3-13-629/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-629 Haldusasi E J kaebus Haabersti Linnaosa Valitsuse 23. jaanuari 2013. a otsuse nr 1 punkti 1.9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – E J Vastustaja – Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse alus ringkonnakohtus E J apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E J apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-629 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. jaanuaril 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-629 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E J esitas 21.01.2013 Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsusele (Haabersti LOV) taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Taotlusele oli lisatud Eesti Töötukassa 19.12.2012 teatis, mille kohaselt on E. J töötuna arvele võetud alates 19.12.2012 ning isik ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist.

2. Tallinna Haabersti Linnaosa sotsiaalhoolekande komisjon jättis 23.01.2013 protokolli nr 1 p-s 1.9 märgitud otsusega E. J toimetulekutoetuse taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-te 2 ja 3 alusel läbi vaatamata, sest taotleja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks taotluses esinevaid puudusi. Protokolli kohaselt palus sotsiaalhoolekande spetsialist taotlejal tuua hiljemalt 22.01.2013 pangakonto väljavõte, mida ei olnud aga komisjoni toimumise ajaks esitatud.

3.

E. J esitas 11.02.2013 Harju Maavalitsusele vaide Haabersti LOV 23.01.2013 protokollilise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Harju maavanem jättis 20.02.2013 korraldusega nr 1-1/334-k vaide rahuldamata. Maavanem märkis, et kuigi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 221 lg 3 ei nimeta toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelus pangakonto väljavõtet, sätestab SHS § 222 lg 3 erisused regulaarset tulu saavale ja mittesaavale toimetulekutoetuse taotlejale. Regulaarset tulu mittesaav toimetulekutoetuse taotleja peab esitama ülevaate taotlemisele eelneva kuue kuu sissetulekutest. Pangakonto väljavõtte esitamise nõue on selleks asjakohane ja kooskõlas SHS § 30 lg-ga 1. Teadvalt andmete varjamise või valeandmete esitamise korral SHS § 30 lg 6 kohaselt toetust ei maksta.

4. E J esitas 20.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haabersti Linnaosa Valitsuse 23.01.2013 otsuse nr 1 p 1.9 tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2013 otsusega E. J kaebuse rahuldamata. Sotsiaalhoolekande komisjoni 23.01.2013 protokolli nr 1 p-ga 1.9 jäeti E. J toimetulekutoetuse taotlus HMS § 15 lg-te 2 ja 3 alusel läbi vaatamata, kuna taotleja ei kõrvaldanud tähtajaks taotluses esinenud puudusi. Vaidlust ei ole selles, et Haabersti LOV teatas kaebajale 21.01.2013 suuliselt, et taotlusele on vaja juurde esitada taotleja arvelduskonto väljavõte ning E J kinnitusel paluti arvelduskonto väljavõte esitada hiljemalt 23.01.2013. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks kaebajale selgitanud taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärge. Kuivõrd asjaajamine toimus lisaks telefonitsi, on usutav kaebaja väide, et temale ei selgitatud puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärge. Sellele menetlusveale vaatamata ei ole HMS §-st 58 tulenevalt vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust, sest vastustajal tuleks anda uuesti välja samasisuline haldusakt.

Toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks tuleb muu hulgas teha kindlaks taotleja sissetulek, kuna see on üks toimetulekutoetuse arvestamise alustest (SHS § 22 lg-d 1 ja 2; §

222 lg-d 1 ja 3). Selle tuvastamiseks on taotlejal SHS § 221 lg 3 p 2 järgi kohustus lisada taotlusele dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Toimetulekutoetuse taotluste menetlemisel tuleb eristada isikuid, kellel on kindel sissetulek, ning isikuid, kellel regulaarne sissetulek puudub. Eesti Töötukassa 19.12.2012 teatis E. J töötuna arvelevõtmise kohta ei tõenda kaebajal igasuguste sissetulekute puudumist, vaid selle põhjal võib üksnes järeldada, et

3-13-629 3(5) kaebajal puudub regulaarne sissetulek töötasu näol. Sissetulek SHS § 22 lg 1 tähenduses ei ole aga üksnes töötasu, vaid ka muud sissetulekud (vt ka SHS § 222 lg 2 p-des 1-6 toodud loetelu, mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku hulka ei arvestata). Kuna E. Jl regulaarne sissetulek puudub, peab vastustaja SHS § 222 lg 3 järgi tegema toimetulekutoetuse arvestamisel kindlaks tema kuue kuu keskmise sissetuleku.

SHS § 221 lg 3 p 2 ega § 222 lg 3 ei sätesta, millise tõendiga peab taotleja oma sissetulekuid tõendama (nt arvelduskonto väljavõte vms). Seega peab haldusorgan hindama, kas taotleja esitatud dokumentidega on tema sissetulek piisavalt tõendatud ning kui see nii ei ole, siis tuleb taotlejale anda HMS § 15 lg 2 alusel täiendav tähtaeg dokumentide esitamiseks. Milliseid dokumente haldusorgan taotlejalt soovib, on haldusorgani kaalutlusotsus (HMS § 4). Antud juhul palus vastustaja kaebajal esitada tema kuue kuu arvelduskonto väljavõtte. Selline nõue oli põhjendatud ega piiranud ebaproportsionaalselt taotleja õigusi ning oli kooskõlas SHS § 222 lg 3 eesmärgiga (vt ka Riigikohtu 21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p 32). Kui kaebaja ei saanud mingil põhjusel esitada vastustajale oma arvelduskonto väljavõtet, aga tal on esitada muid ammendavaid tõendeid tema viimase kuue kuu sissetulekute kohta, siis oleks saanud ta need tõendid ka vastustajale esitada. Töötukassa teatis piisavaks tõendiks ei ole. Haabersti LOV ei pidanud tegema ka päringut Maksuja Tolliametile E. J sissetulekute kohta. Toimetulekutoetuse taotluse põhistamiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus on eelkõige taotlejal. Kui isikule ei ole tõend kättesaadav, tuleb taotleda abi selle väljanõudmiseks. E. J ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei saanud nõutud arvelduskonto väljavõtet vastustajale esitada. Haabersti LOV kahtlused, et kaebaja teadlikult varjab oma sissetulekuid, ja viited SHS § 30 lg-le 6 ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest nendele ei ole vaidlustatud haldusaktis ega selle andmise ajal tuginetud. Ka väited seoses E. J hilisemate taotlustega toimetulekutoetuse saamiseks väljuvad haldusasja raamidest. Kuna kaebajalt viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte küsimine oli tema toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks vajalik ja kaebaja väljavõtet või seda asendavaid muid tõendeid vastustaja poolt määratud tähtajaks ei esitanud ega ole viidanud ka mõjuvale põhjusele, mis väljavõtte esitamise nõude täitmist takistas, tuli vastustajal jätta taotlus HMS §

15 lg 3 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. E J palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant leiab, et tema esitatud toimetulekutoetuse taotlus ei olnud SHS § 221 lg-te 1 ja 3 järgi puudustega. SHS § 221 lg 3 p 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust tõendavad dokumendid või kinnitused. E. J kinnitas toimetulekutoetuse taotluses oma allkirjaga, et tal puuduvad täiendavad sissetulekud ja on seda suuliselt kinnitanud ka sotsiaalhoolekande osakonna töötajale. Lisaks esitas apellant Eesti Töötukassa 19.12.2012 teatise. Seega olid SHS § 221 lg-tes 1 ja 3 nõutud dokumendid vastustajale esitatud ning taotlus ei saanud olla puudustega. E. J jättis arvelduskonto väljavõtte 23.01.2013 esitamata, sest SHS § 221 ei sätesta taotlejale sellise dokumendi esitamise nõuet. Haabersti LOV on rikkunud menetlusnorme ja väljus kaalutlusõiguse piiridest, rakendades taotluse läbivaatamisel HMS §

15 lg-d 2 ja 3. Vaidlus on selles, kas SHS § 221 annab vastustajale õiguse nõuda taotlejalt arvelduskonto väljavõtte esitamist. Apellant nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste p-s 10 märgituga, et Eesti Töötukassa 19.12.2012 teatis ei tõenda eraldivõetuna isiku sissetulekute täielikku puudumist.

3-13-629 4(5) 7. Haabersti Linnaosa Valitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on õigesti viidanud, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseid täpsustavad ka SHS § 222 lg-d 1 ja 3 ning kuna E. Jl kindel sissetulek puudus, tuli haldusorganil teha kindlaks tema taotluse esitamisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek (SHS § 222 lg 3). Taotleja sissetuleku kindlakstegemiseks temalt arvelduskonto väljavõtte küsimine on põhjendatud, ei piira taotleja õigusi ülemääraselt ning on kooskõlas SHS § 222 lg 3 eesmärgiga (vt lahend nr 3-4-1-7-03, p 32). Haabersti LOV ei ole kaalutlusõiguse rakendamisel ületanud ettenähtud volituste piire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

9. SHS § 22 lg-te 1 ja 2 järgi on toimetulekutoetuse määramise aluseks toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks (SHS §

223 lg 1). SHS § 221 lg 1 kohaselt peab toimetulekutoetuse taotleja esitama avalduse jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks hiljemalt 20. kuupäevaks. SHS § 221 lg 3 p 2 näeb ette, et avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. SHS § 222 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SHS § 222 lg 3 teeb viimatinimetatud sättest omakorda erandi, et igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.

10. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kuna SHS § 221 lg 3 p-st 2 ei tulene kuue kuu arveldusarve väljavõtte esitamise kohustust, siis ei saanud vastustaja seda temalt ka taotluse lahendamiseks nõuda ega võinud järelikult jätta taotlust läbi vaatamata, olenemata kontoväljavõtte esitamata jätmisest. Seejuures ei ole vaidlust, et E. Jl paluti kontoväljavõte esitada enne 23.01.2013, kuid ta ei teinud seda, kuigi tal puudus selleks objektiivne takistus. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi SHS § 221 lg 3 p 2 alusel ei oleks Haabersti LOV tõepoolest saanud nõuda taotlejalt tema arveldusarve väljavõtte esitamist viimase kuue kuu kohta, kuid nagu on korrektselt märgitud ka vaideotsuses ja halduskohtu otsuses, oli vastustajal õigus nõuda selle esitamist SHS § 222 lg-st 3 tulenevalt, sest tegemist on asjakohase tõendiga, mille alusel igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetust arvestada. Kuna Haabersti LOV-l oli SHS § 222 lg-st 3 tulenev kohustus lähtuda E. J taotluse lahendamisel tema viimase kuue kuu keskmisest sissetulekust ja E. J ei olnud selle tuvastamiseks piisavaid dokumente esitanud, siis oli Haabersti LOV-l õigus nõuda taotlejalt tema taotluse õigeks lahendamiseks vajalike täiendavate tõendite esitamist.

Halduskohus on õigesti märkinud, et HMS § 5 lg-st 1 tulenevalt määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna praegusel juhul kohustas seadus vastustajat arvestama E. J viimase kuue kuu sissetulekutega ega täpsustanud, milliste

3-13-629 5(5) dokumentide alusel tuleks sissetulekute suurust tuvastada, siis võis haldusorgan otsustada kaalutlusõiguse alusel, milline dokument oleks tema hinnangul selleks kõige otstarbekam. Pangakonto väljavõtte esitamise nõuet ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ning kaebaja ei ole seda ka sisuliselt väitnud, rõhutades üksnes vastava nõude esitamiseks õigusliku aluse puudumist. E. J ei ole esitanud vastustajale ka ühtegi muud kontoväljavõttest nähtuvaga samaväärset teavet andvat dokumenti või dokumente, mille alusel saanuks haldusorgan tema viimase poole aasta sissetulekuid usaldusväärselt hinnata. Seega oli kaebaja taotlus puudustega ning kuna ta jättis puudused mõjuva põhjuseta tähtajaks kõrvaldamata ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, oli taotluse HMS § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata jätmine õiguspärane.

11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et sisuliselt on viimase kuue kuu arveldusarve väljavõte taotlejal vaja esitada vaid üks kord (toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel või selle taotlemisel pärast pikemat vaheaega) ning kuna varasemad andmed, mille alusel eelmise kuue kuu keskmist edasiste taotlustega seoses uuesti arvutada, jäävad haldusorganile alles, siis ongi taotlejal järgnevatel kuudel sisuliselt võimalik piirduda SHS § 221 lg 3 p-s 2 nimetatud eelmise kuu netosissetuleku kohta dokumentide esitamisega (see võib samuti seisneda pangakonto väljavõtte esitamises viimase kuu kohta). SHS § 221 lg 3 p 2 teises lauses viidatud mõnda liiki sissetulekute suuruse kinnitamine taotleja enda allkirjaga on sättest tulenevalt lubatav vaid tingimusel, et vastava sissetuleku suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada. Kui mingi sissetulek laekub isiku pangakontole, siis on selle suuruse dokumentaalne tõendamine ilmselgelt võimalik.

12. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb E. J apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2013 otsus muutmata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et E. J on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-st 2 tulenevalt olnud nii esimese kui ka teise astme kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtutele pole esitatud andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda ning seda kaebaja puhul HKMS § 108 lg 1 alusel ja vastustaja puhul HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets