jne. Sama paragrahvi lg 2 (metsainstituudi ametikohad) kohaselt eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist samuti metsaülema ametikoht jne.

Sama määruse §-s 3 (rakendussätted) on märgitud, et paragrahvis 2 nimetatud ametikohtadel töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kui isik oli „Avaliku teenistuse seaduse“ jõustumisel teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt rakendatakse määrust alates jõustumisest.

Ülalnimetatud määrust muudeti alates 15.04.2004. a ja selle § 3 lg 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates „Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse“ jõustumisest 27.01.2001. a.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide metsamajandite või riigimetsamaade talituse metsaülema ja metsniku ametikohal olnud isikud, kes täitsid avaliku võimu ülesandeid, said õiguse arvata töötatud aeg avaliku teenistuse staaži hulka. Kohus leiab, et kaebajal on analoogselt ülalnimetatud isikutega samuti õigus arvata töötamine taotletud perioodil avaliku teenistuse staaži hulka.

15. ATS § 57 lg 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001. a jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal.

16. Tunnistajad H. Kasesalu ja A. Tuul, kes töötasid koos kaebajaga, teatasid, et ta täitis avaliku võimu ülesandeid perioodil 1954 – 1999. a (samuti seisuga 01.01.1996. a) (t.l 59-60). Tunnistajad kirjeldasid põhjalikult, et kaebaja täitis riikliku järelevalve funktsioone, oli metsavalve ametnik ja tal oli õigus määrata riiklikke sanktsioone (trahvid, hoiatused).

17. Toimiku materjalidega on tõendatud, et kaebaja täitis samu avaliku võimu ülesanded, mida täitsid metsaülemad ja metsnikud asutustes, mis on nimetatud määruses nr 97.

Kohus peab käesolevas asjas võimalikuks kohaldada analoogiat ja tunnistada võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt kaebaja töötamine Järvselja õppeja katsemetsamajandi metsaülema ja metsniku ametikohal perioodil 25.12.1954. a – 19.07.1999. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes. Ülaltoodu alusel kuulub E. Tederi kaebus rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik