3-13-2449/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-2449 Määruse kuupäev 20. detsember 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi XXe kaebus Tartu Maavalitsuse 18. novembri 2013 vaideotsuse nr 7-4/3150-3 tühistamiseks Resolutsioon 1. Tagastada XXe kaebus haldusasjas nr 3-13-2449. 2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. 3. Kaebus tagastada kaebajale pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni (komisjon) 29. aprilli 2013 otsusega nr 163 võeti XXe sotsiaalteenusevajajana arvele. Komisjoni 29. aprilli 2013 otsusega nr 167 otsustati anda Tartu linna omandis olev eluruum XXX üürile XXele. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsusega nr 376 otsustati erakorraliselt üles öelda Tartu linna omandis oleva eluruumi XXX sotsiaalüürileping. 2. XX esitas 17. oktoobril 2013 Tartu Maavanemale Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsuse nr 376 peale vaide. Tartu Maavanema 18. novembri 2013 vaideotsusega nr 7- 4/3150-3 jäeti XXe vaie rahuldamata. 3. Tartu Halduskohtusse saabus 11. detsembril 2013 XXe kaebus Tartu Maavalitsuse 18. novembri 2013 vaideotsuse nr 7-4/3150-3 tühistamiseks. Kohtu seisukoht 4. Kaebaja taotleb Tartu Maavalitsuse 18. novembri 2013 vaideotsuse nr 7-4/3150-3 tühistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 87 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuleneb, et olukorras, kus isik on esitanud haldusakti peale vaide ning see vaie on jäetud rahuldamata, saab isik oma õigusi kaitsta halduskohtus reeglina esmase haldusakti vaidlustamisega, mitte vaideotsuse vaidlustamisega. Vaideotsuse peale kaebuse esitamise võimalus on ette nähtud üksnes juhuks, kui vaideotsus rikub kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest (haldusakt, mille peale vaie esitati) sõltumatult. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, milles seisneb see vaidemenetluses toime pandud ja vaidemenetluse esemest sõltumatu kaebaja õiguste rikkumine, mis annab kaebuse esitajale aluse esitada eraldi vaideotsuse peale kaebus. Kui kohus on mõistnud kaebaja tahet õigesti, siis ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik vaideotsuse vaidlustamine, vaid Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsuse nr 376 vaidlustamine, mille peale esitatud vaide jättis Tartu Maavalitsus 18. novembril 2013 rahuldamata. Samas on kohus seisukohal, et tegemist on kaebuse sellise puudusega, mida ei ole võimalik kaebuse käiguta jätmisega kõrvaldada. 5. HKMS §121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega saab halduskohtumenetluses vaidlustada haldusorgani sellist otsustust, mis riivab kaebaja õigusi. Kui õiguste riivet ei esine, siis ei ole isikul ka kaebeõigust. 6. Vastuseks kohtu päringule on Tartu Linnavalitsus väljastanud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsuse kaebaja sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise kohta ja dokumendid XXX korteri kaebaja kasutusse andmise kohta. 2. mail 2013 sõlmis XXe Tartu linnaga sotsiaalüürilepingu nr 4445. Lepingu kohaselt andis linn eluruumi kaebaja kasutusse ja kaebaja kohustus täitma üürilepingu punktis 4.2. nimetatud kohustusi. Üürileping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes (Võlaõigusseadus § 9 lg 1). Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu sõlmimisega tekkis kaebaja ja Tartu linna vahel eraõiguslik lepinguline suhe. 7. Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsusega nr 376 otsustati kaebajaga sõlmitud üürileping erakorraliselt üles öelda. Otsuse põhjendustest nähtub, et üürilepingu ülesütlemise põhjuseks on üürilepingu rikkumine. Rikkumine seisneb selles, et XXe ei kasuta eluruumi alalise elukohana ning eluruumi kasutamisel on häiritud majanaabrite rahu valju lärmiga. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 toimub lepingu ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Kaebajaga sõlmitud üürilepingu järgi on Tartu linnal õigus üürileping üles öelda muu hulgas juhul, kui üürnik oma tegevuse või tegevusetusega rikub ühiselureegleid, häirib majaelanike või naabrite huve, mis teeb üürniku ja tema pereliikmetega samas majas elamise võimatuks (p 9.4.4.). Kohtu hinnangul ei ole Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsus nr 376 haldusakt, millel oleks haldusaktile omane regulatiivne toime kaebaja õigustele ja kohustustele. Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsuse nr 376 näol sisuliselt tegemist kohaliku omavalitsuse üksuse sisemise otsustusega asuda kasutama poolte vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mis kaebajale teatavakstegemisel on ühtlasi eraõigusliku lepingu ülesütlemise teateks. Üürilepingust tulenevad XXe, kui üürniku, õigused saavad lõppeda lepingus ja tsiviilõigusi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Sõltumata sellest, milline on eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsuse nr 376 haldusõiguslik käsitlus, ei ole kaebajal takistatud oma õiguste kaitse hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses. Kui

käsitada eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsust nr 376 haldusaktina, millest vahetult tulenevad kaebajat koormavad tagajärjed, siis oleks kaebajal võimalik vaidlustada üürilepingu ülesütlemine esmalt halduskohtus ning juhul, kui see tulemusi ei anna, siis ka tsiviilkohtus. See muudaks linna osalemise üürisuhtes haldusorganile põhjendamatult koormavaks ning sisuliselt muudaks võimatuks üürileandja poolsete õiguskaitsevahendite kasutamise. 8. Asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon pidas 30. septembri 2013 otsust halduskohtus vaidlustatavaks, märkides selles ka vaidlustamisviite, ei muuda seda otsust haldusaktiks ega seega ka halduskohtus kaebusega vaidlustatavaks. Seetõttu ei saa Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 30. septembri 2013 otsus nr 376 rikkuda kaebaja avalik-õiguslike õigusi. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine ilmselge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tagastada XXe kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. 9. Kohus osutab, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohus leiab, et tegemist on vaidlusega üürilepingu, milles Tartu Linnavalitsus tegutseb üürileandjana eraõiguslikus suhtes, lõpetamise üle. Lepingust tekkinud vaidluse lahendamiseks on kaebajal õigus pöörduda hagiga maakohtusse. 10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik