Legislator Case Law & Legislation
2-13-29884/15 AI generated

2-13-29884/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-13-29884/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Legislator headnote

AI generated

2-13-29884/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. detsember 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-13-29884

Hagi ese

AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro

41 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

250 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS Starman (registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Uljana Feldman (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Tõnu Romet (isikukood 35008152719; elukoht

XXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

4. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

5. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/3

KIRJELDAV OSA

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu, liitumis- ja teenuse

osutamise lepingu ning seadme ostu-müügilepingu nr L-515017. Hageja võttis endale

kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutamiseks

seadme. Kostja kohustas osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt

tasuma. Hageja on endale võetud kohtused täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostja ei

ole võlga 146 eurot 50 senti likvideerinud meeldetuletustele vaatamata. Hageja viitab

üldtingimuste p-idele 12.4, 9.11, 11.6. Hageja on viivist arvestanud üldtingimuste p-i 10.1

järgi 0,05% päevas 1050 päeva eest (30. juulist 2010 kuni maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamiseni 14. juunil 2013).

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 146 eurot 50 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 91 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata

võlasummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja riigilõivu 60 eurot, õigusabikulu

159 eurot 78 senti ning viivise menetluskulult (tlk 16-19).

2. Kostja ei ole hagile nõuetekohast vastust esitanud, kuid tema riigi õigusabi taotlusest,

mille kohus jättis rahuldamata, võib aru saada, et ta vaidleb hagile vastu. Taotlusest

nähtub, et kostja ei tea, milles on probleem. Hageja on teda teenindanud 10 aastat, maksud

on makstud ning side pidev (tlk 50).

3. Hageja esitas 9. detsembril 2013 saldoväljavõtte, millega soovib tõendada, et kostja oli

tema klient 12. novembrist 2009 kuni 29. juulini 2010. Hageja märkis ka, et kostja

abikaasa Tiia Rosenthal on tänaseni hageja klient, kasutab teenust aadressil Anne 89-33

Tartus ning sellest tulenevat võlga ei ole. See aga ei tähenda, et kostjal endal ei oleks

hageja ees võlga.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 146 eurot 50 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 91 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata

võlasummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

5. Hageja tugineb oma nõuetes poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise

lepingule, seadme kasutamise lepingule ning seadme ostu-müügilepingule nr L-515017

(tlk 16). Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel 12. novembril 2009 sõlmitud liitumis- ja

teenuse osutamise leping nr L-515017 (tlk 20), 17. novembril 2009 sõlmitud seadme ostu-

müügileping nr L-515017 (tlk 21) ja 17. novembril 2009 sõlmitud seadme kasutamise

leping nr L-515017 (tlk 22). Liitumis- ja teenuse osutamise lepingu p-i 1 kohaselt on

lepingu lahutamatuks osaks üldtingimused (tlk 23-30), hinnakiri ja osutatavate teenuste

spetsifikatsioon. Pooled on lepingu allkirjastanud, kostja ei ole vaidlustanud lepingute

sõlmimist. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele on kostja lisanud lepingud ja

arved (tlk 7-12), mis on seotud hageja ning Tiiu Rosenthali vahelise õigussuhtega. See ei

välista aga seda, et ka kostja ise sõlmis hagejaga lepinguid.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagiavalduse

kohaselt

võttis

hageja

endale

osutada

kostjale

telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seade. Hageja kinnitusel on

ta endale võetud kohtused täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise

eest. Hageja väitel on nõuetekohaselt tasumata kostjale esitatud arved nr TA-13298, A-

14336178, A-14504515, A-14676416, A-14847658, A-14991442, NA-15533, A-

3/3

15186732; laekunud on kokku 53 eurot 62 senti, tasumata on 146 eurot 50 senti (tlk 16-

17, 31-38).

Arves nr TA-13298 sisaldub trahv 151 eurot 85 senti (tlk 31). Hagiavalduses on hageja

palunud kostjalt välja mõista võla teenuste kasutamise eest. Trahvi väljamõistmist ei ole

hageja

hagiavalduses

põhjendanud

ega

taotlenud.

Hagiavalduses

on

viidatud

üldtingimuste p-idele 12.4 ja 9.11, sidumata seda konkreetsete asjaoludega. Üldtingimuste

nimetatud punktidest ja hagiavalduses toodud asjaoludest ei tulene kostjale kohustust

tasuda trahvi. Arvestades, et hageja põhivõla nõue on 146 eurot 50 senti, milles sisaldub

alusetu ja põhjendamatu trahv 151 eurot 85 senti, tuleb põhivõla nõue jätta rahuldamata.

7. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kuna eelmises punktis leidis kohus, et kostja ei ole kohustust rikkunud ning põhivõla

väljamõistmiseks puudub alus, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue.

8. TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik