3-12-608/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-608 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 11.03.2012. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. , esindaja advokaat Anne Vissak Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määrus ning saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.G.

on Eestis viibiv määratlemata kodakondsusega isik. PPA andis P.G. erandina humaansetel kaalutlustel tähtajalise elamisloa 01.10.2010 kuni 30.09.2011, et ta saaks taotleda Vene Föderatsiooni kodakondsust. PPA 20.01.2012. a otsusega nr 15.3-3/31-1 keelduti P.G. tähtajalise elamisloa pikendamisest. 08.02.2012 tegi PPA Ida Prefektuur P.G. ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1020460294. Vastavalt ettekirjutusele oli P.G. kohustatud Eesti Vabariigist lahkuma 30 päeva jooksul. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on P.G. halduskohtus vaidlustanud nii PPA 20.01.2012. a otsuse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta (haldusasi nr 3-12-173) kui ka 08.02.2012. a lahkumisettekirjutuse (haldusasi nr 3-12-301).

2. PPA Ida Prefektuur tegi 11.03.2012 otsuse „Otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks nr 1020460294“ (tl 7), millega pikendati väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 5 alusel P.G. 08.02.2012. a lahkumisettekirjutusest tulenevat vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni 08.04.2012.

3. KIS-ist nähtuvalt esitas P.G. 14.03.2012 ja 19.03.2012 Viru Maakohtule avaldused ja riigi õigusabi taotluse ning Viru Maakohus edastas need dokumendid 20.03.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. P.G. 19.03.2012 esitatud dokumentide seas oli taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotleti oli: „otsus lahkumisekohustuse tähtaja pikendamiseks nr 1020460294“. Esitatud dokumentide seas oli ka koopia PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsusest. P.G. viidatud avaldus ja taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-12-593. Tartu Halduskohus rahuldas 21.03.2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-593 riigi õigusabi taotluse ning määras P.G. riigi õigusabi õigusdokumendi (eestikeelse kaebuse) koostamiseks halduskohtusse ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses seoses PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsuse vaidlustamisega. 30.03.2012 teatati halduskohtule, et riigi õigusabi teenuse osutajaks määrati advokaat A. Vissak.

4. 22.03.2012 esitas P.G. PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsuse peale Viru Maakohtule venekeelse kaebuse (tl 2-6). Kaebuses paluti tuvastada väljasõiduotsuse õigusvastasus ja tühisus ning tühistada väljasõiduettekirjutus. Samuti paluti PPA-lt välja mõista kahjuhüvitis õigusvastase väljasõiduotsusega tekitatud kahju eest ning kohtukulud. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebusele on lisatud koopia PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsusest. Kaebus edastati 23.03.2012 Viru Maakohtu poolt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja, kus see registreeriti haldusasjana nr 3-12-608.

5. Tartu Halduskohtu 02.04.2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-608 jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata põhjendusega, et haldusasjas nr 3-12-593 vaidlustas kaebaja sama PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsust ja kuna talle võimaldati viidatud haldusasjas riigi õigusabi, siis teist korda samas asjas talle riigi õigusabi ei anta. Määruses selgitati, et kui haldusasjas nr 3-12-593 määratud esindaja koostab nõuetekohase kaebuse, siis lisatakse see haldusasja nr 3-12-608 materjalide juurde. P.G. esitas 16.04.2012 Viru Maakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.04.2012. a määruse tühistamiseks ning see edastati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2012. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus 30.01.2013 menetlusse võtmata.

6. P.G. haldusasjas nr 3-12-593 riigi õigusabi tellimuse saanud advokaat A. Vissak esitas 30.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 68-69) PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlusalune haldusakt ainetu ja seetõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. Ainetu on haldusakt põhjusel, et kuna 08.02.2012. a lahkumisettekirjutust pole võimalik täita, pole võimalik täita ka PPA Ida Prefektuuri 11.03.2012. a otsust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole võimalik objektiivsel põhjusel täita. Lahkumisettekirjutust ei ole võimalik täita, sest kaebaja ei ole Eestisse saabunud muust riigist, tal puudub kodakondsus, tema asukohariik on Eesti ning puudub kolmanda riigi nõusolek tema vastuvõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ja õigusvastane vastustaja poolt 11.03.2012. a otsuse vastuvõtmine.

Vaidlustatud haldusakt on faktiliselt puudulikult põhjendatud ning olulised asjaolud on tähelepanuta jäänud (kaebaja on pikalt Eestis elanud, teda seovad Eestiga kultuurilised ja sotsiaalsed sidemed, Eestis anti talle 01.10.2010 tähtajaline elamisluba). Eesti ei ole legaliseerinud kaebaja siinviibimist, kuid ei ole korraldanud ka tema riigist välja saatmist. Seega ei ole tagatud kaebaja inimväärne kohtlemine. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja menetlusabina tõlke tagamist kohtuistungil kui ka menetlusdokumentide tõlkimist.

7. Tartu Halduskohus teatas A. Vissakule 30.04.2012. a elektronkirjaga (tl 67), et tema poolt asjas 3-12-593 esitatud kaebus lisati haldusasja nr 3-12-608 juurde.

8. Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määrusega (tl 95) tagastati P.G. kaebus haldusasjas nr 3-12-608 HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. P.G. esindaja A. Vissaku 14.03.2013. a määruskaebuses (tl 132-133) palutakse halduskohtu 28.02.2013. a määrus tühistada ja asi Tartu Halduskohtusse tagasi saata muuhulgas ka haldusasja nr 3-12-593 raames 30.04.2012 esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja esindaja alates 30.04.2012 koostatud kaebuse esitamisest halduskohtult ühtegi dokumenti, teadet ega teavitust saanud. Esindajale pole saadetud ka teavitust selle kohta, et asjas nr 3-12-593 tema poolt esitatud kaebus oleks liidetud haldusasjaga nr 3-12-608. Esindaja sai 2013. a veebruaris telefonitsi kohtu poole pöördudes teada, et kaebus haldusasjas nr 3-12-593 lisati haldusasjale nr 3-12-608. Vaidlustatud 28.02.2013. a määrusest võib aru saada, et halduskohus käsitles kaht senini eraldi menetlustes olevat erineva asja numbriga kaebust ühe haldusasjana, kuid samas haldusasjade liitmise määrust tehtud ei ole. Halduskohtu 02.04.2012. a määruse p-s 5 märgitu, et esindaja poolt nõuetekohase kaebuse saamisel lisab kohus selle haldusasja nr 3-12-608 materjalide juurde, ei ole kaebuste liitmiseks piisav ning lisaks ei teavitatud esindajat sellest määrusest. Halduskohtu 21.03.2012. a määrusega anti kaebajale haldusasjas nr 3-12-593 riigi õigusabi. Kaebaja esindaja tegi selles asjas riigi õigusabi korras kaebust esitades väga ajamahukat tööd. Juhul, kui senised haldusasjad nr 3-12-593 ja 3-12-608 on üks haldusasi, on vaidlusalusest määrusest võimalik aru saada, et ka esindaja poolt 30.04.2012 koostatud kaebus on jäänud menetlusse võtmata. Menetlusse võtmata jätmise põhjenduseks on vaidlustatud määruse p-s 13 märgitud, et haldusakt ei saanud rikkuda kaebaja huve, kuid sellisel juhul poleks halduskohus pidanud haldusasjas nr 3-12-593 riigi õigusabi määrama. See oleks ära hoidnud esindaja asjatu ajakulu. Samuti tekib küsimus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotlemise võimalikkuse osas. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et kaebus on tagastatud P.G. , kuid seal ei ole sõnaselgelt viidatud, et 30.04.2012. a esitatud kaebus oleks ka tema esindajale tagastatud. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja esindaja, et määrusest pole võimalik selgelt aru saada, kas haldusasjad nr 3-12-593 ja 3-12-608 on üks haldusasi ning milline esitatud kaebustest tagastati.

10. PPA 01.04.2013. a vastuses (tl 146-148) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt kohustas halduskohus 21.03.2013. a kirjaga vastustajat vastama 11.07.2012. a määruskaebusele, kuid PPA vastab siiski asjas tegelikult esitatud 14.03.2013. a määruskaebusele. PPA leiab, et määruskaebuses esinevad hooletusvead ning jääb arusaamatuks, kuidas P.G. ja tema esindaja ei suuda omavahel kaebuste esitamises ja nende sisus kokku leppida. PPA nõustub, et tekkinud olukord on segane ja mitmetimõistetav, kuid leiab, et selles on paljuski süüdi ka P.G.

ja tema esindaja, kuna kaebused on esitatud nii lahkumisettekirjutustele kui ka peaaegu kõigi lahkumisettekirjutuse pikendamiste peale. PPA rõhutab, et ka temani pole jõudnud nii mõnedki määrused ja/või kaebused, samuti pole talle saadetud kaebaja esindaja 14.03.2013. a määruskaebusele lisatud materjale. Oma õigusi seoses lahkumisettekirjutusega saab kaebaja kaitsta haldusasja nr 3-12-301 raames ning vastustaja nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, et vaidlustatud 11.03.2012. a otsus ei too kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi. PPA-l puuduvad andmed, mis seisus on haldusasi nr 3-12-593.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määrus menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja saata samale halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

12. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus haldusasja nr 3-12-608 toimikus sisaldub kaks kaebust – P.G. poolt 22.03.2012 esitatud kaebus, mis registreeriti haldusasjana nr 3-12-

608 ning A. Vissaku poolt 30.04.2012 haldusasja nr 3-12-593 raames esitatud kaebus. Mõlemad kaebused on esitatud PPA 11.03.2012. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 peale, kusjuures P.G.

kaebuses on esitatud väljasõiduotsuse/ettekirjutuse õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise, tühistamise ja lisaks kahju hüvitamise nõue ning A. Vissaku koostatud kaebuses PPA 11.03.2012. a otsuse tühistamise nõue. Seega selgub, et kahes kaebuses on PPA 11.03.2012. a otsuse suhtes esitatud erinevaid nõudeid. Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määruse sissejuhatuses on vaidluse eseme ja nõude kirjeldusena märgitud PPA 11.03.2012. a otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõue. Vaidlustatud määrusega P.G. kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 178 lg-st 3 ja § 162 lg-st 4 tulenevalt peab määruse resolutsioon olema arusaadav ja täidetav ka määruse muude osadeta. HKMS § 178 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Halduskohtu 28.02.2013. a määruse põhjendustest ega resolutsioonist ei selgu, millise kaebuse halduskohus haldusasja nr 3-12-608 raames tagastas. P.G. ning A. Vissaku esitatud kaebused on küll mõlemad esitatud P.G. kui kaebaja nimel, kuid need on siiski kaks erinevat ja erinevatel aegadel esitatud kaebust, mille halduskohus registreeris eraldi asjadena. Vaidlusaluse määruse põhjendustest ei selgu samuti täielikult, millise kaebuse milliseid nõudeid halduskohus tagastanud on. Näiteks ei ole halduskohus võtnud seisukohta kaebaja poolt esitatud ja haldusasjana nr 3-12-608 registreeritud kaebuses märgitud kahju hüvitamise nõude osas, millest võib järeldada, et halduskohus ei ole kaebust selle nõude osas tagastanud.

13. Halduskohus märkis 02.04.2012. a määruses, millega lahendati kaebaja riigi õigusabi saamise taotlust haldusasjas nr 3-12-608, et haldusasjas nr 3-12-593 määratud esindaja poolt nõuetekohase kaebuse kohtusse saabumisel lisab kohus selle haldusasja nr 3-12-608 materjalide juurde. Ringkonnakohus oli oma 19.10.2012. a määruses nõus sellega, et haldusasjas nr 3-12-608 puudus alus kaebajale uuesti sama haldusakti vaidlustamiseks riigi õigusabi anda. Eeltoodud seisukohta põhjendades viitas ringkonnakohus ka HKMS §-le 48, mis käsitleb kaebuste liitmist ja leidis, et kui KIS-ist nähtuvalt on advokaadi poolt koostatud kaebus lisatud haldusasja nr 3-12-608 juurde, siis nähtub sellest, et järelikult on halduskohtu eesmärk lahendada mõlemat kaebust ühes menetluses, mis on ka mõistlik, sest menetlusosalised ja vaidlustatav haldusakt on samad.

Kuna kaebuste liitmine eeldab nende menetlusse võtmist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2013. a määrus haldusasjas nr 3-10-3148), siis pidas ringkonnakohus silmas seda, et kui mõlemad kaebused menetlusse võetakse, oleks põhjendatud ja otstarbekas need liita. Kumbagi kaebust KIS-ist nähtuvalt menetlusse võetud ega liidetud ei ole, vaid A. Vissaku poolt haldusasja nr 3-12-593 koostatud kaebus lisati lihtsalt haldusasja nr 3-12-608 toimikusse ja siis tehti vaidlusalune määrus P.G. kaebuse tagastamise kohta. Sellist menetluslikku võimalust, et ühes haldusasjas tagastatakse kaebuse menetlusse võtmise staadiumis korraga mitu kaebust, mis on esitatud ja registreeritud erinevate haldusasjadena, HKMS ette ei näe. Seetõttu tekib õigustatult küsimus, millised õiguslikud tagajärjed on sellisel ühe kaebuse lisamisel teise haldusasja toimikusse, sh sellest aspektist, mis saab ühes haldusasjas, mille raames kaebuse tagastamise määrust tehtud ei ole, kohtu enda poolt riigi õigusabi korras määratud advokaadi kulude hüvitamisest.

KIS-ist ei nähtu, et halduskohus oleks haldusasja nr 3-12-593 raames, milles esitas kaebaja nimel kaebuse advokaat A. Vissak, senini ühtegi kaebusega seonduvat toimingut teinud. Ka asja nr 3-12-608 menetluskäigu taustal jääb ebaselgeks, millise kaebuse halduskohus oma 28.02.2013. a määrusega tagastas. Seda, et ka 22.03.2012 kaebaja enda poolt esitatud venekeelset kaebust tuleb kaebuse menetlusse võtmise staadiumis vaadelda eraldiseisva kaebusena, märkis ringkonnakohus samuti oma 19.10.2012. a määruses, leides selles, et: „Asjaolu, et haldusasjas nr 3-12-608 kaebaja enda poolt esitatud kaebus on toimikus venekeelsena, ei takista veel selle läbivaatamist.

Juhul, kui halduskohus ei pea võimalikuks isikule menetlusdokumendi tõlkimiseks menetlusabi anda või seda ei võimalda seadus /…./ ja kaebajal endal puuduvad vahendid tõlke eest tasumiseks, siis on kohtu enda otsustada, kuidas ta tagab selle, et asjas toimuks menetlus eesti keeles /…./.“ Asja materjalidest, sh halduskohtu senistest toimingutest ei nähtu, et kaebaja enda poolt 22.03.2012 esitatud kaebust ja advokaat A. Vissaku poolt 30.04.2012 esitatud kaebust saaks vaadelda ühe kaebusena.

14. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 28.02.2013. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise staadiumis selleks, et halduskohus saaks välja selgitada, millist kaebust (kaebaja enda esitatud kaebus 22.03.2012 ja advokaat A. Vissaku esitatud kaebus 30.04.2012) ta millise haldusasjana menetleb ja teha neis, sh käesolevas haldusasjas uus määrus kaebuse tagastamise või menetlusse võtmise kohta. Halduskohtul tuleb senine ebaselge menetluslik olukord haldusasjades nr 3-12-608 ja 3-12-593 lahendada ning kaebuse või kaebuste tagastamisel arusaadavalt väljendada, millise(d) kaebuse(d) ta konkreetses asjas täpselt tagastab.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/