3-12-1962/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1962 Haldusasi V Vi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 kirjas nr 8-1/6887-15 sisalduva otsustuse V Vi vaide tagastamise kohta tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks menetleda Vi Vi 31.07.2012 vaiet Menetlusosalised Kaebaja – V V, volitatud esindaja v.adv Ljudmila Tamar Vastustaja – Pärnu linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. mai 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V Vi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Halduskohtu 31.05.2013 otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta V Vi apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1962 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja väljastas 10.11.2009 otsusega nr 3- 5/1255 projekteerimistingimused Pärnus, Kana tn 2a kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Kana tn 4 kaasomanikud H V, V V ja E V esitasid 25.11.2009 vaide Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale. Pärnu Linnavalitsus rahuldas 14.06.2010 korraldusega nr 343 vaide osaliselt ja muutis väljastatud projekteerimistingimusi.

2. H. V ja V. V esitasid 16.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.11.2009 otsusega nr 3-5/1255 väljastatud projekteerimistingimuste tühistamise nõuetes (haldusasi nr 3-10- 1862).

3. Pärnu Linnavalitsus muutis 02.07.2012 otsusega nr 3-5/961 Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009 otsust nr 3-5/1255. Otsuses leiti, et on otstarbekas teha planeerimisosakonna 10.11.2009 otsusega nr 3-5/1255 väljastatud projekteerimistingimustesse muudatused (tl 18- 21).

4. V. V esitas 31.07.2012 Pärnu Linnavalitsusele vaide Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 otsuse nr 3-5/961 peale. Vaide kohaselt oleks tulnud muudetavad projekteerimistingimused tunnistada kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning alles seejärel oleks saanud kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. Vaide esitaja taotles detailplaneeringu algatamist sadevete suunamise ja vertikaalplaneeringuga reguleerimist vajavate probleemide lahendamiseks (tl 23-24).

5. Pärnu Linnavalitsus tagastas 16.08.2012 „Vaide tagastamise“ kirjaga nr 8-1/6887-15

V. Vile vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna V. Vi vaides esitatud asjaolude osas on samas asjas käimas kohtumenetlus (haldusasi nr 3-10-1862). Halduskohtule esitatud kaebuses on V. V leidnud, et 10.11.2009 otsus nr 3-5/1255 rikub V. Vi subjektiivseid õigusi eelkõige sadevee küsimustes. Kana tn 2a kinnistu hoonestamisel muutub Kana tn 4 kinnistu omanike olukord halvemaks, kuna sadevee hulk, mis hakkab valguma Kana tn 4 kinnistule, suureneb. Samuti on halduskohtule esitatud kaebuses märgitud, et Kana tn 2a kinnistu hoonestamine saab toimuda läbi detailplaneeringu menetluse. Pärnu Linnavalitsusele 31.07.2012 esitatud vaides on V. V vaidlustanud ka sadevee küsimuse ja taotlenud detailplaneeringu algatamist.

6. V. V esitas 14.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.08.2012 Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 kirjas nr 8-1/6887-15 sisalduva otsustuse V. Vi vaide tagastamise kohta tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks V. Vi 31.07.2012 vaie uuesti läbi vaadata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatav haldusakt õigusvastane, kuna HMS-s puudub alus vaide tagastamiseks ja vastustaja poolt viidatud HMS § 79 lg 1 p 5 ei kohaldu. Kaevatava haldusaktiga on rikutud kaebaja põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud kaebeõigust. Vastustaja on oma kirjas viidanud Tallinna Halduskohtu menetluses olevale haldusasjale nr 3-10-1862 ja selgitanud, et nii nimetud haldusasjas kui ka 31.07.2012 vaides on kaebaja vaidlustanud sadevee küsimuse ning taotlenud detailplaneeringu algatamist. Vastustaja poolt viidatud haldusasjas käib vaidlus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 tühistamise nõude üle. Vastusta-

3-12-1962 3(8) ja 02.07.2012 otsuse nr 3-5/961 üle kohtumenetlust ei ole alustatud. Seadusandja ei ole „samas asjas“ vaidluse puhul silmas pidanud vaidluse faktilist probleemi. Antud juhul on tegemist erineva vaidluse esemega. Vastustaja poolt nimetatud haldusasjas on vaidlustatud 2010. a haldusakt, vaides on kaebaja vaidlustanud 2012. a vastuvõetud planeerimistingimuste muutmist, mille puhul on tegemist iseseisva haldusaktiga ning mida eelnevalt vaidlustatud ei ole.

7. Vastustaja palus vastuses jätta läbivaatamata V. Vi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 kirjas nr 8-1/6887-15 sisalduva otsustuse V. Vi vaide tagastamise kohta tühistamiseks ja Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks V. Vi 31.07.2012 vaie uuesti läbi vaadata. Kui kohus ei nõustu vastustajaga kaebuse läbi vaatamata osas, siis jätta kaebus rahuldamata. Kuna vaide tagastamise näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei saa esitada kohtule vaide tagastamisele tühistamiskaebust. Seega tuleb jätta kaebus läbi vaatamata (vt Riigikohtu lahend 3-3- 1-78-10, p 12). Tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel ja tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Nii tühistamiskui kohustamiskaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna kaebaja ei saavuta kaebusega oma tegelikku eesmärki – tühistada 01.07.2012 otsus nr 3-5/961. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama eelkõige nimetatud otsuse, mitte vaide tagastamise. Projekteerimistingimuste muutmise otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku mõju, vaid see täiendab esialgset projekteerimistingimuste otsust, mille kaebaja on iseseisvalt vaidlustanud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaide tagastamine on õiguspärane, kuna kohtuvaidlus käib Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimiseosakonna juhataja 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 tühistamise nõude üle ning kaebaja eesmärgi saab täita kaebusega haldusasjas nr 3-10-1862. Otsusega nr 3-5/1255 väljastati Kana tn 2a kinnistule projekteerimistingimused, 02.07.2012 otsusega nr 3-5/961 muudeti otsust nr 3- 5/1255. Kohtumenetluses oleva asja ja vaide sisu on üks – kaebaja leiab, et rikutud on tema õigusi sadevee äravooluga seoses ning taotleb lahenduse leidmiseks detailplaneeringu algatamist. Vaide tagastamist on kaebajale põhjendatud ja selgitatud vaidlustamise korda.

8. V. V esitas 09.11.2012 seisukoha vastustaja vastusele, leides, et vastustaja ei esitanud ühtegi seadusest tulenevat argumenti, mille alusel tuleb jätta esitatud kaebus läbivaatamata või rahuldamata. Kaebaja selgituste kohaselt on vaide tagastamise otsust võimalik halduskohtus vaidlustada, vaidemenetluses tehakse kas vaideotsus või vaide tagastamise otsus HMS §

86 lg 3 alusel. Kirja näol on tegemist haldusaktiga. Kaebaja valis vaidluse lahendamiseks vaidemenetluse. Kui asjas tehakse vaideotsus, on kaebajal võimalik see vaidlustada kohtumenetluses. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et projekteerimistingimuste muutmise otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku mõju, kuna nimetatud otsusega muudeti projekteerimistingimuste p

1.2.2 ja 1.2.4. Vastavalt HMS § 64 lg 1 mõttele haldusakti tingimuste muutmine teeb esialgsed tingimused selles ulatuses kehtetuks. Kui muudetud või täiendavad tingimused rikuvad isiku õigusi, on tal õigus need vaidlustada. Jääb arusaamatuks, mil moel on haldusasja nr 3- 10-1862 puhul tegemist sama asjaga. Kaebuse esemed on erinevad. Ei ole mõeldav olukord, kus uue haldusaktiga muudetud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada. Asjaolu, et vaidluste sisuks on üks ja sama probleem ei tähenda, et tegemist on sama asjaga.

9. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2013 määrusega V. Vi kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus nõustus vastustajaga, et Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2012 vaide tagastamine nr 8-1/6887-15 vaiet sisuliselt läbivaatamata on menetlustoiming, mille vaidlustamiseks ei saa esitada tühistamiskaebust. Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõuet täpsustada, s.t kas esitada tühistamisnõude asemel Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2012 vaide tagastamise nr 8-1/6887-15 taotlus toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks või juhul, kui kaebaja jääb siiski seisukoha juurde, et vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse poolt vaide ta-

3-12-1962 4(8) gastamise näol on tegemist haldusaktiga, esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue alternatiivse nõudena.

10. V. V esitas 24.01.2013 ja 26.04.2013 seisukohad, milles jäi kaebuses toodud seisukoha juurde, et vaide tagastamise otsustuse näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja saab oma eesmärgi täita haldusasjas nr 3-10-1862, kus on vaidlustatud Kana 2a kinnistule projekteerimistingimuste väljastamine. Projekteerimistingimuste muutmise otsus sisaldab uusi tingimusi, millega kaebaja ei nõustu ja temal on õigus neid kui uut otsustust vaidlustada eraldi menetluses. Sellele on osundanud ka halduskohus haldusasjas nr 3-10-1862. Kui kohus leiab, et tegemist on menetlustoiminguga, siis on see toiming vaidlustatav iseseisvalt HKMS § 45 lg 3 alusel, mis lubab kaebuse esitamist menetlustoimingu peale, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

11. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2013 otsusega V. Vi kaebuse rahuldamata. Vaidemenetluse läbiviimine on reguleeritud HMS viiendas peatükis. HMS § 79 toob ära vaide tagastamise õiguslikud alused. HMS § 79 lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei tule vaide tagastamiseks vastu võtta haldusakti (vaideotsust). Vaide tagastamise otsustamine toimub vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluses (HMS, V peatükk, kolmas jagu).

Vaide tagastamisel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju, vaid see on vaidemenetluses üheks vaide läbivaatamist ettevalmistavaks menetlusetapiks. Seega ei ole vaide tagastamise korral tegemist haldusorgani poolt haldusakti andmisega. Õige on vastustaja seisukoht, et vaide tagastamine on menetlustoiming. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses. Vaidluse eseme kindlaks tegemisel on oluline kaebaja nõue. Kohtul on seadusest tulenev õigus ja kohustus tõlgendada kaebuses esitatud taotlust, et tagada põhiseaduslik kaebeõigus, kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamisse võimalike tagajärgede eest.

Käesoleval juhul esindab kaebajat menetluses vandeadvokaat, mistõttu on kaebajale tagatud vajalik juriidiline nõustamine. Kohus on kaebajale edastanud vastustaja vastuväited, milles vastustaja määratleb vaide tagastamise kui toimingu. Kaebaja on lähtudes vastustaja vastusest esitanud oma arvamuse, milles jääb seisukohale, et vaidlustatud kirja näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Kohus on 10.01.2013 määruses märkinud, et kohtu hinnangul on tegemist menetlustoiminguga ning teinud ettepaneku esitatud nõuet täpsustada.

Kaebaja on esitanud arvamuse, milles jääb seisukohale, et kirja näol tegemist haldusaktiga ja taotleb 16.08.2012 kirjas nr 8-1/6887-5 sisalduva otsustuse tühistamist. Kaebaja väidetel on tema eesmärgiks vaidemenetluse läbiviimine 31.07.2012 esitatud vaides. Kohtule 26.04.2013 esitatud seisukohas märgib kaebaja, et menetlustoimingut on võimalik kaebajal iseseisvalt vaidlustada ning kinnitab, et jääb kaebuse juurde ja taotleb tühistada vastustaja kirjas sisalduv otsustus kaebajale vaide tagastamise kohta ja kohustada vastustajat kaebaja vaide menetlemiseks.

Arvestades kohtu poolt eelnevalt antud hinnangut vaide tagastamisele kui toimingule, ei nõustu kohus kaebaja hinnanguga, mille kohaselt on vaide tagastamise puhul tegemist haldusaktiga. Kohus on selgitanud kaebajale võimalust esitada tühistamiskaebuse asemel tuvastamiskaebus. Kohus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna ei tohi. Üksnes kaebajal on õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (vt Riigikohtu 17.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-05).

Seega ei saa kohus vastustaja 16.08.2012 otsustust nr 8-1/6887 kui menetlustoimingut tühistada ning kaebuses esitatud tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

3-12-1962 5(8) Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleks kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemise lahendamiseks anda õiguslik hinnang 16.08.2012 vaide tagastamisele. Kuna kaebaja vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlust ei esitanud, ei ole kohtul võimalik kohustamisnõuet rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. V. V palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi mõista välja vastustajalt kaebaja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukoha juurde, et vaidlustatud kirja näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Samale seisukohale on asunud kohtud haldusasjades nr 3-11-938 ja 3-12-468 (PRIA peadirektori vaide tagastamist vormistatud käskkirjade tühistamise nõuded), nr 3-12-862 (Tallinna Transpordiameti käskkiri), nr 3-11- 2376 (MTA käskkiri), kus menetleti ja tehti sisulised otsused tühistamisnõuetes. Kohus on jätnud ebaõigesti rahuldamata kaebaja kohustamisnõude. Kohustamisnõude lahendamiseks ei ole vajalik eraldi tuvastamiskaebuse esitamine. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks tuleb kohtul võtta muu hulgas seisukoht ka vaide tagastamise õigusvastasuse osas. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-78-10 p-le 14. Kaebaja on väitnud, et tühistamisnõude esitamine võib osutuda ebaotstarbekaks olukorras, kus on esitatud ainult kohustamiskaebus, mille rahuldamise eelduseks on vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamine, mida ei pea eraldi tuvastamiskaebusena esitama. Kohus ei ole sellele kaebaja väitele hinnangut andnud. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa lahendada tuvastuskaebust, kuna seda ei ole esitatud, kuid ei ole põhjendanud, miks ei saa vaide tagastamise õigusvastasust tuvastada ühe kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusena kohustamisnõude läbivaatamisel. Kohustamiskaebusega soovis kaebaja kohtu ettekirjutust vastustajale vaide läbivaatamiseks selle tõttu, et vaide tagastamine oli õigusvastane. Kui kohus tuvastab vaide tagastamise õigusvastasuse, siis kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele. Kohus soovitas kaebajale esitada tuvastamiskaebus. Kui kaebaja on oma põhjendatud huvi esitanud kohustamiskaebuses, siis ei ole vaja esitada eraldi tuvastamiskaebust HKMS § 45 lg

2 sätestatud piirangu tõttu, sest kaebaja õiguste kaitse on võimalik tõhusamalt kohustamiskaebusega. Kohtuotsus ei ole põhjendatud. Kohus ei ole põhjendanud otsust kohustamisnõude osas ja ei vastanud ühelegi kaebaja väitele. Kohtu 10.01.2013 määrusega on kohus jätnud kaebaja kaebuse käiguta (olles selle 09.10.2012 määrusega menetlusse võtnud) ja andnud selgitused kaebuse esitamise eesmärkide väljaselgitamise osas. Kaebaja on sellele vastanud 24.01.2013 ja 24.04.2013, kuid kohus ei ole kaebaja väidetele hinnangut andnud. Tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega. Kohtuotsuse resolutsioonis on lahendamata menetluskulude kandmine, kuigi põhjendavas osas kohus oma seisukoha menetluskulude osas võttis.

13. Vastustaja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaide tagastamine oli menetlustoiming, sest sellega ei tekitatud ühelegi isikule õiguseid, täiendavaid kohustusi ega kehtestatud piiranguid. Riigikohus on mitmetes kohtulahendites selgitanud, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani menetlustoimingut ei ole üldreeglina võimalik halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, kuid on märkinud, et erandina saab menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Vaidlusaluses asjas on vastustaja üksnes tuvastanud vaidemenetlust mittevõimaldava asjaolu ja vaide tagastamisega lõpetanud vaidemenetluse. Hal-

3-12-1962 6(8) duskohus on õigesti leidnud, et haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine on haldustoiming ja, et vaide tagastamise puhul ei ole tegemist haldusaktiga vaid menetlustoiminguga. Halduskohus on vaidluse eseme kindlakstegemisel lähtunud asjakohastest seadusesätetest. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Kaebaja ei ole aga vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kohtule sellekohast taotlust esitanud ja on jäänud oma algse taotluse juurde – kohustada vastustajat tema esitatud vaiet menetlema. Vastustajale teadaolevalt on halduskohtu menetluses kaebaja kaebus, kus taotletakse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.11.2009 otsuse nr 3-5/1255 ja Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010 korralduse nr 343 tühistamist. Tallinna Halduskohtu menetluses oleva kaebuse ja 31.07.2012 vaide sisu on üks, milles kaebaja on leidnud, et rikutud on tema subjektiivseid õigusi eelkõige sademevee küsimustes ning asja lahenduseks on detailplaneeringu algatamine. Vastustaja on vaidlusaluse vaide tagastamisel lähtunud HMS § 79 lg 1 p-st 5, mille kohaselt tagastatakse vaie, kui samas asjas toimub kohtumenetlus. Nimetatud seadusesätte eesmärgiks on tagada asja õigesti menetlemine, välistada olukorrad, kus samas asjas toimub üheaegselt nii kohtu kui ka kohtueelne menetlus. Halduskohus on seaduse alusel õigesti lahendanud menetluskulude kandmise, mille kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

14. V. V esitas 05.12.2013 täiendavad seisukohad, milles märgib, et kui ringkonnakohus leiab, et 16.08.2012 kiri, millega tagastati kaebaja vaie on menetlustoiming, siis selline menetlustoiming on kohtus tühistamiskaebuse esitamisega iseseisvalt vaidlustav. Vastustaja seisukoht, et menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on vaja eraldi kaebust, on ekslik. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks vastustajat vaiet uuesti läbi vaatamata, põhjendades seda sellega, et vaide tagastamine oli õigusvastane. HKMS § 158 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Kui kohus tuvastab, et vaide esitamisel ei olnud tegemist sama asjaga, mille kohta juba käib kohtumenetlus, siis oli vaide tagastamine õigusvastane ja tuleb vaie uuesti läbi vaadata. Kaebaja kaebeõigus ei tulene üldisest sademevee probleemist, vaid haldusorgani konkreetsest tegevusest (naaberkinnistule projekteerimistingimuste väljastamine, 2 aastat hiljem projekteerimistingimuste muutmine) või tegevusetusest (arengukava mittetäitmine). Õiguspärane ei saa olla olukord, kus projekteerimistingimused muudetakse kaebaja jaoks kahjulikeks ja seda ei ole võimalik enam vaidlustada ei vaideega ka kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Kaebaja on käesolevas asjas lahendamist vajava küsimuse õigesti sõnastanud – kui vaide ese ja haldusasja nr 3-10-1862 ese pole samad, on vaide läbivaatamatult tagastamine õigusvastane ning kohustamiskaebus tuleb rahuldada sõltumata sellest, kas vaide tagastamine tõlgendada haldusaktiks või toiminguks.

16. Halduskohus on leidnud, et vaide tagastamine on menetlustoiming. Ringkonnakohus viitab siinkohal vajadusele teha vahet menetlustoimingul ja toimingul HMS § 8 peatüki mõttes. HMS § 106 lg 1 näeb ette, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi 2. lõige näeb ette, et 8. peatüki sätteid ei kohaldata menetlustoimingule. Menetlustoimingu ja toimingu eristamine on oluline, kui kontrollida kaebeõiguse olemasolu, sest menetlustoimingu vaidlustamine on HKMS § 45 lg 3 kohaselt piiratud lõpliku haldusakti või toimingu vaidlustamisega. Toimingute vaidlustamisel selline piirang ei kehti, sest toiming lõpetabki (tavaliselt erinevatest menetlustoimingutest koosneva) haldusmenetluse. Samas ei saa tühistamiskaebusega vaidlustada ei toimingut ega

3-12-1962 7(8) menetlustoimingut, mistõttu tühistamisnõude lubatavuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas vaide tagastamine kujutab endast vaidemenetlust lõpetavat toimingut või haldusakti.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaide läbivaatamatult tagastamine pole haldusakt, sest ei vasta HMS § 51 lg 1 tunnustele. Kuna vaie jääb läbi vaatamata, puudub sellel otsustusel regulatiivsus – vaide läbivaatamatult tagastamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetada kellegi õigusi ega kohustusi. Kuna kaebaja jäi vaatamata kohtu selgitustele tühistamisnõude juurde ning tühistamisnõudega pole toimingu vaidlustamine võimalik, on tühistamiskaebus jäetud õigesti rahuldamata.

18. Kohus on eksinud, leides, et kohustamisnõude esitamise eelduseks on tuvastamisnõude esitamine. Sellist nõuet HKMS-st ega riigivastutuse seadusest (RVastS) ei tulene. Kohustamisnõude aluseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada seoses kaebuses näidatud eluliste asjaoludega ning kaebaja õiguste rikkumine akti andmisest keeldumisega (riigivastustuse seaduse § 6 lg 1 ja 3). Seega on vaidluse lahendamiseks oluline kindlaks teha, kas kaebaja vaie on tagastatud õigesti.

19. Vastustaja tagastas vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel, leides, et vaide esemeks olevate asjaolude osas toimub kohtumenetlus haldusasjas nr 3-10-1862. Haldusasjas nr 3-10-1862 on kohtu menetluses järgmised kaebaja nõuded: Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2010. a. korralduse nr

343 „Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.11.2009 a. otsusega nr 3-5/1255 väljastatud projekteerimistingimuste peale esitatud vaide läbivaatamine“ tühistamine ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.11.2009. a otsusega nr 3-5/1255 väljastatud projekteerimistingimuste tühistamine. Kaebuse aluseks on asjaolu, et kaebaja arvates ei vasta väljastatud projekteerimistingimused naaberkrundile üksikelamu püstitamiseks õigusaktidega kehtestatud nõuetele, nende väljastamisel pole arvestatud naabrite seisukohtade ega huvidega ning korraldamata on sadevee äravool.

20. Esitatud vaides vaidlustab kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2012 otsuse nr 3-5/961 „Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10. novembri 2009 otsuse nr 3-5/1255 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ muutmine“, leides, et projekteerimistingimused oleks tulnud mitte muuta, vaid kehtetuks tunnistada, sest sadevete küsimus on endiselt lahendamata. Vaide aluseks on asjaolu, et projekteerimistingimused ei taga ehitamise korral naabrusõigusi.

21. Tegemaks kindlaks, kas kohtumenetluses olev kaebus ja tagastatud vaie on käsitletavad sama asjana, arvestab kohus HKMS §-s 41 sisustatud vaidluse eseme regulatsiooni. Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebaja nõue ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. HKMS § 43, mis käsitleb halduskohtule korduva kaebuse esitamist, annab aluse seisukohaks, et käsitlemaks kahte vaidlust sama asjana, peavad kattuma nii kaebuse nõue kui ka alus. Kaebaja väidab, et käesoleval juhul on kaebuse ja vaide esemeks erinevad haldusaktid, mistõttu ei saa tegemist olla sama asjaga.

22. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide pole õige. Kaebaja pole pööranud tähelepanu asjaolule, et haldusakti (antud juhul projekteerimistingimuste) muutmise korral muudetakse selle regulatsiooni, s.t kohtule kaebuse esitamise ajal kehtinud projekteerimistingimuste regulatsioon vastavas muudetud osas enam ei kehti ning kehtetu regulatsiooni vaidlustamine kohtus pole võimalik – HKMS § 152 lg 1 p 4 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamise korral lõpetatakse kohtumenetlus. Ka haldusakti kehtetuks tunnistatud osi ei saa kohtus vaidlustada, sest need on asendatud haldusakti muutva haldusaktiga. Nii vaides kui ka kaebuses on vaidlustatud 10. novembril 2009. a väljastatud projekteerimistingimused, nõudes nende tühistamist või kehtetuks tunnistamist seetõttu, et projekteerimistingimused ei arvesta naabrusõigustega ega lahenda sadevee probleemi. Seega on tegemist samal alusel esitatud samasisuliste nõuetega ehk sama asjaga ning vaide tagastamine oli õiguspärane.

3-12-1962 8(8)

23. Kaebaja arvamus, et vaide tagastamine takistab tal otsuse vaidlustamist ja rikub kaebeõigust, ei ole õige. Kaebus projekteerimistingimuste tühistamise üle on kohtumenetluses ning kui kaebaja saavutab nende tühistamise, kaotavad kehtivuse ka kõik haldusaktid, mis olid antud projekteerimistingimuste muutmiseks. Kaebajal on võimalik kohtumenetluses esitada täiendavaid faktilisi või õiguslikke väiteid muudetud projekteerimistingimustele vastu vaidlemiseks. Vastavalt HKMS § 49 lg 3 p-le 1 ei loeta selliseid täiendusi kaebuse muutmiseks. Kaebuse muutmine pole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik, kuid ka see oleks võimalik HKMS § 49 lg-t 1 arvestades.

24. Seega, kuigi kaebaja väited menetlusnormi rikkumisest halduskohtu poolt on osaliselt osutunud õigeks, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, sest kohustamisnõue on vaatamata ebaõigetele põhjendustele lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata jäetud.

25. Kaebaja on halduskohtus taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 555 eurot (sealhulgas riigilõiv 15 eurot). Apellatsiooniastmes taotles kaebaja 345 euro (sealhulgas riigilõiv

15 eurot) hüvitamist. Kulude kantus on tõendatud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude hüvitamiseks nimekirja esitamata jätmise korral neid välja ei mõisteta ning selle sätte alusel jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman