2-13-29884/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
Legislator headnote
AI generated2-13-29884/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Uusen-Nacke
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
20. detsember 2013, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-13-29884
Hagi ese
AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro
41 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
250 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja: AS Starman (registrikood 10069659; asukoht
Akadeemia tee 28, Tallinn), esindaja: volikirja alusel
Uljana Feldman (e-post jurist@julianus.ee)
kostja: Tõnu Romet (isikukood 35008152719; elukoht
XXXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata AS-i Starman hagi Tõnu Rometi vastu 223 euro 41 sendi ja lisanduva
viivise väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist
lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude
koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
4. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
5. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2/3
KIRJELDAV OSA
1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu, liitumis- ja teenuse
osutamise lepingu ning seadme ostu-müügilepingu nr L-515017. Hageja võttis endale
kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutamiseks
seadme. Kostja kohustas osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt
tasuma. Hageja on endale võetud kohtused täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid
teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostja ei
ole võlga 146 eurot 50 senti likvideerinud meeldetuletustele vaatamata. Hageja viitab
üldtingimuste p-idele 12.4, 9.11, 11.6. Hageja on viivist arvestanud üldtingimuste p-i 10.1
järgi 0,05% päevas 1050 päeva eest (30. juulist 2010 kuni maksekäsu kiirmenetluse
avalduse esitamiseni 14. juunil 2013).
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 146 eurot 50 senti,
sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 91 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata
võlasummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palub hageja
jätta kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja riigilõivu 60 eurot, õigusabikulu
159 eurot 78 senti ning viivise menetluskulult (tlk 16-19).
2. Kostja ei ole hagile nõuetekohast vastust esitanud, kuid tema riigi õigusabi taotlusest,
mille kohus jättis rahuldamata, võib aru saada, et ta vaidleb hagile vastu. Taotlusest
nähtub, et kostja ei tea, milles on probleem. Hageja on teda teenindanud 10 aastat, maksud
on makstud ning side pidev (tlk 50).
3. Hageja esitas 9. detsembril 2013 saldoväljavõtte, millega soovib tõendada, et kostja oli
tema klient 12. novembrist 2009 kuni 29. juulini 2010. Hageja märkis ka, et kostja
abikaasa Tiia Rosenthal on tänaseni hageja klient, kasutab teenust aadressil Anne 89-33
Tartus ning sellest tulenevat võlga ei ole. See aga ei tähenda, et kostjal endal ei oleks
hageja ees võlga.
KOHTU SEISUKOHT
4. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 146 eurot 50 senti,
sissenõutavaks muutunud viivise 76 eurot 91 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata
võlasummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb
jätta rahuldamata.
5. Hageja tugineb oma nõuetes poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise
lepingule, seadme kasutamise lepingule ning seadme ostu-müügilepingule nr L-515017
(tlk 16). Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel 12. novembril 2009 sõlmitud liitumis- ja
teenuse osutamise leping nr L-515017 (tlk 20), 17. novembril 2009 sõlmitud seadme ostu-
müügileping nr L-515017 (tlk 21) ja 17. novembril 2009 sõlmitud seadme kasutamise
leping nr L-515017 (tlk 22). Liitumis- ja teenuse osutamise lepingu p-i 1 kohaselt on
lepingu lahutamatuks osaks üldtingimused (tlk 23-30), hinnakiri ja osutatavate teenuste
spetsifikatsioon. Pooled on lepingu allkirjastanud, kostja ei ole vaidlustanud lepingute
sõlmimist. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele on kostja lisanud lepingud ja
arved (tlk 7-12), mis on seotud hageja ning Tiiu Rosenthali vahelise õigussuhtega. See ei
välista aga seda, et ka kostja ise sõlmis hagejaga lepinguid.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub
raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Hagiavalduse
kohaselt
võttis
hageja
endale
osutada
kostjale
telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seade. Hageja kinnitusel on
ta endale võetud kohtused täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise
eest. Hageja väitel on nõuetekohaselt tasumata kostjale esitatud arved nr TA-13298, A-
14336178, A-14504515, A-14676416, A-14847658, A-14991442, NA-15533, A-
3/3
15186732; laekunud on kokku 53 eurot 62 senti, tasumata on 146 eurot 50 senti (tlk 16-
17, 31-38).
Arves nr TA-13298 sisaldub trahv 151 eurot 85 senti (tlk 31). Hagiavalduses on hageja
palunud kostjalt välja mõista võla teenuste kasutamise eest. Trahvi väljamõistmist ei ole
hageja
hagiavalduses
põhjendanud
ega
taotlenud.
Hagiavalduses
on
viidatud
üldtingimuste p-idele 12.4 ja 9.11, sidumata seda konkreetsete asjaoludega. Üldtingimuste
nimetatud punktidest ja hagiavalduses toodud asjaoludest ei tulene kostjale kohustust
tasuda trahvi. Arvestades, et hageja põhivõla nõue on 146 eurot 50 senti, milles sisaldub
alusetu ja põhjendamatu trahv 151 eurot 85 senti, tuleb põhivõla nõue jätta rahuldamata.
7. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Kuna eelmises punktis leidis kohus, et kostja ei ole kohustust rikkunud ning põhivõla
väljamõistmiseks puudub alus, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue.
8. TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Kohtunik