3-13-1714/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1714 Haldusasi Viktor Ussanovi (Ussanov) kaebus Tallinna Vangla 11.07.2013. a käskkirja nr 1024-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viktor Ussanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Viktor Ussanov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 11.07.2013. a käskkirjaga nr 1024-d (tl 3−4, 33−34) karistas Tallinna Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisik määruskaebuse esitajat viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et määruskaebuse esitaja takistas 13.06.2013 kella 8.45 paiku jalutuskäigule saatmise ajal vanglaametnike kohustuste täitmist sel viisil, et ei suundunud talle määratud jalutusboksi, vaid jäi trepile istuma.

2. 17.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Vangla 11.07.2013. a käskkirja peale vaide (tl 6−7, 34 pöördel−35), mille Tallinna Vangla tagastas 01.08.2013. a kirjaga nr 5-15/13/24279-4 (tl 5, 36 pöördel).

3. 17.09.2013 saabus Tallinna Halduskohtu vahendusel Tartu Halduskohtule Viru Vanglas viibiva määruskaebuse esitaja poolt 07.08.2013 koostatud kaebus (tl 1−2, tõlge tl 11−11 pöördel), milles ta palub tühistada enda distsiplinaarkorras karistamise kohta tehtud Tallinna Vangla 11.07.2013. a käskkirja nr 1024-d. Kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist põhjendusega, et tal puudub raha.

2 4. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2013. a määrusega (tl 37−37 pöördel) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus märgib, et kuigi kinnipeetava soovi vaidlustada enda distsiplinaarkorras karistamise kohta antud haldusakti ei saa tema õiguste seisukohalt pidada ebaoluliseks ning puudub alus järeldada, et kaebus on ilma igasuguse edulootuseta, pole see aga piisavaks aluseks riigilõivu tasumise kulude osas menetlusabi andmiseks. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 164,50 eurot. Sellest saab kulutustena maha võtta nõuete fondi arvatud 15 eurot ja vabanemisfondi võetud 6 eurot. Määruskaebuse esitaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on seega 71,75 eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodud põhjustel pole alust pidada määruskaebuse esitajat maksujõuetuks ning tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ei oma halduskohus õigust vabastada teda kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 23.10.2013 saabus kohtule määruskaebus (tl 47−48, tõlge tl 51) Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja sõnul on arusaamatu see, miks vaatab halduskohus menetlusabi taotluse läbivaatamisel seda, kui palju raha määruskaebuse esitajal oli, mitte seda, et seda raha tal enam ei ole. Määruskaebuse esitamise ajal moodustab tema sissetulek umbes 30 eurot, so umbes 20 eurot õppetoetus ja umbes 10 eurot töötasu. Nendest sissetulekutest arvestatakse maha 70 % vabanemisja nõuete fondi. Määruskaebuse esitajale on enne kaebuse esitamist saatnud raha tema endiste kambrikaaslaste sugulased, kelle abi on olnud ühekordne ning kes talle tulevikus enam raha ei saada. Sellest rahast, mis tal eelnevalt oli, ta riigilõivu enam tasuda ei saa, ja sellest rahast, mis tal on, riigilõivu tasumiseks ei jätku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema vanglasisesele isikukontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi.

3 8. Määruskaebuse esitaja sõnul on kohtu poolt arvesse võetud summad olnud ühekordsed toetused ning selliseid rahaülekandeid talle tulevikus enam ei tehta. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kontrollimiseks arvesse võtta ka määruskaebuse esitaja kontole vaatlusalusel perioodil laekunud summasid isikute poolt, kes määruskaebuse esitaja väitel on tema endiste kambrikaaslaste sugulased, kuna neid rahalisi vahendeid oli tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Sellisel juhul saab kohus menetlusabi taotluse rahuldada üksnes erandlike tähendust omavate asjaolude esinemise korral (HKMS § 116 lg 2, TsMS § 186 lg 1).

9. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei esine määruskaebuse esitaja puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistaksid tal kaebuse esitamisel miinimummääras riigilõivu tasumist. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et ta saab toetust riigikeele õppimise eest ning töötasu. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendis väljendatust on nii õppimise kui töötamise eest saadava tasu näol tegemist selliste rahaliste vahenditega, mida kinnipeetaval on võimalik kasutada enda vaba tahte kohaselt. Seega on määruskaebuse esitajal olemas sissetulek ning kohtul puudub igasugune alus arvamaks, et nendest sissetulekutest nõuete ja vabanemisfondi tehtavate kinnipidamiste näol oleks tegemist sellise erandliku asjaoluga, mis välistaks täielikult tema poolt riigilõivu tasumise võimaluse.

10. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus põhjendatud ning halduskohus on selle õigesti rahuldamata jätnud.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits