2-13-11984/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.detsembril 2013.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-13-11984 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2367.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxx(ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja Xxx(ik xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Priit Loime Kostja xxx (ik xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Janne Kivistik

Asja arutamine kohtuistungil 12. detsembril 2013.a RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Xxx hagi Xxx vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Lk (4) 2 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Xxx ja Xxx kooselust sündis xxx.a. tütar Xxx.

2. Xxx ja Xxx kooselu on lõppenud, laps elab ema juures. Xxx suhtleb oma isaga, kuigi regulaarset suhtluskorda isa ja lapse vahel kindlaks määratud ei ole. Xxx käib isa juures Soomes nädalavahetustel ja aegajalt on olnud isa juures ka pikemaid perioode.

3. Alates 2013.a. veebruarikuust on kostja maksnud hageja ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja Xxx arvele 180.- eurot kuus.

Hageja nõuded ja nende põhjendused.

4. 14.03.2013.a. kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise 200.- eurot kuus.

Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti Xxxavaldus kohtule edasi menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

5. 10.06.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise 263.- eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest.

6. 12.12.2013.a. kohtuistungil vähendas hageja hagetavat elatist 200.- euroni kuus.

7. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et kostja lubas maksta elatist 250.- eurot kuus, kuid pole lubatud ulatuses oma kohustusi täitnud. Hageja esindaja väidetel on lapse kulude suuruseks kuus 526.- eurot. Samas möönab ta, et laps suhtleb isaga ja käib isa juures Soomes külas, kusjuures kõige pikem isa juures olek oli 11 päeva eelmise aasta jõulude ajal, kuid isa ja lapse suhtlemine on ebaregulaarne.

8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja Xxx sünnitunnistuse, xxx ja Xxx vahel 09.03.2009.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu, AS ISS Eesti arved xxx, Eesti Energia AS ja AS Eesti Gaas arve xxx, Xxx lasteaiamaksu arved, OÜ xxx arve Xxx tantsuringis osalemise eest ja Xxx pangakonto väljavõtted arvete ja üüri tasumise kohta, samuti laekunud palga suuruse kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

9. Kostja vastuväidete kohaselt on ta oma lapse ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult täitnud. Kuni 2013.a. alguseni andis ta tütre ülalpidamiseks elatist 250.- eurot kuus ja alates 2013.a. veebruarikuust on ta andnud elatist 180.- eurot kuus. Lisaks sellele on kostja oma sõnul

Lk (4) 3 ostnud lapsele ka alati riideid ja muid asju kui laps on tema juures Soomes olnud. Kostja on seisukohal, et kuivõrd Xxx ei ole suutnud kohtule ja kostjale esitatud tõenditega ära tõendada, et lapsel kulub nii palju raha nagu ta väidab, piisaks tegelikult lapse ülalpidamiseks ka 320.- eurost kuus, millest kostja peaks kandma 160.- eurot.

10. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid : oma pangakonto väljavõtte Danske Bankist Egle Ootsingule lapse ülalpidamisraha ülekandmise kohta, Tallinki ja Eckerö Line`i laevapiletid lapse Soome sõidutamise kohta, foto Xxx Soomes 2012.a. jõulude ajal, oma töölepingu, mis kostjal on sõlmitud xxx OY-ga ja 2013.a. märtsikuu palgalehe.

Kohtuotsuse põhjendused.

11. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 97 p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Seega elatise väljamõistmiseks vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.

12. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus.

Lk (4) 4 Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on maksnud elatist oma tütre Xxx ülalpidamiseks alates 2013.a. veebruarikuust 180.- eurot kuus, seega ka kogu vaidlusaluse perioodi, ja hageja poolt kohtule esitatud lapse ülalpidamiskulusid tõendavad dokumendid tõendavad, et lapsele kulub kuus 312.- eurot (t/l 35-52), millest eluasemele kulub 214.- eurot, lasteaiamaksule 65.- eurot ja huvialaringidele 33.- eurot ning millele lisandub üldteadaolev kulu toidu ostmiseks, ei ole käesolevas vaidluses tõendatud asjaolu, et hageja ülalpidamiseks kuluks kuus rohkem kui 360.- eurot, millest poole on kandnud kostja. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagi kostja vastu rahuldamiseks, sest kostja ei ole rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust.

Menetluskulude jaotamine.

13. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealisel hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hageja kui elatise saaja suhtes.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks summas 263.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 2367.- (9 x 263) eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Piret Randmaa kohtunik