2-13-38880/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-38880

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-38880 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Olga X TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel kui menetlusosalise üleneja sugulane (hageja lepingulise esindaja nõustaja Nadežda X, e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, e-post simm.piret@gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 23.08.2013.a kuni XXX keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud Harju Maakohtu 19.09.2013.a määrusega XXX riigi õigusabina määratud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, kostja vastuväited XXXon esitanud hagi XXXvastu alammääras elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 1998.a väljamõistetud elatis 500 krooni ehk 31.95 eurot kuus ei kata enam hageja vajadusi. Kostja XXXvaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on kostja ülalpidamisel veel üks laps, kellele on määratud raske puue ning kostjal endal on püsiv töövõimetus 40%. Kostjal ei ole võimalik hageja poolt soovitud elatist tasuda.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja oma vajadusi tõendama. Hageja on kostja poeg, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja on oma vastuväites osundanud PkS § 102 lg 2 3.lausele, mis sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esitanud 06.11.2013.a otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, millise kohaselt talle on määratud töövõime kaotus 40% ulatuses. Kostja väidete kohaselt on tema igakuine sissetulek puudepension 141 eurot. Sellest summast tasub kostja elatise võlgnevust kohtutäituri kaudu hageja ülalpidamiseks igas kuus 45 eurot. Üle ühe kuu laekub kostjale peretoetus 80.55 eurot kostja teise lapse ülalpidamiseks (üle ühe kuu laekub sama toetus kostja teise lapse emale). Kostja seletas, et otsib aktiivselt tööd. Sobivat tööd ei ole ta leidnud, kuna ei valda eesti keelt ja ei saa teha rasket füüsilist tööd. Kostja on laenanud elamiseks raha sõpradel ja tuttavatelt, kostjal on raskusi igapäevase toimetulekuga. Kirjalikust tõendist nähtuvalt on kostja töötuna arvele võetud alates 25.04.2012.a ning ei saa ega pole saanud töötutoetust ja töötukindlustushüvitist.

Kohtu seisukoht on, et XXXtuleb hageja ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole elatise vähendamise eelduseks olevaks mõjuvaks põhjuseks PkS § 102 lg 2 3.lause tähenduses. Kuigi kostjale on määratud töövõime kaotus, ei ole ta täielikult töövõimetu. Kostja on tööealine ja 60% ulatuses töövõimeline isik. Kostja poolt nimetatud põhjused ei ole mõjuvad põhjused elatise tasumise kohustuse vähendamiseks. Kostja peab tegema pingutusi, et täisealist last õppimise ajal elatise alammääras toetada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Harju Maakohtu 19.09.2013.a määrusega on XXXmääratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasud ja riigi õigusabi kulud. Muus osas jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik