3-13-1975/20 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedM Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-13-1975/20 · Tartu Ringkonnakohus: M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1975 Haldusasi Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 10.04.2013. a otsuse nr 13-6/682 ja PRIA 18.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/280 tühistamiseks ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebajate ühistaotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ määruskaebused, tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 2. Saata asi tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ esitasid 12.12.2012 PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks. PRIA 10.04.2013. a otsusega nr 13-6/682 jäeti ühistaotlus rahuldamata. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ esitasid 15.05.2013 vaide PRIA otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Vaie jäeti PRIA 18.07.2013. a vaideotsusega nr 13-4/280 rahuldamata.
Vaideotsus saadeti Meverdon OÜ-le ja Mervelin OÜ-le AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega tähtkirjaga OÜ-de äriregistris registreeritud aadressile. AS Eesti Post veebilehe kaudu tehtavatest päringutest nähtub, et kättetoimetamise katsed mõlema OÜ aadressidel toimusid 22.07.2013. Ebaõnnestumise põhjusena on märgitud, et saaja ei olnud
2
kättesaadav. Lisatud on ka märge, et saajale jäeti teade saadetise hoiule jätmisest. 08.08.2013 tagastas AS Eesti Post kirjad PRIA-le seoses hoiutähtaja möödumisega, kuna kumbki OÜ ei nõudnud kirju välja. 22.08.2013 saatis PRIA Meverdon OÜ esindaja palvel vaideotsuse Meverdon OÜ e-posti aadressile.
2. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ esitasid 22.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud PRIA otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja PRIA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata.
3. Tartu Halduskohtu 01.10.2013. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus. Määruses leiti, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajad ei ole järginud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-t 2. Koormavad haldusaktid tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 kohaselt teatavaks teha kättetoimetamisega. HMS § 26 lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Vastustaja on käesoleval juhul andnud kirja üle postiasutusele ning see on vastustajale tagastatud hoiutähtaja ületamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on 23.05.2003. a määruse nr 3-3-1-37-03 p-s 11 leidnud, et juriidilisele isikule saab dokumendi lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, kui seda ei ole võimalik üle anda. Kättetoimetamise katse toimus 22.07.2013, mil saajatele jäeti ka teave saadetise hoiule jätmise kohta. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 22.07.2013 ning kaebus tulnuks esitada hiljemalt 21.08.2013.
4. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ esitasid 22.10.2013 tähtaja ennistamise taotluse, milles märkisid järgnevat: 4.1. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ taotlesid oma 15.05.2013. a vaides tulevikus antava haldusakti kättetoimetamist elektrooniliselt, märkides oma kontaktandmeteks vaid e-posti aadressid mervelin@mail.ee ja priit@southpark.ee. Kaebajad ei ole PRIA-t teavitanud, et soovivad menetlusosalise poolt taotletavat haldusakti saada muul aadressil kui taotluses märgitu. Kuna kaebajad taotlesid elektroonilist kättetoimetamist, ei saa kehtida põhimõte, et juriidiline isik peab hoolitsema oma tavaposti vastuvõtmise korraldamise eest ning kannab selle kohustuse täitmata jätmisega seotud riskid. 4.2. Kaebajad on olnud nõus sellega, et PRIA toimetab neid puudutavad dokumendid kätte e-PRIA vahendusel. 10.04.2013. a otsuse edastamine on menetlusosalisele läbi e-PRIA näha, kuid vaideotsust PRIA-st saabunud dokumentide hulgas ei ole. 4.3. Kaebajad on seisukohal, et kättetoimetamise ajaks tuleb kõige varasemalt lugeda 22.08.2013, mil menetlusosalise volitatud esindajal avanes esmakordselt võimalus haldusaktiga tegelikult tutvuda. 4.4. Kaebajate ja PRIA vahel välja kujunenud tava kohaselt edastatakse dokumendid kaebajale e-posti vahendusel. 4.5. Kokkuvõtvalt on haldusorgani poolt dokumentide edastamine taotluses märgitud kontaktaadressist erinevatele aadressidele varasemat PRIA halduspraktikat arvestades eksitav ning kujutab endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. PRIA on rikkunud haldusõiguse põhimõtteid ning õigust heale haldusele.
5. Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse põhjendused: 5.1. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine koos tühistamisnõudega ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Lisaks hõlmab tühistamisnõue tuvastamisnõude. 5.2. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juriidilisel isikul on posti vastuvõtmisel suurem hoolsuskohustus, mistõttu kannab ta riski, kui olulised haldusaktid ei jõua temani õigeaegselt.
3
Haldusorgan ei ole kohustatud kontrollima, kas juriidiline isik talle registrijärgsel aadressil saadetud dokumendi ka tegelikult kätte sai. Seega saab kättetoimetatuks lugeda ka dokumendi, mis on tähtkirjaga saadetud ja mille hoiustamise kohta on jäetud teade. Kohustus tagada posti vastuvõtmine juriidilise isiku registrijärgsel aadressil ei ole seotud üksnes konkreetse haldusmenetlusega, vaid see hõlmab ükskõik millistes menetlustes antavate dokumentide vastuvõtmise korraldamise tagamist. 5.3. Ka juhul, mil isik on soovinud haldusakti elektroonilist kättetoimetamist, kuid haldusorgan toimetab haldusakti kätte tähtkirjaga, hakkab kaebetähtaeg kulgema. Kaebetähtaeg ei hakka kulgema üksnes juhul, mil ei suudeta kättetoimetamist tõendada. Kaebaja postkasti jäeti 22.07.2013 teade tähtkirja kohta. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 22.07.2013 ning kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 21.08.2013. Kaebus esitati 21.09.2013, seega kuuajase hilinemisega. 5.4. Käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja dokumendi kättetoimetamisel kaebaja suhtes eksitavalt käitunud. Vastustaja võis eeldada, et posti vastuvõtmine on kaebaja registrijärgsel aadressil nõuetekohaselt korraldatud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaide päises üksnes elektroonilise sidevahendi äramärkimine tuleb samastada taotlusega edastada kaebajale vaideotsus elektrooniliselt. PRIA on dokumendi kättetoimetamisel õiguspäraselt lähtunud HMS § 25 lg-st 1 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-st 1. Ka e-PRIA veebilehel leiduva teabe järgi saadetakse isikule, kes on avaldanud soovi saada dokumente e-PRIA kaudu, e-PRIA vahendusel dokumendid, mille paberil saatmise vajadus ei tulene seadusest ja mille saatmine on elektrooniliselt võimalik. 5.5. HKMS § 71 lg 2 ja lg 4 kohaselt oleks kaebaja pidanud pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud põhjuse äralangemist esitama kohtule kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse 14 päeva jooksul pärast vaideotsuse elektroonilist kättesaamist ehk 05.09.2013. Kaebaja ei ole soovinud nimetatud tähtaja ennistamist ega esitanud selleks ka mõjuvaid põhjuseid. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajal ei tekkinud pärast vaideotsusega tutvumist ja selle andmise kuupäevast teadasaamist kahtlust, et vaideotsus võidi talle edastada juba varem posti teel. Sellise kahtluse tekkimisel oleks kaebajal tulnud välja selgitada ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise kord.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ esitasid vastavalt 18.11.2013 ning 19.11.2013 määruskaebused, milles palusid Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määruse tühistada ja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. Määruskaebuste põhjendused: 6.1. AS Eesti Post veebilehe kaudu tehtavast saadetise RR232143244EE (Meverdon OÜ, tl 32) ja RR232143261EE (Mervelin OÜ, tl 31) päringust selgub, et postisaadetisi üritati adressaatidele üle anda vaid ühel korral. AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p 4.4.3 kohaselt toimub postisaadetise hoiustamine aga alles pärast teise väljastuskatse ebaõnnestumist. Seega ei saa vaideotsuse teatavakstegemise päevaks lugeda 22.07.2013. Kuna kättetoimetamist ei ole usutavalt tõendatud, tuleb kättetoimetamise ajaks lugeda 22.08.2013, mil kaebajatele vaideotsus ka tegelikult kätte toimetati. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. 6.2. Kuna PRIA oli varasemalt kaebajatele dokumente elektrooniliselt kätte toimetanud, eeldasid nad, et ka vaideotsuse kättetoimetamine toimub elektrooniliselt. HMS § 14 lg 3 p 4 ja § 26 lg 1 alusel tuleb kättetoimetamisel lähtuda menetlusosalise poolt soovitud aadressist. Pole põhjendatud, milline mõistlik põhjus oli haldusorganil kaebajate soovi ignoreerimiseks ning kas PRIA täitis oma kohustuse haldusakti andmisest teavitamisel täies ulatuses. Mervelin OÜ määruskaebuses on täiendavalt märgitud, et kuna Mervelin OÜ oli selgelt väljendanud enda soovi dokumendi kättetoimetamise viisi osas, oli vastustajapoolne dokumendi
4
kättetoimetamine väljastusteatega tähtkirjaga talle ettenägematu. Kaebuse esitamise viivitus on tingitud vastustaja eksitavast käitumisest, mitte kaebaja poolt piisava hoole järgimata jätmisest. 6.3. Kaebajatel ei tekkinud kahtlust, et vastustaja on neile vaideotsuse juba varasemalt posti teel edastanud. Haldusorganile umbes 15.08.2013 tehtud teabepäringust ei selgunud, et haldusorgan oleks vaideotsuse varasemalt edastanud või seda teha üritanud. Ka ei olnud kaebajatel mõistlik eelnevat haldusakti edastamist eeldada, kuna haldusakti taotleti ja oodati haldusakti andmise taotluses märgitud kontaktaadressil. 6.4. ELÜPS § 11 lg 1 kohustab PRIA-t haldusakti edastama ka tavapostiga. Nimetatud sättest ei tulene kohustust toimetada koormav haldusakt kätte kas tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. ELÜPS §-s 11 on haldusakti teatavakstegemine ja kättetoimetamine jäetud reguleerimata. Haldusakti edastamist ei saa samastada haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamisega. Sellises olukorras tuleb juhinduda HMS-i vastavast regulatsioonist.
7. PRIA 27.11.2013. a vastuses määruskaebustele leitakse, et määruskaebused on alusetud ja need tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 7.1. ELÜPS § 11 lg 2 on käesoleval juhul erinormiks HMS-i kättetoimetamise sätete suhtes. Sellest tulenevalt on ka sisutühjad kaebajate viited Riigikohtu lahenditele dokumentide kättetoimetamise osas, sest nimetatud lahendid puudutavad HMS-i vastavate sätete tõlgendamist. 7.2. Kaebajad on jätnud tagamata kohustuse hoolitseda enda registrijärgsel aadressil dokumentide vastuvõtmise eest. 7.3. Kaebajate määruskaebustes on ebakõlad. Nimelt väidetakse, et PRIA-lt on taotletud haldusakti andmist taotluses märgitud aadressidel, kuid Meverdon OÜ mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuse taotlusel puudub igasugune taotleja aadress (peale elektronposti aadressi) ning Mervelin OÜ mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuse taotlusel puudub nii taotleja kui elektronposti aadress. Seega võttis PRIA aluseks taotlejate äriregistri aadressid. 7.4. AS Eesti Post on käitunud vastavalt menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustingimuste p-le 4.3.6. PRIA-l puuduvad igasugused pretensioonid AS Eesti Post vastu. 7.5. Vastustajal on Meverdon OÜ esindaja Priit Janu teise ettevõttega ning Mervelin OÜ esindaja A.K. teise ettevõttega olnud samalaadseid kogemusi. Priit Janu osaühingule saadeti haldusakt väljastusteatega tähtkirjaga, mis saadeti AS Eesti Post poolt tagasi märkusega, et adressaat loobus saadetisest. Mervelin OÜ ei suvatsenud ka näiteks 12.04.2013 PRIA poolt saadetud tähitud kirjale järele minna. A.K. teisele äriühingule saadetud PRIA väljastusteatega kiri saadeti PRIA-sse tagasi märkusega, et adressaat keeldus saadetisest. Selline tegevus näitab juba käitumismustrit ning mingisugusest eksimusest või unustamisest riigiasutuse poolt saadetud posti vastuvõtmisel ei saa siinkohal rääkida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebused tuleb rahuldada ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
9. PRIA 18.07.2013. a vaideotsusega jäeti rahuldamata Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ vaie PRIA peadirektori 10.04.2013. a otsusele, millega jäeti rahuldamata Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ ühistaotlus investeeringutoetuse saamiseks. Kuna isikud läbisid vaidemenetluse, pidid nad halduskohtule kaebuse esitamisel lähtuma HKMS § 47 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtueelse menetluse läbimisel esitada vastav nõue kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.
5
Vaideotsus saadeti AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega tähtkirjaga 19.07.2013 Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ registrijärgsetele aadressidele. Kättetoimetamiskatsed toimusid 22.07.2013, kuid kuna adressaadid ei olnud kättesaadavad, jäeti adressaatidele teated saadetise hoiulejätmisest. Mõlemale kaebajale saadetud vaideotsused tagastati PRIA-le 08.08.2013 seoses hoiutähtaja möödumisega, kuna kaebajad ei nõudnud kirju välja. Ühise kaebuse halduskohtule esitasid kaebajad toimikust nähtuvalt AET-i teel 22.09.2013 (tl 1, 6), mitte 21.09.2013, nagu halduskohus ja ka kaebajad ise on hakanud menetluse käigus väitma.
10. PRIA lähtus vaideotsuse kättetoimetamisel ELÜPS § 11 lg-st 2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on haldusorgan üritanud vaideotsust kaebajatele kätte toimetada, kuid ebaõnnestunult, sest kaebajate registrijärgsel aadressil ei olnud keegi seda vastu võtmas, mistõttu jäeti kättetoimetamise kohta kaebajatele väljastusteade (vt tl 31 ja 32). Käesoleval juhul on piirdutud ühekordse väljastuskatsega, kuigi AS Eesti Posti menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustingimuste p 4.4 kohaselt peab luhtunud esimesele väljastuskatsele järgnema ka teine väljastuskatse. Taoline minetus ei tähenda, et haldusorgan ei oleks üldse vaidlusalust dokumenti kaebajatele kätte toimetada üritanud. Asjas esitatud materjalid tõendavad vastustaja püüdlusi kaebajaid antud haldusaktist teavitada. Seega tuleb kättetoimetamine lugeda toimunuks 22.07.2013. Kaebetähtaeg hakkas vastavalt HKMS § 67 lg-le 1 koosmõjus § 47 lg-ga 2 kulgema järgmisel päeval pärast vaideotsuse teatavakstegemist, st 23.07.2013, mitte 22.07.2013, nagu halduskohus on oma määruses ekslikult märkinud. Kaebuse esitamise viimane päev oli järelikult 21.08.2013, kuid halduskohtule esitati kaebus alles 22.09.2013, mistõttu on kaebetähtaega ületatud.
11. Kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades, tuleb kontrollida, kas esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1).
12. Nii Meverdon OÜ kui Mervelin OÜ on halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses ja määruskaebustes märkinud, et vastustaja oleks pidanud neile vaideotsuse kätte toimetama elektrooniliselt, kuna nad oli sellekohase nõusoleku andnud ning neil oli eelnevale kirjavahetusele tuginedes tekkinud põhjendatud ootus, et nendevaheline suhtlus ja ka menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub elektrooniliselt. Ringkonnakohus nõustub kaebajate vastava väitega. ELÜPS § 11 lg 2 sätestab küll teatud juhtudel kohustuse kasutada dokumentide kättetoimetamiseks tähtkirja või väljastusteatega tähtkirja, kuid ei anna alust jätta kaebajate sooviavaldust saata neile dokumendid edaspidi elektrooniliselt, tähelepanuta. Vastustaja on ekslikult aru saanud, nagu kaebajate väitel oleks nad haldusaktide saamist elektronposti aadressidele taotlenud mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuse taotluses, sest tegelikult väljendasid nad enda vastavad tahet kontaktandmete all vaide päises (tl 48). Ei saa eitada, et selline nõusolek dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks oli äärmiselt napp, kuid see ei muuda olematuks asjaolu, et kaebajate ja vastustaja vahel peetud kirjavahetusest (tl 8, 15-18, 20-23, 50, 52) võisid kaebajad aru saada, et nendevaheline kommunikatsioon, sh dokumentide edastamine, toimubki edaspidi elektrooniliselt. Kuna keeldumine tehti teatavaks ka e-PRIA-s (tl 51), tugevdas see veelgi kaebajate arusaama, et vaideotsus saadetakse mitte posti teel, vaid elektrooniliselt. Seega võis osapoolte käitumisest välja lugeda nõustumust käituda kaebajate tahteavalduste kohaselt. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus ka kaebajate seisukohaga, et pärast 22.08.2013, mil Meverdon OÜ sai elektrooniliselt kätte vaidlusaluse vaideotsuse, ei oleks kaebajad pidanud esitama 14 päeva jooksul halduskohtule kaebust koos taotlusega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, sest kaebajad olid õigustatult vastustaja käitumisest järeldanud, et nende edasine teabevahetus toimub elektrooniliselt, sh on ka vaideotsuse kättetoimetamine elektrooniline.
6
13. Haldusorgan peab dokumentide kättetoimetamisel arvestama ka sellega, et valitud kättetoimetamise viis tagaks isiku reaalse informeerituse. Selleks tuleb haldusorganil kasutada lisaks seaduses sätestatud vahenditele vajadusel ka täiendavaid meetmeid, mis tagavad kättetoimetamist vajava haldusakti isikuni jõudmise (intensiivsema teavitamise kohustusest vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 13; 07.05.2003. a määrus nr 3-3-1-31-03, p 26; 27.09.2005. a määrus nr 3-3-1-47-05, p 14; 23.04.2008. a määrus nr 3-3-1-12-08, p 13). Kohtupraktika kohaselt lasub juriidilisel isikul suurem hoolsuskohustus posti vastuvõtmise korraldamisel, mistõttu juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011. a määrus nr 3-3-1-100-10, p 16 koos seal viidatud lahenditega). Kuid sellest ei järeldu, et haldusorgan võiks loobuda intensiivsema teavitamise kohustusest, kui tal on olemas teave, et isikul ilmselt ei ole võimalik registrijärgsele aadressile saadetud dokumendist teada saada ning just seetõttu on isik avaldanud soovi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Isikule peab olema tagatud ka kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Lisaks ei saa elektroonilist kättetoimetamist lugeda võimatuks ega ebamõistlikult kulukaks. Samuti puudusid elektroonilise kättetoimetamise rakendamiseks takistused, sest isikud olid andnud selleks oma nõusoleku (HMS § 27 lg 2).
PRIA on väitnud, et elektrooniliselt saadetakse haldusakti koopia selle sisuga tutvumiseks vaid taotleja soovil, kui taotlejale ei ole õnnestunud haldusakti kätte toimetada vaatamata sellele, et see on edastatud nii äriregistris kui ka PRIA infosüsteemis olevale ja taotleja enda poolt teatatud tegelikule aadressile, kuid postiasutus on selle PRIA-le tagastanud näiteks seoses hoiutähtaja möödumisega või seetõttu, et juriidiline isik ei asu antud aadressil (tl 56). Sellest järeldub, et PRIA viljeletavast praktikast haldusaktide kättetoimetamisel ei ole välistatud ka elektrooniline kättetoimetamine või vähemalt elektrooniline teavitamine haldusakti tegemisest. Nimelt peab elektrooniliselt kätte toimetatud haldusakt olema HMS § 27 lg 1 kohaselt varustatud digitaalallkirjaga. Selle puudumisel loetakse, et isikule on lihtsalt edastatud teave haldusakti olemasolu kohta, misjärel peab isik ise astuma konkreetseid samme, et haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007. a määrus nr 3-3-1-75-07, p 17). PRIA on nentinud, et elektroonilist teavitamist kasutatakse siis, kui mingil põhjusel ei ole haldusakti adressaat haldusakti kätte saanud. Ringkonnakohus ei näe antud juhul põhjust, miks PRIA oleks pidanud teisiti käituma, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebajad vaideotsust PRIA valitud meediumi kaudu kätte saanud.
14. Asjakohatu on vastustaja väide, et kaebajate esindajad on ka varasemalt loobunud/keeldunud dokumentide vastuvõtmisest. Saadetisest loobumist või keeldumist ja saadetise kättetoimetamise ebaõnnestumist seetõttu, et saaja ei olnud kättesaadav (tl 31, 32), ei saa samastada ning varasemat tegevust pidada juba teatava käitumismustri ilminguks. Asjaolu, et Mervelin OÜ pole varasemalt ühes teises asjas tähtkirjale järele läinud, ei näita samuti seda, et käesolevas asjas oleks ta pidanud eeldama, et vaideotsus saadetakse tema registrijärgsele aadressile.
15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus Meverdon OÜ ja Mervelin OÜ määruskaebused, tühistab Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/