3-12-755/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-755 Haldusasi E T kaebus AS Ühisteenused 29.10.2011 viivistasu otsuse nr 0043003568 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – E T Vastustaja – AS Ühisteenused, lepinguline esindaja v.adv Paavo Paal Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E T apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta E T apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.01.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-755 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-755 2(6) taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnik koostas 29.10.2011 sõiduauto Ford regist- reerimismärgiga 421BAR parkimisnõuete rikkumise eest viivistasu otsuse nr 0043003568 (tl 8). Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kohaselt pargiti sõiduauto Ford regist- reerimismärgiga 421BAR 29.10.2011 kell 10:44 aadressil Lastekodu tn 10 parkimistasu maksmata. Viivistasu määrati summas 31 eurot. 2. E T esitas 13.02.2012 Tallinna Transpordiametile viivistasu otsuse nr 0043003568 tühis- tamiseks vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis 12.03.2012 käskkirjaga nr 59946 rahul- damata (tl 9-13). 3. E T esitas 11.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 29.10.2011 vii- vistasu otsuse nr 0043003568 tühistamiseks. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi mää- rus nr 9) p 5.4 kohaselt tuleb mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad tähistada liik- luskorraldusvahenditega. Viivistasu otsuses märgitud Lastekodu tn lõik Lastekodu tn 10 vas- tas liikluskorraldusvahenditega arusaadavalt tasulise parkimise alana tähistatud ei ole. Tasuli- se parkimise ala peab olema mõistlikult, arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud. Vaidluse korral peab parkimist puudutavate liikluskorraldusvahendite nõuetekohast paigaldamist tõendama tasulise parkimise korraldamise eest vastutav isik. Kuni viimase ajani asus viivistasu otsuses märgitud asukoha vahetus naabruses Tallinna Keskturu tasuta parkla. Kuivõrd kaevatud vii- vistasu otsuses märgitud asukoht ei olnud tähistatud liikluskorraldusvahendiga, siis on viivis- tasu määratud õigusliku aluseta. Vastustaja fotodest vaid esimene on tehtud viivistasu otsuses märgitud kuupäeval. Sellelt üh- tegi parkimist korraldavat liikluskorraldusvahendit ei nähtu. Kõik ülejäänud fotod on tehtud 2012. a augustis või septembris, mis ei tõenda 2011. a oktoobris esinenud olukorda. Tasulise parkimise ala tähistamiseks ei piisa üksnes tasulise parkimise ala piiravate tänavate liikluskorraldusvahenditega tähistamisest. Igale liiklejale peab olema mõistlikult arusaadav, millise liikluskorraldusvahendi mõjualas ta viibib. Viivistasu suurus on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Viivistasu näol on tegemist rahalise kohustusega (mitte karistusega). Sõiduauto Ford 421 BAR ei seisnud 29.10.2011 Lastekodu tn 10 vastas üle 15 minuti. Parkimise alguskellaaeg võis olla tähistamata, kuid tasuta parkimise õiguse nõuetekohaselt tõendamata jätmise eest pole õige määrata viivistasu maksimummääras. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 118 lg-te 7 ja 8 mõttest ning viivise mõiste õiguslikust tähen- dusest, kohaldub maksimummääras viivistasu eelkõige juhul, kui tasulise parkimise alal on parkimistasu maksmisega viivitatud vähemalt 24 tundi. Lisaks oli tegemist laupäevaga. Nii tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend kui haldusõiguslik sunnivahend peavad olema saavutata- va eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Võlaõiguses üldjuhul loetakse põhivõla summat ületav viivisenõue hea usu vastaseks. Kaebaja hinnangul tuleb ka liiklusseaduses sätestatud viivista- sule kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, st maksmata par- kimistasu eest määratav viivistasu peab olema vastavuses maksmata parkimistasu summaga. 4. AS Ühisteenused palus jätta E T kaebus rahuldamata.

3-12-755 3(6) Tasulise parkimise ala on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega, mis on ettenähtud korras avalikustatud, tasulise parkimise ala piirid on tähistatud, alas on jooksvalt vastavad teadetetahvlid – kaebajale pidi olema selge, et ta asub tasulise parkimise alal. Kaebaja väide määratud viivistasu ebaproportsionaalsusest on põhjendamatu, sest viivistasu näol on tegemist kohaliku maksu kõrvalkohustusega ning viivistasu määr peab tagama parki- mistasu maksmise. Viivistasu määramise näol on tegemist seotud halduse õigustoiminguga – viivistasu määrajal puudub diskretsiooniõigus kaaluda viivistasu määramist kehtestatud mää- rast erinevas määras. Selline kaalutluspädevuse puudumine on õigustatud parkimiskorralduse sujuva tagamise vajadusega. Põhjendatud pole kaebaja viide eraõiguslike normide alasele kohtupraktikale, sest puudub õigusnorm, mis näeks ette eraõiguse normide kohaldamist ava- lik-õiguslikus viivistasu puudutavas normistikus. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõ- jualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivus- piirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tä- histavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimi- se mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal. Ühestki asjaomasest õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistuse- le on veel täiendavalt vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Viivistasu näol on tegemist proportsionaalse meetmega. Viivistasu eesmärgiks on tagada ko- haliku maksu, so parkimistasu laekumine. Sellest tulenevalt määratakse viivistasu püsiva suu- rusena ning selle määramiseks viiakse läbi menetlus, kus kontrollitakse LS § 188 lg-s 1 sätes- tatud aluste esinemist ning otsustatakse viivistasu määramine. Selline menetlus on põhjenda- tud, lähtudes otstarbekuse põhimõttest. 5. Tallinna Halduskohus jättis 21.01.2013 otsusega E T kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei olnud 29.10.2011 sõiduauto Ford registreerimismärgiga 421BAR parkimise algus- aega kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Seega tekkis sõiduauto juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kuna sõiduauto oli pargitud tasulise parki- mise alas parkimistasu maksmata, oli AS-l Ühisteenused õigus teha LS § 188 lg 1 p 1 ja mää- ruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel kaebajale viivistasu otsus. LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Määruse nr 9 lisa punkti 5.4 kohaselt tähistatakse mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad liikluskorral- dusvahenditega. Vastustaja on kinnitanud, et avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad täna- vad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies mahus. Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Kaebaja seda asjaolu vaidlustanud ei ole ega ole vas- tupidist tõendanud. Kohtul puudub alus vastustaja väites kahelda, arvestades, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise ajaks oli määrus nr 9 kehtinud juba üle seitsme aasta. Kuivõrd vaidlusalune piirkond oli mõjualamärgiga tähistatud, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või tee tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik, mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et tasulise parkimise alasse kuuluvatele tänavatele tuleks igale poole välja panna tasulist parkimisala tähistavad liikluskorraldusvahendid. Vastustaja esitatud skeemilt Lastekodu 10 piirkonna kohta (tl 62-65) ei nähtu, millal see on koostatud, mistõttu ei saa selle alusel mingeid järeldusi teha. Fotod Lastekodu 10 piirkonna

3-12-755 4(6) kohta kajastavad olukorda 2012. a (tl 70), mistõttu ei saa ka fotode (tl 43-46) alusel teha järel- dusi olukorra kohta Lastekodu tn 10 piirkonnas 29.10.2011. Samas pidi kaebaja Tallinna linna elanikuna teadma, et Tallinna linnas on kehtestatud tasuline parkimine. Ka on kohtule teada- olevalt Tallinna linna veebilehel olnud aastaid avaldatud rubriik „Parkimine Tallinnas“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimisega seonduva kohta. Isikul, kes kavatseb parkida sõidukit Tallinna kesklinnas, on võimalik kerge vaevaga end kurssi viia tasulise parkimise ala asukohaga. Kaebaja puhul on tegemist advokaadiga, s.t õigusteadmistega isikuga. Viivistasu määr on sätestatud liiklusseaduses. LS § 188 lg 8 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle dife- rentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Seega ei kohaldu viivistasu määramisel võlaõigusseaduse viivist puudutavad sätted. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsusega on määratud määruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel tasumisele 31 eurot, seega ei ole ületatud LS § 188 lg-s 8 ja määruse nr 9 lisa punktis 9.6 sätestatud viivistasu määra. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguse- rikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-3-1-24-07 leidnud, et ei pea võrdsuspõhimõtte rikku- miseks olukorda, kus parkijale, kes on tasunud parkimistasu ebaõiges määras ning isikule, kes parkimistasu üldse pole tasunud, määratakse viivistasu ühesuguses suuruses. Selliste isikute ühetaoline kohtlemine võib teatud juhtudel olla küll käsitletud võrdsusõiguse riivena, kuid kohus peab haldusmenetluse ökonoomia ja operatiivsuse seisukohast viivistasu määramisel sellist ebavõrdset lähenemist eesmärgipäraseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. E T esitas 20.02.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühista- da Tallinna Halduskohtu 21.01.2013 otsus ja teha uus otsus, millega tühistada viivistasu otsus nr 0043003568. Kaebaja on läbivalt tuginenud asjaolule, et asukoht ei olnud tasulise parkimise alana nõuete- kohaselt (s.o mõistlikult nähtavate mõjualamärkidega) tähistatud. Viivistasu kehtivuse ja õi- guspärasuse tõendamiseks peaks olema tõendatud, et 29.10.2011 oli Tallinna linnas nii Laste- kodu tn kui ka Tallinna linna tasuline parkimisala liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Las- tekodu tänaval tasulise parkimisala liikluskorraldusvahenditega mõistlikult, arusaadavalt ja nähtavalt tähistamine on tõendamata. Kohus on sedastanud, et tal puudub alus vastustaja väites kahelda, arvestades, et määrus nr 9 on kehtinud juba üle seitsme aasta. Õigusakti kehtivusaja pikkus ei tõenda haldusorgani poolt talle ettenähtud kohustuste täitmist. Määruse nr 9 kehtestamise alguskuupäevast ei saa teha järeldust, et vaidlusalusel kuupäeval 29.10.2011 olid kõik tasulist parkimist korraldavad liik- luskorraldusvahendid ka tegelikult paigaldatud eelnimetatud määruse nõuetele vastavalt. Parkimise viivistasu kui kõrvalkohustuse määramisel peab haldusorgan mõistlikult arvesse võtma ka põhikohustuse rikkumise ulatust ning põhikohustuse ebaolulise rikkumise korral kõrvalkohustuse määramine seadusega võimaldatud maksimaalses määras on põhiseaduse vastane ja ebaproportsionaalne. Kui halduskohtu hinnangul ei võimalda kehtiv seadus määrata viivistasu põhikohustuse rikkumise ulatust mõistlikult arvesse võtvas määras ka alla maksi- maalmäära, siis järelikult on parkimise viivistasu määrasid kehtestavad õigusaktide sätted vastuolus põhiseadusega ning halduskohtul on kohustus algatada vastavate sätete õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

3-12-755 5(6) 7. AS Ühisteenused palub jätta E T apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud. Põhjendamatu on väide, justkui viivistasu määramise ajal polnud Lastekodu tänav tähistatud arusaadavalt liikluskorraldusvahenditega kui tasulise parkimise ala. Avaliku tasulise parki- misala piirid on kehtestatud õigustloova üldaktiga – linnavolikogu määrusega, mis on kehtivas korras ka avaldatud. Avaliku tasulise parkimisala sissesõidud on tähistatud liikluskorraldusva- henditega. Samuti on avaliku tasulise parkimisala piiride kohta avaldatud info Tallinna linna veebilehel. Vastustaja hinnangul oli nendel asjaoludel kaebajale tagatud piisavad võimalused teada saamaks, kas ta pargib oma mootorsõiduki avalikul tasulisel parkimisalal või mitte. Kohtumenetluses sai kinnitust asjaolu, et kaebaja on pikema aja jooksul olnud Tallinna linna elanik ning kasutab Tallinna linnas liiklemiseks igapäevaselt mootorsõidukit. Nendel asjaolu- del pidi kaebaja olema hoolikas ning lähtuma eeldusest, et kuna ta ei ole möödunud liikluskor- raldusvahenditest, mis märgistavad avaliku tasulise parkimisala lõppu, siis asub ta avalikul tasulisel parkimisalal. Üksnes asjaolu, et kaebaja poolt pargitud mootorsõiduki läheduses ei olnud vastavat liiklus- korraldusvahendit, ei anna õigust lähtuda eeldusest, et parkimistasu maksma ei pea. Apellat- sioonkaebuses on üldsõnaliselt viidatud asjaolule, et ka avaliku tasulise parkimisala sees on alasid, kus parkimistasu maksma ei pea – näiteks eramaad. Samas ei ole kaebaja halduskoh- tumenetluses viidanud, et ta arvas ennast parkivat eramaal. Kaebaja väitis, et parkimiskoha lähedases asub eraparkla, kuid ei väitnud, et ta arvas end selle territooriumil parkivat. Viivistasu määramisel kontrollitakse üksnes viivistasu määramise asjaolude esinemist ning selliste asjaolude olemasolul määratakse ettenähtud korras viivistasu. Tegemist on lihtsustatud menetlusega, arvestades parkimiskorralduse iseloomu. Samas on viivistasu maksimummäär kehtestatud seadusega. Nendel asjaoludel ei ole otstarbekuse huvides põhjendatud, et viivista- su määramisel hakatakse välja selgitama kõiki asjaolusid. Vastustaja palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral välja mõista vastustaja õigusabikulud. Õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud, sest kaebaja on esitanud halduskohtumenetluses seisukohad, mis on laiemad kui vastustaja igapäevatöö. Kae- baja on käsitlenud parkimiskorralduse eripära ning selle põhiseadusele vastavust. 8. E T esitas 20.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad seisukohad. Vastustaja poolt on eksitav väita, justkui puuduks antud asjas vaidlus Tallinna linna poolt ta- sulise parkimisala nõuetekohase tähistamise üle. Kaevatud viivistasu otsuse koostamise ajal Tallinna linna poolt tasulise parkimisala tähistamine või tähistamata jätmine on antud vaidlu- ses üks olulisemaid küsimusi, millele kohus peab hinnangu andma. Vastustaja koostas viivistasu seetõttu, et kaebaja sõiduk oli pargitud Tallinna linna tasulise parkimise alale. Sõiduki parkimisel ei olnud mõistlikult võimalik näha, et kaebaja pargib tasu- lise parkimise alal, sh ei olnud võimalik aru saada tasulise parkimisala algust, piire ega terri- tooriumi tähistavatest liikluskorraldusvahenditest. Kaebaja palub jätta arvestamata vastustaja seisukohad tema kasuks õigusabikulu väljamõist- mise põhjendatuse osas. Vastustaja on väitnud, et koostab igapäevaselt ühesuguseid viivistasu otsuseid. Järelikult on vastustajal ka suutlikkus osaleda tema poolt määratud viivistasu otsuse õiguspärasuse vaidlustes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-12-755 6(6) 9. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus määras 21.10.2013 määrusega asja läbivaatamiseks lihtmenetluses, tuginedes HKMS § 133 lg-le 1 ning leides, et kuna vaidlus käib 31 euro suuruse viivistasu otsuse õiguspärasuse üle, saab kaebaja õiguste rikkumise lugeda väheoluliseks. Ringkonnakohus ei pidanud kohtuistun- gi läbiviimist vajalikuks. Kaebaja esitas eelnimetatud määrusele 20.11.2013 vastuväite. Ringkonnakohus leiab, et vas- tuväide ei ole põhjendatud. Käimasolev vaidlus vastab HKMS § 133 lg-s 1 toodud kriteeriu- mitele. Lisaks sellele, et vaidlusalune summa on väike, ei ole asja läbivaatamine kohtuistungil vajalik ka vaidlusaluseid õiguslikke küsimusi silmas pidades. Kaebaja on kõik oma seisuko- had saanud esitada kirjalikult ning need on kohtule arusaadavad. 10. Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsu- se põhjendustega ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastu- seks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Halduskohus on õigesti leidnud, et ei ole määrav, kuidas oli konkreetne parkimiskoht tä- histatud. Käesoleval ajahetkel ei oleks nagunii enam võimalik objektiivselt kindlaks teha, kus ja millised liikluskorraldusvahendid asusid 29.10.2011 aadressil Lastekodu tn 10. Määrav on, et kaebaja parkis tasulise parkimise alas. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta pidi Las- tekodu tn 10 jõudmiseks mingil hetkel mööduma tasulise parkimisala alguse märgist ning en- ne Lastekodu tn 10 ei asunud tasulise parkimisala lõpu märki. Seega pidi kaebaja teadma, et ta asub tasulise parkimise alas. Kui ei esine vastupidiseid liikluskorraldusvahendeid või parkija ei oma kindlat teadmist, et ta asub nt eramaal, peab ta lähtuma eeldusest, et parkimise eest tuleb tasuda. Kaebaja tuginemine teadmisele, et kunagi sai Lastekodu tn 10 juures tasuta par- kida, ei ole asjakohane. Liikleja peab lähtuma aktuaalsest liiklussituatsioonist. Linnal ei ole kohustust tasulise parkimise ala sisse paigutada täiendavaid tasulist parkimist reguleerivaid liikluskorraldusvahendeid. Vastasel juhul muutuks mõjuala märgi kasutamine sisutuks. 12. Seoses viivistasu suurusega on halduskohus õigesti leidnud, et viivistasu otsuse koostajal ei ole otsuse tegemise ajal võimalik rikkumise asjaolusid hinnata, mistõttu on põhjendatud ühetaolise viivistasu kohaldamine. Sellist halduspraktikat pole alust pidada põhiseadusevasta- seks. Halduskohus on asjakohasele kohtupraktikale viidanud. 13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kan- da. Vastustaja on esitanud taotluse esindajakulude hüvitamiseks summas 100 eurot. HKMS § 109 lg 6 alusel jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnan- gul ei olnud välise õigusabi kasutamine vajalik ega põhjendatud. Vaidlus ei väljunud vastusta- ja igapäevategevuse raamidest, seda vaatamata kaebaja poolt tõstatatud põhiseaduslikkuse küsimustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets