2-10-5272/105 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-5272

Tsiviilasi

Kodu Ehitus OÜ hagi Orica Eesti OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. oktoobri 2013 määrus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Orica Eesti OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Orica Eesti OÜ (RK:

10186632), seaduslik esindaja juhatuse liige Urmas Rägo

Vastustaja (hageja): Koda Ehitus OÜ (RK: 10887659),

seaduslik esindaja juhatuse liige Tarvo Virve

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 1. oktoobri 2013.a määrus

osaliselt

Orica

Eesti

OÜ

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Orica

Eesti OÜ poolt tsiviilasja nr 2-10-5272 menetlemisel

kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 913

eurot.

2. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada Orica Eesti OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Koda Ehitus

OÜ-le menetluskulud summas 913 eurot.

2.2. Mõista välja Koda Ehitus OÜ-lt 913 (üheksasada

kolmteist) eurot Orica Eesti OÜ kasuks menetluskulude

katteks.“

3. Rahuldada Orica Eesti OÜ määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Koda Ehitus OÜ (hageja) hagi Orica Eesti OÜ (kostja) vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 11. detsembri 2012

otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus

12. jaanuaril

2013.

Kostja

esitas

4. veebruaril

2013

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

ja

menetluskulude

nimekirja.

Avalduse

kohaselt

on

kostja

menetluskuluks õigusabikulud kokku summas 1600 eurot.

2. Hageja vaidles avaldusele vastu. Hageja vastuväidete kohaselt tuleks menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus asja keerukust arvestades jätta osaliselt rahuldamata. Kohus

lahendas tsiviilasja 1 eelistungiga ja 1 kohtuistungiga ning edasiselt kirjalikus menetluses.

Sellest lähtudes on kostja esindaja kuludeks 1600 eurot selgelt ülepaisutatud ja põhjendamatu.

Põhjendatud oleks ajakulu 5 tunni ja 20 minuti eest ning mitte kõrgema tunnitasuga kui 500 kr

tunnis, mis teeb kokku 2666,66 kr ehk 170,43 eurot. Käsundusleping sõlmiti 4. märtsil 2010,

tol ajal oli 1300 kr tunnitasuna mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul tavatult kõrge.

Käsunduslepingu alusel on kokku lepitud arvete tasumiseks 10 päeva. Kostja ei ole esitanud

ühtegi makseid tõendavat dokumenti, mis annab alust arvata, et tegemist ei ole reaalselt

sissenõutava tasu suurusega.

Kõik esitatud 4 arvet on esitatud õigusalase konsultatsiooni eest, kokku 20 töötundi, reaalselt

kulutatav aeg ei saanuks kokku ületada 5-6 töötundi. Tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga, ning

pooled olid eelnevalt kursis nõude aluse ja sisuga. 15. märtsist 2010 arve nr 3 hagiavaldusele

vastuse koostamise eest ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 3 töötunni ulatuses.

Arvestades kohast tunnitasu, ei ole antud arve alusel põhjendatud välja mõista menetluskulu

suuremas ulatuses kui 3 tundi x 500 kr = 1500 kr (95,87 eurot).

15. mai 2010 arve nr 4 kohtuistungil esindamise eest on põhjendatud 70 minuti ulatuses, mis

teeb 583,33 kr (37,28 eurot). Arvel on märgitud 1 tund kohtuistungiks valmistumiseks ja 1,5

tundi esindamiseks kohtuistungil. Arvelt ei nähtu, millist kohtuistungit on käsitletud. Asjas

toimus eelistung 12. mail 2010 ja kohtuistung 9. jaanuaril 2012. Vaid 2 kuud enne

12. mai 2010 eelistungit on kostja kulutanud 6 tundi hagiavaldust analüüsides, seega on

põhjendamatu istungiks ettevalmistusele kulutada veel terve töötund. Istungi protokolli

kohaselt toimus istung 1 tund ja 10 minutit. Seega on alusetu ja põhjendamatu taotlus 20 minuti

ehk 1/3 tunni töötasu eest.

17. jaanuari 2012 arve nr 1 on ülepaisutatud. Antud asjas ei ole põhjendatud istungiks

ettevalmistamisele kulutada rohkem kui 0,5 töötundi ehk 250 kr (15,98 eurot). Kohtuistungi

protokolli kohaselt kestis kohtuistung 40 minutit. Kostja taotleb aga hüvitust 1,5 tunni ehk 90

minuti eest. Põhjendatud on töö 40 minuti ulatuses, s.o. 40/60=2/3 tunnisest töötasust 500 kr,

mis teeb 333,33 kr (21,30 eurot). Arvel on märgitud ka „vastuse koostamine“ Hagiavaldusele

vastuse koostamise eest on juba 15. märtsil 2010 esitatud arve nr 3.

5. oktoobri 2012 arve nr 4 on põhjendamatu täies ulatuses. Arve on esitatud hagiavaldusele

vastuste koostamise eest, millises osas on juba 15. märtsil 2010 esitatud arve nr 3.

3. Kostja hageja vastuväidetega ei nõustunud. Menetluskulud vastavad asja keerukusele ning

on põhjendatud ja vajalikud. Lähtudes kehtestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise

piirmääradest ei kata esitatud avaldus kõiki kohtuasjaga seoses kantud kulusid. Kohtu nõudel

oli kostja kohustatud vastama kõigile hageja poolt esitatud taotlustele ja seisukohtadele. Samuti

toimus menetlus kolme aasta jooksul ainult hageja taotluste tõttu. Kõik arvetel märgitud

toimingud on teostatud ja OÜ Mersoonius poolt koostatud dokumendid on kohtutoimikus

olemas. Orica Eesti OÜ on esitatud arved tasunud. Tunnitasu on suurus kindlaks määratud

poolte vahelise kokkuleppega ja see on alla keskmise õigusabi turuhinna Eestis.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2013 määrusega Orica Eesti OÜ avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras Koda Ehitus OÜ-le menetluskulud

summas 712,59 eurot.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole õigusabi tunnitasu 1300 kr ehk 83 eurot (käibemaksuta)

põhjendamatult suur. Kohtule ei ole teada advokaadibüroode ega teiste lepinguliste esindajate

(õigusbüroode) tunnitasud ja hinnakirjad võrdlemaks neid omavahel ja hindamaks keskmist

mõistlikku ja optimaalset tasu. Kohtujurist lähtub seega asjaolust, et õigusabi tariif 1300 kr ehk

83 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta) oli kostjale vastuvõetav ja igati õigustatud hind.

Riigikohus on lugenud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 110 eurot, millele lisandub

käibemaks (lahend nr. 3-1-1-66-12, p 16). Ebaõige on hageja väide, et kostja lepinguline

esindaja ei ole tõendanud esitatud arvete tasumist. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude

kandmist. Sama tuleb ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-68-06 p-st 23.

Maakohus hindas arvetel näidatud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust alljärgnevalt:

1) arve nr 3 (15. märts 2010): materjalide kogumine ja tutvumine, juriidiline analüüs ja

vastuse koostamine: ajakulu kokku 6 tundi, tunni hind 1300 kr, tasumisele kuulub 7800

kr. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks arvel märgitud toimingute tegemise

ajal olnud esindaja. Vastus hagiavaldusele on kohtule esitatud 17. märtsil 2010 ja selle

on allkirjastanud kostja juhatuse liige. Asja materjalide kohaliselt on kostja alles 27.

aprillil 2010 andnud välja volikirja T. Raidmale. Kuna kohtuväliseks kuluks ei ole

õigusdokumendi koostamise vaid menetluses tegutseva esindaja kulud, jättis kohtujurist

käesoleva arve menetluskuluna arvestamata;

2) arve nr 4 (15. mai 2010): ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja esindamine

kohtuistungil 1,5 tundi; ajakulu kokku 2,5 tundi, tunni hind 1300 kr, tasumisele kuulub

3250 kr. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 2,1666 tundi ja rahaliselt 2816,58 kr

(180,01 eurot). Toimiku materjalide kohaselt on enne esimest kohtuistungit pooled

esitanud kohtule mitmeid vastuseid ning seisukohti. Seega on kohtuistungiks

ettevalmistamisel põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistung toimus 12. mail 2010 ja

protokolli kohaselt kestis 1 tund ja 10 minutit (I kd tl 110-111) ehk 1,1666 tundi;

3) arve nr 1 (17. jaanuar 2012): ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi; esindamine

kohtuistungil 1,5 tundi ja vastuse koostamine 1,5 tundi; ajakulu kokku 5 tundi, tunni

hind 83 eurot, tasumisele kuulub 415 eurot. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 4,1666

tundi ja rahaliselt 345,83 eurot. Toimiku materjalide kohaselt tegid menetlusosalised

viimati kohtus menetlustoiminguid juunis 2010. Ajavahemik kuni määratud

kohtuistungini oli seega umbes 1,5 aastat (teostati hageja nõutud ja kohtu poolt

määratud ekspertiisi). 9. detsembril 2011 edastas kohus kostja esindajale e-mailiga

ekspertiisiakti teadmiseks (I kd tl 188). Ekspertiisiakt on 14-l lehel. Kohtuistungiks

ettevalmistuse

käigus

ekspertiisiaktiga

tutvumiseks,

vaidluse

asjaolude

meeldetuletamiseks ning senise menetluskäigu ülevaatamiseks olukorras, kus poolte

menetlustoimingutes oli peaaegu 1,5 aasta pikkune paus, on põhjendatud ja vajalik

ajakulu 2 tundi. Kohtuistung toimus 9. jaanuaril 2012 ja protokolli kohaselt kestis 40

minutit ehk 0,6666 tundi. Kostja esindaja esitas 11. jaanuaril 2012 kohtule vastuse

hageja 6. jaanuari 2012 taotluse (jätta ekspertarvamus tähelepanuta ja ekspert taandada)

rahuldamata jätmiseks. Taotlus on 3-l lehel ja lisadokument 10-l lehel. Taotluse

koostamisele eelnes ilmselgelt hageja poolt ekspertiisiakti kohta koostatud ja kohtule

esitatud vastuväidete (vastuväited on 4,5-l lehel) põhjalik analüüs. Kolmeleheküljelise

taotluse koostamisele ja vormistamisele, millele eelnes hageja vastuväidete analüüs, on

põhjendatud ajakulu 1,5 tundi;

4) arve nr 4 (5. oktoober 2012): vastuse koostamine 2. mail 2012 - 2 tundi; vastuse

koostamine 21. juunil 2012 - 1,5 tundi; vastuse koostamine 4. oktoobril 2012 - 3 tundi.

Ajakulu kokku 6,5 tundi, kokku tasuda 539,50 eurot. Kohus luges arve nr 4 alusel

põhjendatud ajakuluks kokku 2,25 tundi ja rahaliselt 186,75 eurot. Kohus on 26. aprillil

2012 edastanud kostja esindajale ekspert T. Sepaste seisukoha ja avalduse ning andnud

tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kostja esindaja on kohtu nõuet täites esitanud

kohtule 2. mail 2012 kirjaliku seisukoha nii eksperdi seisukoha ja avalduse kui ka

hageja varasemalt esitatud seisukohtade suhtes. Kostjat kohustati esitama kirjaliku

seisukoha üksnes eksperdi seisukoha ja avalduse suhtes, aga mitte hageja eelnevate

seisukohtade osas, ning kirjalik vastus kohtu poolt nõutu suhtes moodustab vaevalt 1/3

vastusest, mistõttu on põhjendatud ajakuluks 2. mai 2012 vastuse koostamisel ning

eksperdi seisukohaga tutvumisel 45 minutit ehk 0,75 tundi. Kohus on 18. juunil 2012

edastanud kostjale teate kordusekspertiisist ning andnud tähtajad kirjalike seisukohtade

esitamiseks. Kostja esindaja on esitanud kohtule 22. juunil 2012 vastuväite Viru

Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele (senise eksperdi taandamine) ja kohtu teatele

korduvekspertiisi kohta. Kuna kohus on kohustanud kostjat esitama kirjaliku seisukoha

üksnes korduvekspertiisi ja hageja poolt eksperdile esitatavate küsimuste kohta ning

kirjalik vastus kohtu poolt nõutu suhtes moodustab 2/3 vastusest, siis hindab kohtujurist

põhjendatud ajakuluks 22. juuni 2012 vastuse koostamisel ühe tunni. Vastuväite

esitamine Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele ei olnud vajalik ega põhjendatud.

Kohus on 25. septembril 2012 edastanud kostja esindajale kohtunõude kirjaliku

seisukoha avaldamiseks seoses kordusekspertiisi määramise ja uue eksperdi isiku

valimisega. Kostja esindaja 5. oktoobri 2012 vastus on kahel lehel ning suures osas

kordab kohtule 22. juunil 2012 juba esitatud seisukohti. Kohus luges põhjendatud

ajakuluks kõnealuse vastuse koostamisel 30 minutit ehk 0,5 tundi. Kostja esindaja on 5.

oktoobril 2012 esitanud kohtule ka kostja seisukohad hagiavalduse suhtes. Kohus selle

dokumendi koostamiseks ajakulu ei arvestanud, kuna nimetatud dokumenti menetluse

selles etapis kohus kostjalt ei nõudnud. Seega ei olnud toiming vajalik ega põhjendatud.

Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas

712,59 eurot jäävad lubatud piirmäära sisse ning on kohased ühe läbitud kohtuastme kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu

1. oktoobri 2013 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega rahuldada Orica Eesti OÜ avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on arvel nr 3 (15. märts 2010) Orica Eesti OÜ poolt kantud kulud summas 498,51 €

(7800 kr) lepingulise esindaja kulud. OÜ Mersoonius (T. Raidma isikus) tegeles

vastavalt 4. märtsil 2010 OÜ-ga Mersoonius sõlmitud käsunduslepingule tegeles

materjalide kogumisega, tutvumisega, juriidilise analüüsiga ja hagiavalduse vastuse

koostamisega. 27. aprillil 2010 andis kostja T. Raidmale välja volikirja, et tal oleks

volitused kostja esindamiseks kohtutes;

2) ei ole põhjendatud 12. mail 2010 toimunud kohtuistungil osalemise ajast 20 minuti

välja jätmine. Kohtuistungi ajale tuleks lisada sinna minemise ja tulemise aeg. Samuti

ei ole põhjendatud 9. jaanuaril 2010 toimunud kohtuistungil osalemise ajast 40 minuti

väljajätmine. Kohtuistungi ajale tuleb lisada sinna minemise ja tulemise aeg. Samuti on

kostja hüvitamise piirmäärast lähtudes vähendanud oma menetluskulusid 60,72 € võrra

ning ülejäänud summa 8,45 € tuleks arvestada kohtuistungil osalemise kuluna;

3) oli põhjendatud 2. mai 2012 vastuses sisalduv hageja seisukohale kostja vastuste

koostamine, kuna hageja oli esitanud tegelikkusele mittevastavaid ja kohut eksitavaid

väiteid. Nende ümberlükkamine oli asja lahendamiseks ning Orica Eesti OÜ

esindamiseks vajalik;

4) oli TsMS § 333 kohaselt vajalik ja põhjendatud 21. juuni 2012 vastuses sisalduv

vastuväide Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele;

5) oli kohtuasi kestnud üle 2 aasta, hageja oli selle aja jooksul esitanud vastuolulisi

seisukohti, neid muutnud ja esitanud tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Seega oli asja

selguse huvides vajalik ning põhjendatud 5. oktoobri 2012 vastusega koos kostja

lõplike seisukohtade esitamine.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kostja põhjendused arve nr 3 osas veenvad ega tõendatud. Hageja nõustub

maakohtu põhjendustega, mille alusel jäeti arve nr 3 menetluskulude arvestusest välja;

2) ei ole kostja põhjendus arve nr 4 osas asjakohane. Arvel on märgitud „esindamine

kohtuistungil 1,5 tundi“. Sõidukulude hüvitamist esindaja kuluna ei nõuta. Samuti ei ole

kostja põhjendus asjakohane arve nr 1 osas, kui taotleb kohtuistungile mineku ja tuleku

aja hüvitamist kui esindaja kulu. Arvel on märgitud „esindamine kohtuistungil 1,5

tundi“; sõidukulude hüvitamist esindaja kuluna ei nõuta;

3) on maakohus õigesti leidnud, et nende menetlusdokumentide koostamist, milliste

koostamist kohus ei ole kostjalt nõudnud, tuleb pidada mittevajalikuks ja

põhjendamatuks toiminguks, mille hüvitamist ei saa vastaspoolelt nõuda. Ka Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-158-12 p-i 12 kohaselt kui menetlusdokument koostatakse ilma kohtu

küsimiseta, ei hüvitata sellega seotud menetluskulusid;

4) märkis hageja täiendavalt, et vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Koda Ehitus OÜ ei esitanud määruskaebust Viru Maakohtu

kohtumäärusele, kuigi leidis, et menetluskulu antud asjas kostjal ei ole põhjendatud

hüvitada rohkem kui 170,43 eurot 5 tunni ja 20 minuti eest. Kohus põhjendas, et peab

asjakohaseks tunnitasuks 83 eurot, mis teeks 5 tunni 20 minuti arvestuses 442,66 eurot

(5×83+83/3). Kui ringkonnakohus peab õigeks tühistada maakohtu määrus, palub Koda

Ehitus OÜ, et ringkonnakohus kohtumäärust tühistades võtaks seisukoha kujundamisel

arvesse ka Koda Ehitus OÜ vastuväiteid ning ei mõistaks menetluskuludena kostja

kasuks välja rohkem kui 5 tunni ja 20 minuti eest. Kui kohus peab põhjendatuks

tunnitasu 83 eurot, tuleb lugeda sellest lähtudes põhjendatuks mitte rohkem kui 442,66

eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 1. oktoobri 2013.a määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel Orica Eesti OÜ

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ulatuse osas osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 juhindudes

uue määruse, millega rahuldada Orica Eesti OÜ menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise avaldus osaliselt, kuid maakohtu 1. oktoobri 2013.a määruses märgituga

võrreldes suuremas ulatuses. Kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks tuleb lugeda 913

eurot, milline summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on

osaliselt põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu

diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse teostamisel

mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega otsustuste

põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul kontrollida,

missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on võetud kõiki

asjassepuutuvaid asjaolusid.

Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud maakohus. Õigusabikulu suurus peab

tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh asjas teostatud

menetlustoimingute hulgale. Maakohus on seda põhimõtet oma määruse põhjendamisel

üldjoontes järginud, märkides, et kohtu poolt kindlaks tehtud kostja põhjendatud ja vajalikud

esindajale tehtud kulutused summas 712,59 eurot jäävad lubatud piirmäära raamidesse ning on

kohased ühe läbitud kohtuastme kohta.

8. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohtadega kostja lepingulise esindaja poolt

tehtud õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, mille kohaselt ei võeta

hüvitamisel arvesse menetlusosalise esindaja poolt kohtule esitatud mistahes dokumente, mida

kohus ei ole menetlusosalise käest nõudnud. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei saa piirduda üksnes nende toimingutega, mida menetlusosalise esindaja tegi

kohtu nõudmisel. Arvestada tuleb sellega, kas esitatud seisukohad, taotlused vm

menetlustoimingud aitasid kaasa asja lahendamisele ning eelkõige, kas need toimingud aitasid

kaasa lahendi tegemisele menetluskulude hüvitamist taotleva poole (käesoleval juhul kostja)

kasuks.

Asjakohased ei ole vastustaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-158-12 (p 12), kuna selles

asjas luges Riigikohus hüvitamise mõttes põhjendamatuks kuluks kassatsioonkaebusele vastuse

koostamise, mida Riigikohus ei olnud vastustajalt nõudnud. Käesolevas asjas on vaidlus

esimese astme kohtus tehtud menetlustoimingute vajalikkuse ja põhjendatuse üle. TsMS § 199

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus muuhulgas anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi

kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, samuti vaielda vastu teiste menetlusosaliste

taotlustele ja põhjendustele.

Käesoleval juhul on hagi esitatud maakohtule 02.02.2010.a, kusjuures esialgu allkirjastas

kohtule esitatud dokumente kostja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

selles, et dokumentide allkirjastamine ja esitamine seadusliku esindaja poolt ei võimalda

tuvastada, et kostjat esindas või vastuse koostas kostja eest lepinguline esindaja (käsundisaaja).

Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid

taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb kohtul

menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud

õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide

esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodust lähtuvalt jättis maakohus õigesti

arvestamata 15.03.2010.a arvel nr 3 näidatud toimingud ja nendega seotud kostja kulutused

õigusabile.

9. T lk 108 olevalt volikirjalt nähtuvalt on kostja andnud lepingulisele esindajale enda

esindamise õiguse 27.04.2010.a ning sellest ajast alates on kostja lepinguline esindaja

menetluses osalenud. Lepingulise esindaja osalemist maakohtu 12.05.2010.a eelistungil ja

09.01.2012.a kohtuistungil on maakohus oma määruses piisavalt arvestanud ja ringkonnakohus

ei pea vajalikuks ega põhjendatuks maakohtu määrust selles osas muuta.

Pärast asjas teostatud ekspertiisi tulemuste kohtule saabumist novembris 2011.a on kostja

lepinguline esindaja koostanud kohtule mitmeid kirjalikke seisukohti, sh eeskätt vastuseid

hageja taotlustele: 11.01.2012 vastus hageja taotlusele taandada ekspert (3 lk + lisamaterjal);

10.02.2012 vastus hageja seisukohtadele (millega hageja vaidlustas ekspertiisi tulemused – 2,5

lk); 03.05.2012.a seisukohad eksperdi selgitustele ja hageja seisukohtadele (1,5 lk); 22.06.2012

vastuväited kohtumäärusele ja seisukohad korduvekspertiisi kohta; 05.10.2012 seisukohad

kahe dokumendina (8 lk ja 2 lk). Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata,

11.12.2012.a.

10. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt asja menetlemise käigus esitatud

korduvaid seisukohti ja taotlusi tuleb lugeda kostja poolt oma lepingulise esindaja vahendusel

vastuste ja seisukohtade esitamine osaliselt põhjendatuks vaatamata sellele, et kohus ei

nõudnud sõnaselgelt kostjalt hageja seisukohtadele vastuseid. Lisaks maakohtu poolt

vajalikuks ja põhjendatuks loetud õigusabi osutamise mahule 8,6 tunni ulatuses leiab

ringkonnakohus, et hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabile tehtud kulutused veel 2,4 tunni

ulatuses, s.o kokku mahus 11 tundi.

Arvestades eeltoodud kaalutlusi leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja poolt

osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalikuks mahuks käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda

11 tundi tunnihinnaga 83 eurot, millest järelduvalt hüvitamisele kuulub 913 eurot. Nimetatud

summa kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Summale ei lisandu käibemaksu.

11. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/