2-12-53755/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Jaanus Vaherilt 17. augusti 2012 laenulepingu nr 1346 alusel põhivõlg Jätta välja mõistmata Jaanus Vaherilt 111 eurot 31 senti OÜ Investhaus Pluss kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-12-53755/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: augusti 2012 laenulepingu nr 1346 alusel põhivõlg Jätta välja mõistmata Jaanus Vaherilt 111 eurot 31 senti OÜ Investhaus Pluss kasuks.
Full text
Tsiviilasi nr 2-12-53755
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Uusen-Nacke
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
20. detsember 2013, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
OÜ Investhaus Pluss hagi Jaanus Vaheri vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
300 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja: OÜ Investhaus Pluss (registrikood 10900035;
asukoht Kirde 14, Tallinn), esindaja: juhatuse liige Ivar
Roosme (e-post roosmei@hot.ee)
kostja: Jaanus Vaher (isikukood 38002262719; elukoht
teadmata; XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Jaanus Vaherilt 17. augusti 2012 laenulepingu nr 1346 alusel põhivõlg
150 eurot, intress 30 eurot ja viivis 8 eurot 69 senti, kokku 188 eurot 69 senti (ükssada
kaheksakümmend kaheksa eurot kuuskümmend üheksa senti) OÜ Investhaus Pluss
kasuks.
3. Jätta välja mõistmata Jaanus Vaherilt 111 eurot 31 senti OÜ Investhaus Pluss kasuks.
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Toimetada otsus kätte pooltele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskuludest 63% Jaanus Vaheri ja 37% OÜ Investhaus Pluss kanda.
7. Välja mõista Jaanus Vaherilt menetluskuluna riigilõivust 37 eurot 80 senti
(kolmkümmend seitse eurot kaheksakümmend senti) OÜ Investhaus Pluss kasuks.
8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,
välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse
(TsMS § 1741 lg 4).
Kaja esitamine
9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
2/2
või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse
kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt
menetlusosaliste arvule.
Apellatsioonkaebuse esitamine
10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab
vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
13. 17. juuni 2008 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 p-is 13 leidis Riigikohus, et kohus peab
kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 150 eurolt 18. septembrist 2012 kuni 7. juunini
2013 lepingu p-i 6.1 alusel määras 0,5% päevas (182,5% aastas). Kokku on hageja
arvestanud viivist 195 eurot, kuid nõuab kostjalt sellest 120 eurot.
Eelnimetatud viivis ei ole vastuolus VÕS § 415 lg 1 kohase viivisega, vastates VÕS §
113 lg 1 III lauses sätestatule (lepingujärgne intressimäär on 240% aastas). Kohus leiab
aga, et eelnimetatud viivisekokkuleppe näol on tegemist tüüptingimusega, mis on viivise
suurust arvestades VÕS 42 lg 3 p 5 alusel tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
Seetõttu tuleb VÕS § 41 II lause alusel antud asjas lähtuda VÕS § 113 lg 1 II lauses
sätestatud viivisemäärast (8% (7+1) aastas 31. detsembrini 2012; 7,75% (7+0,75) aastas
1. jaanuarist 14. aprillini 2013; 8,75% (8+0,75) aastas 15. aprillist 2013).
Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist järgmiselt: 3 eurot 47 senti
18. septembrist 31. detsembrini 2012 (0,022% päevas 105 päeva eest); 3 eurot 28 senti
1. jaanuarist 14. aprillini (0,021% päevas 104 päeva eest); 1 euro 94 senti 15. aprillist 7.
juunini 2013 (0,024% päevas 54 päeva eest).
Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kokku 8 eurot 69 senti ning
rahuldamata tuleb jätta viivisenõue 111 eurot 31 sendi ulatuses (120-8,69) ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Kohtunik