3-13-2285/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-2285 Haldusasi Martin Villemsi (Villems) kaebus Tartu Vangla 23.08.2013. a käskkirja tühistamiseks palka puudutavas osas ja töötasu uuesti otsustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.12.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Martin Villemsi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 30.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1) Tartu Vangla kohustamiseks maksta määruskaebuse esitajale kõrgemat palka ning arvestada töötatud aeg tööstaaži hulka. Kaebuse kohaselt alandab vangla töö eest makstav tasu määruskaebuse esitaja inimväärikust. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (tl 6−7).

2. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2013. a määrusega kaebuse käiguta ning soovitas määruskaebuse esitajal kaaluda kaebuse muutmist. 03.12.2013 esitas määruskaebuse esitaja kohtule avalduse, milles soovis muuta kaebuse nõuet, paludes kohtul tühistada Tartu Vangla 23.08.2013. a käskkiri tema tööle määramise kohta palka puudutavas osas ja kohustada vanglat talle makstava töötasu uueks otsustamiseks.

3. Halduskohus rahuldas 05.12.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse nõude muutmiseks (p 1), jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata (p 2) ning andis tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks (p 3). Halduskohtu määruse kohaselt on kaebuse muutmine lubatud, kuna Tartu Vangla 23.08.2013. a käskkirja osalise tühistamise ja töötasu uueks otsustamiseks kohustamise nõuete esitamise eeldused on täidetud, nõude muutmine on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kohaselt lubatav. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna tema puhul esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (29.06.2013−28.10.2013) sissetulek 150,66 eurot, millest kuulub vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 maha arvamisele 105,46 eurot, so kinnipidamised nõuete fondi 50,32 eurot ja kinnipidamised vabanemisfondi 55,14 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 22,6 eurot, so (150,66-105,46)/4x2. Kuna antud asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, on täidetud HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaldamise eeldused ning määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine ei ole lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 12.12.2013 saabus kohtule määruskaebus (tl 30), milles määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2013. a määruse punkti 2, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt on kohus jätnud arvestamata, et määruskaebuse esitaja on tasunud viimase nelja kuu jooksul 45 eurot riigilõivu kaebustelt haldusasjades nr 3-13-1503, nr 3-13-1360 ja nr 3-13-1983, ning need kulutused oleks tulnud samuti tema sissetulekutest maha arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi. Muid halduskohtu poolt arvesse võtmata jäänud, kuid arvesse võtmist vajavaid väljaminekuid määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest ei nähtu.

7. Määruskaebuse esitaja on nii menetlusabi taotluses kui määruskaebuses palunud talle menetlusabi andmise otsustamisel arvesse võtta ka riigilõivudele tehtud kulutusi haldusasjades nr 3-13-1503, nr 3-13-1360 ja nr 3-13-1983 kokku summas 45 eurot. Tartu Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et enne kui isik ei ole mõnes teises haldusasjas riigilõivu tasunud, ei ole kohtul võimalik teistes asjades tasumisele kuuluvaid riigilõive menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-426, p 7). Juhul kui teistes kohtuasjades nõutud riigilõivud on aga menetlusabi taotleja enda poolt reaalselt tasutud, võib nende summade mahaarvamine tema sissetulekust olla õigustatud (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2013. a määrus haldusasjas nr 3-12-1403). Seega saaks kohus ka käesolevas asjas teistes kohtuasjades tasutud riigilõive määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha arvestada üksnes siis, kui nende kulutuste tegemine nähtub isiku vanglasisese konto väljavõttest menetlusabi taotluse lahendamisel arvessevõetaval perioodil.

8. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja poolt viidatud haldusasjades tasutud riigilõivu järgmiselt: 1) haldusasjas nr 3-13-1503 on 29.10.2013 tasutud riigilõiv

15 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel; 2) haldusasjas nr 3-13-1983 on 01.11.2013 tasutud riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamisel; 3) haldusasjas nr 3-13-1360 on 07.10.2013 tasutud riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamisel. Kõik eelpool nimetatud riigilõivud on tasutud A.V. poolt. Kuna käesolevas haldusasjas menetlusabi taotluse lahendamisel arvessevõetav periood on 29.06.2013−28.10.2013, ei saa kohus HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud arvutuste tegemisel arvesse võtta haldusasjades nr 3-13-1503 ja nr 3-13-1983 tasutud riigilõive ainuüksi selle pärast, et nende riigilõivude tasumine ei lange arvessevõetavasse perioodi. Siiski ei saa kohus määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha arvestada ka arvessevõetava perioodi kestel haldusasjas nr 3-13-1360 07.10.2013 tasutud riigilõivu summas 15 eurot, kuna selle on tasunud vabaduses viibiv isik, kelle majanduslikku olukorda ei saa kohus hakata hindama määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise üle otsustamisel. Nii HKMS § 111 lg 1 kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt esitatud menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit ning hinnata tuleb tema vara ja sissetulekut. Kuigi TsMS § 186 lg-s 1 sätestatu kohaselt tuleb lisaks taotleja enda varale ja sissetulekutele hinnata ka tema perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid, ei saa see kohtu hinnangul kehtida kinni peetavate isikute puhul. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal kehtib isiku suhtes riigi poolt kehtestatud režiim, mille raames on kinnipeetavale tagatud eluruum, riided ja toit, ning tema rahaliste vahendite üle peab arvet vangla tema kohta peetaval isikukontol. Seega ei kuulu kinnipidamisasutuses viibiv isik ühte majapidamisse vabaduses viibivate perekonnaliikmetega ning tema perekonnaliikmete poolt valikuliselt tema kasuks tehtud kulutused ei saa minna arvesse kinnipeetava isiku maksevõime hindamisel. Summad, mis jäävad kinnipeetava isiku vanglasisesele kontole pärast tema kontole laekuvatest summadest seaduses ette nähtud kinnipidamiste tegemist (kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi) on kinnipeetavale ette nähtud vabaks kasutamiseks ning nende summade käsutamise üle otsustab ta ise. Kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid tema isikukontol enne käesolevas asjas kaebuse esitamist vajalikud vahendid riigilõivu tasumiseks olemas, oli tal ka võimalus riigilõiv kaebuse esitamisel tasuda.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et määruskaebuse esitajat ei saa antud haldusasja asjaoludel pidada maksejõuetuks isikuks, ning tema menetlusabi korras riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud.

Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits