3-13-45/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-45 Haldusasi OÜ Eremka, H S, M S, A J ja P K kaebus keskkonnaministri 11.12.2012 käskkirja nr 1145 tühistamise, alternatiivselt selle punkti 3.2 tühistamise nõudes ning ettekirjutuse tegemise nõudes OÜ-le Eremka enampakkumisel tasutud tagatisraha tagastamiseks Menetlusosalised Kaebajad: OÜ Eremka, H S, M S, A J ja P K; esindaja v.adv Monica Pihlak Vastustaja: Keskkonnaministeerium, esindajad Toomas Kutti ja Hellis Kähr Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Eremka, H S, M S, A J ja P K apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Eremka, H S, M S, A J ja P K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-45 muutmata.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-13-45 2(6) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministri 24.09.2012 käskkirja nr 858 p-ga 1 otsustati tasu eest avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad, mille loetelu oli toodud käskkirja lisas ja mille hulgas olid ka Pärnu maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas asuv Majasaare kinnisasi ning Halinga vallas Soosalu külas asuv Tõnno kinnisasi. Majasaare kinnisasja enampakkumisel esitasid võrdsed kõrgeimad pakkumised ühispakkujad A J ja P K ning pakkuja OÜ Eremka summas 38 555 eurot. Ühispakkujaid A Jt ja P Kd esindas volikirja alusel OÜ Eremka. Tõnno kinnisasja enampakkumisel esitasid võrdsed kõrgeimad pakkumised ühispakkujad H S ja M S ning pakkuja OÜ Eremka summas 45 855 eurot. Ühispakkujaid H S ja M S esindas volikirja alusel OÜ Eremka. Nii Majasaare kui ka Tõnno kinnisasja enampakkumisel osalemiseks ettenähtud tagatisraha, kokku summas 13 200 eurot, tasus mõlema ühispakkuja ja OÜ Eremka eest OÜ Eremka. Keskkonnaminister tunnistas 11.12.2012 käskkirjaga nr 1145 avaliku kirjaliku enampakkumise nurjunuks Majasaare ja Tõnno kinnisasja osas ning jättis enampakkumise tulemused kinnitamata (p 3.1). Sama käskkirjaga jäeti tagastamata A Jle ja P Kle ning OÜ-le Eremka Majasaare kinnisasja eest ja H Sle ja M Sle ning OÜ-le Eremka Tõnno kinnisasja eest tasutud tagatisrahad (p 3.2). Käskkirja p-ga 3.4 otsustati korraldada uus avalik kirjalik enampakkumine Majasaare ja Tõnno kinnisasjade müümiseks keskkonnaministri 24.09.2012 käskkirjaga nr 858 sätestatud tingimustel. Käskkirja õiguslikuks aluseks oli riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg 2 p 4, mille kohaselt on õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Kuna antud juhul oli kõik võrdsetes summades esitatud pakkumised esitanud OÜ Eremka ning allkirjastanud sama äriühingu juhatuse liikmed, on ilmne, et pakkumiste allkirjastajad olid teadlikud nende pakkumiste sisust. Seega on kooskõlastatud tegevus tõendatud. RVS § 70 lg 3 sätestab, et avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, tagatisraha ei tagastata. Antud juhul nurjus enampakkumine eelnimetatud pakkujate kooskõlastatud tegevuse tõttu.

2. OÜ Eremka, H S, M S, A J ja P K esitasid 09.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 11.12.2012 käskkirja nr 1145 tühistamiseks, alternatiivselt keskkonnaministri 11.12.2012 käskkirja nr 1145 punkt 3.2 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks enampakkumisel tasutud tagatisraha tagastamiseks OÜ-le Ermeka. Keskkonnaministri 28.04.2010 määruse nr 14 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ (määrus nr 14) § 15 lg 7 kohaselt, kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise,

3-13-45 3(6) korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Seega ei saa võrdsete kõrgeimate pakkumiste tegemine mõjutada enampakkumise tulemust ja järelikult on Keskkonnaministeerium vääralt järeldanud, et enampakkumise tulemus ei selgunud. Pakkumised esitati suletud kinnistes ümbrikutes. Seega on arusaamatu, mil moel sai kahe võrdse pakkumise esitamine enampakkumise tulemust mõjutada. Vastustaja ei ole näidanud, mis oli selliste pakkumiste eesmärk. Käskkirjas toodud selgituste kohaselt on enampakkumise nurjunuks tunnistamisel lähtutud eeldusest, et A J, P K, H S ja M S poolt OÜ-le Eremka antud volitused tõid kaasa eraisikute samastamise OÜ-ga Eremka. Eelmainitud seisukoht on väär ning eeldatavasti viinud väära järelduseni ja õigusvastase haldusakti andmisele. Eraisikud on kasutanud õigust teha pakkumine esindaja kaudu. Esindatava nimel esindaja poolt tehtud tahteavaldus omistatakse esindatavale. Vastustaja ei ole tõendanud, et isikute vahel oli kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Käskkirja punktiga 3.2 on keskkonnaminister otsustanud kaebajatele tagatisraha mitte tagastada, kuna kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse tõttu jäid enampakkumise tulemused kinnitamata. Nimetatud meede on liialt koormav. Varasemalt on sarnastes olukordades, kus esitati võrdsed kõrgemad enampakkumised, korraldatud täiendav enampakkumise voor. OÜ-l Eremka on varasemast halduspraktikast lähtudes kujunenud õiguspärane ootus, et võrdsete kõrgeimate pakkumiste esitamist ei loeta enampakkumise tulemuste mittekinnitamise aluseks ning kõrgeimate pakkujate vahel korraldatakse täiendav enampakkumise voor.

3. Keskkonnaminister vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel ei ole eraisikuid A Jt, P Kd, H S ja M S samastatud OÜ-ga Eremka, vaid nenditud on fakti, et neid kõiki esindas võrdsete pakkumiste tegemisel sama isik (OÜ Eremka). OÜ Eremka, esitades pakkumise enda nimel ning esindades samaaegselt ka A Jt ja P Kd ning H S ja M S, oli pakkumiste esitamisel teadlik pakkumise sisust. Võrdsete pakkumiste esitamise eesmärk oli saavutada kordusenampakkumine võrdsete pakkumiste vahel. Võrdseid pakkumisi hakati tegema 2010. aastast, mil jõustusid RVS ja looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, mis andsid ostueesõiguse maa omandamiseks piirnevaid metsaja põllumaid omavatele isikutele (RVS § 66 lg-d 6 ja 7) ning kaitsealuste maadega tasaarvestamist taotlevatele isikutele (LKS § 201 lg 6). Praktika on kinnitanud, et tegelikkuses toimubki võrdsete pakkumiste tegemisega eeskätt konkurentide väljaselgitamine, et oleks lihtne järgmises voorus otsustada, kas LKS § 201 lg-s 6 sätestatud tasaarvestamist kasutades RVS § 66 lg-tes 6 ja 7 nimetatud piirinaaber enampakkumiselt välja tõrjuda või mitte. Alates 2011. aasta sügisest vastustaja võrdseid pakkumisi ei aktsepteeri ning kordusenampakkumisi ei korralda. Vastustaja möönab, et sisulist vajadust kordusenampakkumiste järele ei olnud ja tegemist oli väära halduspraktikaga. Kaebuses viidatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted ei ole antud juhul kohaldatavad, sest keegi ei saa nõuda väära halduspraktika jätkamist. Seoses alternatiivnõudega jääb vastustajale arusaamatuks, mil moel on võimalik nõuda vaidlustatud käskkirja punkti 3.2 tühistamist selliselt, et käskkirja punkt 3.1 jääb kehtima. Tagatisraha mittetagastamine on põhjuslikus seoses enampakkumise nurjunuks tunnistamisega, mistõttu ei saa antud juhul nõuda haldusakti osalist tühistamist.

3-13-45 4(6)

4. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2013 otsusega kaebuse täielikult rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: Õige on vastustaja seisukoht, et eraisikuid A Jt ja P Kd ning H S ja M S ei ole samastatud OÜ- ga Eremka, vaid on nenditud fakti, et neid kõiki esindas võrdsete pakkumiste tegemisel sama isik. Eraisikutest ühispakkujad on muu hulgas volitanud OÜ-d Eremka määrama enampakkumisel esitatavat hinda. Järelikult ei oma asjaolu, et pakkumised esitati kinnistes ümbrikutes, käesoleval juhul tähendust. Eeltoodu viitab pakkujate omavahelisele kooskõlastatud tegevusele ning välistab esitatud pakkumiste juhusliku võrdsuse. Kohtupraktikas on lähtuvalt enampakkumise olemusest ning RVS § 8 lg-test 3 ja 4 tulenevalt asutud seisukohale, et riigivara enampakkumise teel võõrandamise eesmärgiks on riigile mittevajaliku vara võõrandamine võimalikult kõrge hinnaga ja samas võimalikult kiiresti. Seega on enampakkumise läbiviimisel olulised nii tehingu aeg kui ka riigivara võõrandamise hind. Kui enampakkumisel osalejad esitavad omavahel kooskõlastatud tegevuse tulemusena võrdseid pakkumisi, mis muudab võimatuks enampakkumise tulemuste kinnitamise ja vara kiire võõrandamise, on ilmne, et see mõjutab enampakkumise tulemust. Vastustaja on esitanud veenva selgituse kaebuse esitajate eesmärkide kohta, tuginedes muu hulgas nii varasemale halduspraktikale kui ka asjaolule, et eraisikute volikirjadest OÜ-le Eremka nähtub, et A Jle ning H Sle ja M Sle kuuluvad kinnistud, mis on koormatud LKS § 16 lg-s 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. LKS § 16 lg 5 kohaselt kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. Sama paragrahvi teine lause lisab, et ostueesõiguse kehtivus ei sõltu kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmisest. Praktika on kinnitanud, et tegelikkuses toimubki võrdsete pakkumiste tegemisega eeskätt konkurentide väljaselgitamine, et oleks lihtne järgmises voorus otsustada, kas LKS §

201 lg-s 6 sätestatud tasaarvestamist kasutades RVS § 66 lg-tes 6 ja 7 nimetatud piirinaaber enampakkumiselt välja tõrjuda või mitte. Seega on kaebajatel huvi enampakkumise tulemuste mõjutamise vastu, sest enampakkumise võitmise korral tekiks A Jl ning H Sl ja M Sl õigus enampakkumisel võõrandatav kinnisasja väärtus tasaarvestada neile kuuluvate looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade väärtusega. OÜ Eremka põhjendused selle kohta, miks oli vajalik esitada võrdsed pakkumised, on otsitud ja ebausutavad ning samas kinnitavad, et OÜ Eremka eesmärk oli viia kõigi pakkujate esindajana enampakkumine edasi teise vooru. Ka juhul, kui lähtuda OÜ Eremka selgitustest, et eesmärgiks oli eraisikutest pakkujate võit enampakkumisel ja samas tagada ka OÜ Eremka huvide kaitse, kui eraisikutest pakkujad maa ostu soovist loobuvad, siis oleks selline eesmärk võimalik saavutada ka pelgalt pakkumiste mõne eurose vahega. OÜ Eremka põhjendas võrdsete pakkumiste tegemist ka eesmärgiga vältida tagatisraha kaotamist. Toodud argument on lisaks muule ka vastuolus tagatisrahaga teostatavate toimingute regulatsiooniga RVS § 70 lg-tes 1 ja 2, mille kohaselt võitja tagatisraha läheb ostusumma katmiseks ja teiseks jäänud pakkujale tagatisraha tagastatakse. Täiendavates seisukohtades märkisid kaebajad muu hulgas, et Maa-amet ei teavitanud pakkujaid varasema praktika muutusest, vastasel korral tegutsenuks OÜ Eremka teisiti. Eelmainitud selgitus ja ka kaebajate tuginemine õiguspärase ootuse põhimõttele kinnitab, et kaebajate eesmärk võrdsete pakkumiste esitamisel oli kordusenampakkumise saavutamine. Kuivõrd võrdsete pakkumiste tegemisel oli kaebajate eesmärgiks kordusenampakkumise saavutamine, siis on selline tegevus hinnatav RVS § 68 lg 2 p 4 tähenduses kooskõlastatud tegevusena.

3-13-45 5(6) Seoses kaebuse viidetega Maa-ameti varasemale praktikale võrdsete pakkumiste aktsepteerimise osas, on vastustaja esitanud põhjalikud selgitused selle kohta, et kordusenampakkumisi korraldati senikaua, kuni ei olnud täpselt teada, mis eesmärgil võrdseid pakkumisi tehakse ja millised on sellise käitumise tagajärjed. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et väärast halduspraktikast õiguspärast ootust isikule tekkida ei saa. Määruse nr 14 § 15 lg-s 7 on sätestatud täiendava enampakkumise vooru korraldamine, kuid RVS § 68 võimaldab enampakkumise nurjunuks tunnistada ka ilma täiendava enampakkumise vooru korraldamiseta. Tallinna Ringkonnakohus on 16.11.2012 otsuses nr 3-11-2549 leidnud, et RVS § 68 lg 2 p 4 kohaldamine on võimalik mistahes menetlusstaadiumis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ega eelda määrustes regulatsiooni kordamist. RVS § 70 lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejatele, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Seega on tagatisraha mittetagastamine põhjuslikus seoses enampakkumise nurjunuks tunnistamisega. Kuivõrd on tuvastatud, et kaebajate kooskõlastatud tegevus on kaasa toonud enampakkumise nurjumise, oli põhjendatud ja seadusega kooskõlas vastustaja otsus kaebajatele tagatisraha tagastamata jätmise osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Eremka, A J, P K, H S ja M S paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Ühtlasi paluvad kaebajad jätta menetluskulud vastustaja kanda. Lisaks kaebuses esitatud seisukohtadele, märgivad kaebajad, et kohus on vääralt leidnud, et enampakkumise eesmärgiks on lisaks riigivara võõrandamise võimalikult kõrgele hinnale ka tehingu aeg. Kuivõrd võimalikult kiire aeg ei ole üheks enampakkumise eesmärgiks ning ainukeseks eesmärgiks on vara võõrandamine võimalikult kõrge hinnaga, siis järelikult on kaebajad soovinud läbi kordusenampakkumiste igati kaasa aidata riigivara võimalikult kõrge hinnaga võõrandamisele. Kuna kohus on otsust motiveerides lähtunud vastustaja veenvatest selgitustest kaebuse esitaja tegevuse kohta, siis on kohtuotsus põhjendamatu ja kohatu. Lisaks ei ole kohus toonud ühtegi kinnitavat näidet halduspraktika kohta, millele ta otsuse motivatsioonis viitab. Kohus oleks asja pidanud läbi vaatama kohtuistungil, kui ilmselt esines faktiliste asjaolude määratlemisel ebaselgus ja piiratus. Ka oleks kohus pidanud koguma tõendeid, kui kohtule jäid faktilised asjaolud ebaselgeks.

6. Keskkonnaminister palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Lisaks varasemalt esitatud seisukohtadele märgib vastustaja, et apellatsioonkaebuses ei käsitleta antud haldusasjas olulist tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja põhjuslikke seoseid ning seega ei saanud asja läbivaatamine kirjalikus menetluses rikkuda kaebajate õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.

8. Kaebajad on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et RVS § 8 lg-test 3 ja 4 ning § 29 p-st 1 ei tulene seadusandja tahet määratleda riigivara enampakkumisel võõrandamise

3-13-45 6(6) eesmärgiks ajafaktorit. Tallinna Ringkonnakohus on juba 16.11.2012 otsuses nr 3-11-2549 asunud seisukohale, et nii võõrandamise kiirus kui ka tehingu hind on faktorid, millest lähtudes tuleb RVS § 68 lg-t 2 sisustada. Tehingu aeg on oluline tulenevalt riigi vajadusest saada vahendeid avalike ülesannete täitmiseks võimalikult kiiresti ja mitte kanda kulutusi ebavajalikuks muutunud vara edasise valitsemisega. Kuivõrd enampakkumise tulemuseks on nii tehingu aeg kui ka võõrandamise hind, siis kooskõlastatud tegevuse tulemusena võrdsete pakkumiste esitamine selleks, et viidaks läbi täiendav enampakkumise voor, takistab enampakkumise kiiret läbiviimist ning seega mõjutab enampakkumise tulemust.

9. Kaebajad väidavad apellatsioonkaebuses, et kohus ei ole arvestanud OÜ Eremka esitatud selgitusi selle kohta, miks oli vajalik teha võrdsed pakkumised, ning argumenti, et Maa-amet ei ole OÜ-d Ermeka teavitanud varasema praktika muutumisest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et halduskohus on OÜ Eremka kõnealuste selgituste osas seisukoha võtnud kohtuotsuse punktides 31 ja 32. Mis puudutab kaebajate väidet, et halduskohus on kohtuotsuses tuginenud vastustaja halduspraktikale, selle osas aga ühtegi näidet toomata, märgib ringkonnakohus, et kaebajad ei ole eitanud kõnealuse halduspraktika esinemist. Vastupidi, nad on tuginenud enda õiguspärasele ootusele selle praktika jätkamiseks.

10. Kaebajad on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kohus pidanuks asja lahendama kohtuistungil, kui ilmselt esines faktiliste asjaolude määratlemisel ebaselgus ja piiratus. Halduskohtu 28.01.2013 määruses, millega otsustati asi läbi vaadata kirjalikus menetluses, on kohus öelnud: „Juhul kui täiendavate taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul kaebaja põhjendab veenvalt kohtuistungi pidamise vajadust, võib kohus otsustada istungi siiski määrata.“ Kaebajad esitasid tähtaegselt kohtule oma täiendavad seisukohad, kuid ei käsitlenud kohtuistungi korraldamise vajadust. Järelikult ei pidanud kaebajad kohtuistungi korraldamist sedavõrd oluliseks, et kohtule vastavasisulised põhjendused esitada.

11. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets