3-13-2190/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-2190 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses läbiotsimistega pärast jalutuskäike Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.11.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD

1. 16.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2 pöördel, tõlge tl 4), milles määruskaebuse esitaja kirjeldab Tartu Vangla tegevust seoses tema läbiotsimisega pärast 28.07.2013 ja 13.10.2013 toimunud jalutuskäike. Määruskaebuse esitaja sõnul rikkus vangla läbiotsimisel seadust ning alandas teda. Määruskaebuse esitaja on korduvalt pöördunud vangla poole, kuid vanglaametnik ei võta vastu tema venekeelseid kaebusi ning väidab, et tõlki talle ei võimaldata. Kaebuses sisaldub ka menetlusabi taotlus, milles määruskaebuse esitaja palub võimaldada talle riigi arvel kaitsja, kuna tal ei ole tööd ega vahendeid juriidilise teenuse eest tasumiseks. Ta palub kohut anda talle kaitsja ankeedi täitmiseks, mis on tema jaoks raske, kuna ta ei mõista juriidilisi termineid.

2. Tartu Halduskohus jättis 14.11.2013. a määrusega (tl 5−6) määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi taotluse näidisvormi täitmiseks rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märgib, et tõlgendab määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib saada riigi õigusabi menetlusabi taotluse näidisvormi täitmiseks analoogselt asjaga nr 3-13-1870. Halduskohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja ise

2 võimeline täitma riigi õigusabi taotluse näidisvormi, kuna selle täitmiseks ei ole ette nähtud eraldi korda ning täitmisega tuleb toime ka õigusalaseid teadmisi mitteomav isik. Samuti on riigi õigusabi taotluse täitmisel kinnipeetaval võimalus paluda abi vangla kontaktisikult ning selleks ei ole vajalik talle määrata riigi õigusabi. Andmed, mida riigi õigusabi taotluses küsitakse, on kõik isikule teada. Halduskohtu hinnangul ei ole vajalik hinnata taotleja majanduslikku seisundit ja teha kindlaks maksejõuetust, kuna antud juhul esineb alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei pea halduskohus vajalikuks jätta riigi õigusabi taotlust käiguta, et selgitada välja võimalikku täiendavat riigi õigusabi vajadust, kuna jalutuskäikudele järgneva läbiotsimisega seotud nõude põhjal on esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemine pooleli haldusasjas nr 3-13-2286.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 21.11.2013 saabus kohtule määruskaebus (tl 15−18, tõlge tl 22−23) Tartu Halduskohtu 14.11.2013. a määrusele, millest saab üheselt järeldada, et määruskaebuse esitaja soovib halduskohtu määruse tühistamist tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole menetlusabi taotluse täitmine tema jaoks nii lihtne, kui kohus seda arvab. Taotluse vormid on eesti keeles ning määruskaebuse esitaja kui isik, kes ei valda juriidilist eesti keelt, ei oska seda täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Esiteks peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoht selles, kas halduskohus on õigesti tõlgendanud määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud menetlusabi taotluse sisu. Halduskohus on lähtunud tõlgendusest, et määruskaebuse esitaja soovis talle menetlusabi võimaldamist riigi õigusabi taotluse näidisvormi täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellise tõlgendusega. Määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud seisukohtadest saab järeldada, et ta soovib esitada kohtule nõuetekohase menetlusabi taotluse selleks ette nähtud vormil talle käesolevas haldusasjas esindaja määramiseks. Seega ei saa määruskaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud taotlust pidada menetlusabi taotluseks talle käesolevas haldusasjas esindaja määramiseks, vaid halduskohus on seda õigesti käsitlenud taotlusena menetlusabi taotluse koostamiseks riigi kulul õigusabi saamiseks. Ka määruskaebuses vaidleb määruskaebuse esitaja just selle üle, et talle ei võimaldata juriidilist abi taotluse vormi täitmiseks.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS menetlusabi peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

3 7. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul ei ole tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 1 õigustatud määrata määruskaebuse esitajale riigi kulul esindaja, kes aitaks tal täita riigi õigusabi taotluse vormi. Määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud avaldustest nähtub, et ta suudab väljendada kohtule tema kaebusega seotud asjaolusid, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et ta ei ole võimeline kirjeldama kohtule oma majanduslikku olukorda ja põhjusi, miks ta haldusasjas esindajat vajab. Üksnes näidisvormi täitmiseks õigusabi saamiseks esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise poolt räägib ka asjaolu, et halduskohtule esitatud menetlusabi taotlus ei pea ilmtingimata olema esitatud selleks ette nähtud vormil. Menetlusabi taotluse vormi eesmärgiks on taotluse esitamise lihtsustamine, kuid kohtud aktsepteerivad ka vabas vormis menetlusabi taotlust. Oluline on, et isik taotleks kohtult selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt talle menetlusabi määramist, selgitaks, milleks tal menetlusabi tarvis on, ning tooks välja menetlusabi andmise vajadust kinnitavad asjaolud, eelkõige kirjeldaks oma majanduslikku olukorda.

8. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.11.2013. a määrus muutmata.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits