3-13-2063/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-2063 Haldusasi Raivo Paala kaebus Maksuja Tolliameti 25.06.2013. a vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Paala määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Raivo Paala Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet kohustas 25.06.2013. a vastutusotsusega nr 13-7/324-8 määruskaebuse esitajat tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõlga summas 284 263,51 eurot.

2. 01.10.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule elektroonilisel teel digitaalselt allkirjastamata kaebuse (tl 3−6) Maksuja Tolliameti 25.06.2013. a vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamiseks. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja kaebuses peatada vastutusotsuse raames teostatavad toimingud kuni kriminaalasjas nr 1-10-17160 jõustunud kohtulahendini. Samuti palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna ta viibib Tartu Vanglas ja tal puuduvad rahalised vahendid, mille arvelt tasuda riigilõivu.

3. Tartu Halduskohus jättis 03.10.2013. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu 15 eurot; rahuldas osaliselt taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustas tasuma kaebuselt riigilõivu

375 eurot, so 50% 750 eurost; jättis kaebuse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks käiguta ning andis tähtaja riigilõivu 390 euro (esialgse õiguskaitse taotluselt 15 euro ja kaebuselt 375 euro) tasumiseks ja muude kaebuses ja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 4 kuulub kaebuselt tasumisele riigilõiv summas

750 eurot (284 263,51 x 3% = 8527,91). Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt nähtuvalt on tema sissetulek riigilõivust vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, so ajavahemikul 01.06.2013 – 30.09.2013 olnud kokku 1890 eurot, millest on võimalik maha arvata kinnipidamised nõuete fondi ja kulutused elektrile summas 956,80 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 466,60 eurot, so ((1890,00 – 956,80)/4x2). Arvestades asjaolu, et 750 eurot on füüsilise isiku jaoks võrdlemisi suur summa ja seda, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 466,60 eurot, leiab halduskohus, et põhjendatud on rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ja anda määruskaebuse esitajale kaebuse esitamisel menetlusabi 50 % ulatuses. Seega tuleb määruskaebuse esitajal tasuda kaebuselt riigilõivu 375 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluselt täies ulatuses, so 15 eurot. Kokku tuleb määruskaebuse esitajal tasuda riigilõivu 390 eurot. Lisaks juhib halduskohus määruskaebuse esitaja tähelepanu kaebuse ning selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse puudustele. Halduskohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kaebuses esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhistatud ega ole HKMS-i sätetega kooskõlas. Samuti märgib kohus, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei vasta HKMS § 54 p-s 7 sätestatud nõudele, kuna kohtule edastatud menetlusdokument on allkirjastamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 18.10.2013 saabus kohtule määruskaebus (tl 72−72 pöördel), milles määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2013. a määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise ning kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamise taotluse osalise rahuldamise osas. Määruskaebuse kohaselt peaks määruskaebuse esitaja selleks, et tasuda tulenevalt Tartu Halduskohtu arvutuskäigust kaebuse läbi vaatamiseks riigilõivu 390 eurot, kulutama 84 % oma igakuisest sissetulekust, so 466,60 eurost riigilõivuks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on selline riigilõiv ebaproportsionaalselt suur ning piirab oluliselt tema juurdepääsuõigust õiglasele õigusemõistmisele põhiseaduse § 15 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 mõttes. Määruskaebuse esitaja arveldusarved on Maksuja Tolliameti poolt arestitud ning nendelt arveldusarvetelt ei nähtu rahalisi liikumisi, mille arvelt oleks võimalik kõnealust riigilõivu tasuda. Määruskaebusele on lisatud Viljandi kohtutäituri Janek Pooli 30.08.2012. a täitmise võimatuse akt nr 171/2012/610 (tl 75−76), millelt nähtub, et kohtutäitur on kontrollinud määruskaebuse esitajal pangaarvete olemasolu. Täiendavalt viitab määruskaebuse esitaja ühele tema suhtes tehtud maakohtu määrusele, millega kohus võimaldas määruskaebuse esitajal hakata riigilõivu tasuma alles 2014. a alguses, pidades silmas just asjaolu, et määruskaebuse esitaja vabaneb vanglast 10.10.2013 ning et tal on alguses kahtlemata raske leida vajalikke rahalisi vahendeid ebaproportsionaalselt suurte riigilõivude tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu määruses toodud põhjendusi tuleb täiendada.

6. Kõigepealt tõlgendab kohus määruskaebuses esitatud taotlust, mille kohaselt soovib määruskaebuse esitaja halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamist osas, milles halduskohus rahuldas osaliselt tema taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlust tuleb tõlgendada selliselt, et määruskaebuse esitaja sooviks on saada halduskohtu määrus tühistatud osas, milles halduskohus jättis tema taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks osaliselt rahuldamata, mitte vastupidi. Seega hindab ringkonnakohus käesoleva määruskaebemenetluse raames määruskaebuse esitaja kaebuselt riigilõivust vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise õiguspärasust.

7. Tulenevalt HKMS § 110 lg 1 p-st 1 võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et antud haldusasjas esineb alus määruskaebuse esitaja osaliseks vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohus on korrektselt arvutanud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttelt nähtuvate laekumiste ja kinnipidamiste põhjal HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku. Kuigi HKMS § 112 lg 1 sõnastusest nähtuvalt sätestatakse selles üksnes menetlusabi andmisest keeldumise alused, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohane võtta HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku määra arvesse ka isiku maksevõime üldisel hindamisel. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et antud asjas on otstarbekas vabastada määruskaebuse esitaja sellises osas riigilõivu tasumisest, mis ületab tema kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata muutma halduskohtu otsustust vabastada määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust 50 % ulatuses, kohustades teda tasuma riigilõivu summas 375 eurot. Arvestades määruskaebuse esitaja õigust vaidlustada tema suhtes koostatud vastutusotsust, vastutusotsusega sissenõutava summa suurusjärku ning rahaliste vahendite liikumist määruskaebuse esitaja vanglasisesel isikukontol kaebuse esitamisele eelneval perioodil, leiab kohus, et tasumisele kuuluva 375 euro näol on tegemist proportsionaalse summaga, mis ei piira käesoleva haldusasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult määruskaebuse esitaja õigusi.

9. Kuigi ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei kuulu rahuldamisele, pole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul vastavat menetlusabi andmata jätmist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse esitamisel ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu tuleb nii tulenevalt HKMS § 104 lg-st 1 kui RLS §-st 571 arvestada eraldi. Peaasjana käsitletava kaebuse menetluse ning erimenetluseks oleva esialgse õiguskaitse menetluse näol on tegemist eraldi menetlustega. Tulenevalt HKMS § 115 lg 1 p-st 1 märgitakse menetlusabi taotluses menetlus, milleks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et erinevates menetlustes, so kaebuse menetluses ning erimenetluses esitatud menetlusabi taotlusi tuleb käsitleda eraldiseisvalt ning kummagi taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist individuaalselt põhjendada. Käesolevas asjas vaidlustatud halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, millistel põhjustel ei kuulu määruskaebuse esitaja poolt esialgse õiguskaitse menetluses esitatud menetlusabi taotlus rahuldamisele, ning ringkonnakohus peab vajalikuks halduskohtu määrust vastava menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas täiendada. Tulenevalt RLS § 571 lg-st 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Nimetatud riigilõivusumma ei ületa halduskohtu poolt välja arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milleks on 466,60 eurot. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse menetluses menetlusabi andmisest keeldumiseks HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel. Arvestades määruskaebuse esitaja isikukontolt nähtuvate sissetulekute suurust (1890 eurot), ei muuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

15 euro tasumist võimatuks ka kaebuse esitamisel 375 euro tasumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul ka muid selliseid asjas tähendust omavaid asjaolusid, mis takistaksid määruskaebuse esitajal 15 euro tasumist ning mis oleksid aluseks esialgse õiguskaitse menetluses menetlusabi taotluse rahuldamiseks.

10. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ei nähtu, et antud asjas esineks mõni menetlusabi taotluste lahendamisel arvesse võtmist vajav tähendust omav asjaolu. Halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et kahekordse ühe kuu keskmise sissetuleku arvutamisel on kohus arvesse võtnud ka määruskaebuse esitajale tekkivaid selliseid vältimatuid kulutusi, nagu rahaliste nõuete katteks tehtud kinnipidamised ning eluasemekuludena kvalifitseeruvad kulutused elektriteenusele. Seega on määruskaebuse esitaja keskmise sissetuleku leidmisel arvestatud määruskaebuse esitaja vältimatuid kulutusi ning sellises olukorras ei saa 375 euro tasumine 466,60 euro suuruse kahekordse keskmise sissetuleku korral olla määruskaebuse esitajale ebamõistlikult koormav. Ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ning tal võib vabaduses olla majanduslikke probleeme, ei ole kohtu hinnangul aluseks menetlusabi taotluse lahendamisel teistsugusele seisukohale asumiseks. Kohus ei saa jätta tähelepanuta isiku arvelduskontolt, käesoleval juhul vanglasiseselt isikukontolt nähtuvaid määruskaebuse esitaja sissetulekuid, mis on menetlusabi taotluste esitamisele eelnenud nelja kuu kestel olnud kokku 1890 eurot. Kohus on menetlusabi taotluste lahendamisel arvesse võtnud määruskaebuse esitaja sissetulekutest kinni peetavaid summasid tema suhtes esitatud rahaliste nõuete katteks, mille hulka kuuluvad ka kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlustes sissenõutavad summad. Seega on kohus arvestanud määruskaebuse esitaja poolt viidatud täitemenetlustega, ning leidnud, et sõltumata tema vastu olevatest rahalistest nõuetest, on määruskaebuse esitaja oma sissetulekute tõttu siiski suuteline tasuma halduskohtu poolt nõutavat riigilõivu. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et vanglast vabanemise korral kaoks määruskaebuse esitajal ära need sissetuleku allikad, mis tal olid vanglas viibimise ajal.

11. Lisaks eelnevale annab määruskaebuse esitaja maksevõimelisusest tunnistust ka asjaolu, et tema isikukonto väljavõttelt nähtuvalt ei ole vangla menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul määruskaebuse esitaja kontol olevatest summadest hoiustanud vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 ette nähtud vabanemistoetust. VangS § 44 lg 3 kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Eelnev annab kohtule aluse arvata, et määruskaebuse esitaja kinnipidamise kestel on tema kontole laekunud summadest hoiustatud vabanemistoetust vähemalt VangS § 44 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Tulenevalt VangS § 75 lg-st 4 makstakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha kinnipeetavale välja tema vabastamisel.

12. Eelnevast tulenevalt ei saa määruskaebuse esitaja näol olla tegemist isikuga, kes ei ole käesoleval ajal võimeline tasuma kaebuse esitamisel 50 % seaduses ette nähtud riigilõivust, so

375 eurot, ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot, so kokku 390 eurot.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits