3-13-1755/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1755 Otsuse kuupäev 19.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 25.07.2013. a käskkirja nr 6-2/980 ja 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2013 Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.01.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla 25.07.2013. a käskkirjaga nr 6-2/980 tunnistati kinnipeetav Nikolai Lebedev süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Käskkirja kohaselt ei allunud Nikolai Lebedev 05.07.2013. a kella 08:15 ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele avada suu selleks, et ametnikul olek võimalik veenduda ravimite manustamises. Kaebajat karistati noomitusega. N. Lebedev esitas 01.08.2013. a vanglale vaide 25.07.2013. a käskkirja nr 6-2/980 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 16.08.2013. a vaideotsusega nr 1-11/340-2 jäeti N. Lebedevi vaie täies ulatuses rahuldamata.

21.08.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 25.07.2013. a käskkirja nr 6-2/980 ja 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-2 tühistamiseks. 27.08.2013. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused 2. Kaebajat süüdistatakse selles, et ta ei allunud korraldusele ja ei avanud suud rohtude manustamise ajal. Asi on aga selles, et 05.07.2013. a ta üldse loobus rohtudest ja esitas ka kirjaliku avalduse meditsiiniosakonna juhatajale P. Koolile. Kaebaja loobus tablettidest, kuna ta ei ole kohustatud avama suud ja liigutama keelt isikutele, kes on talle vastumeelt. Suu on liiga privaatne koht, kuhu igaüks ei või vaadata ja kaebaja leiab, et see on mõnitamine. Suhu võib vaadata üksnes meedik ja seda ka ainult vajaduse korral. Kaebaja on diabeetik ja palus arstil ise määrata tabletid ning varasemalt ei ole tal kunagi olnud probleeme nende võtmisega. Ükski valvur ei ole tal käskinud avada suud ega liigutada keelt. Valvur Eigo Loorius pakkus kaebajale 05.07.2013. a hommikuse loenduse ajal ravimeid (tabletid), kuid ta loobus neist ja ei võtnud neid vastus, seega ei saa ta aru, miks ta pidi suu avama. Seda seletas kaebaja ka M. Viglale, kes tõi talle distsiplinaarmenetluse algatamise teatise. Kaebaja kambrikaaslane A. Šnaper on oma seletuskirjas kirjutanud, et kaebaja keeldus rohtudest ning mingit korraldust suu avamiseks ei antud, kuid ta kuulis kuidas E. Loorius ütles, et ta kirjutab ettekande kaebaja peale. N. Lebedev leiab, et vanglaametnikud kirjutavad ja annavad tunnistusi ainult solidaarsusest kaastöötajate suhtes ja ei anna tunnistusi nende vastu. Ta leiab, et M. Olderi poolt koostatud õiend on fabritseeritud. N. Lebedev leiab, et loogiline ei ole see, et kinnipeetav peab täitma ka korraldust, mis ei ole põhjendatud ning saab seda vaid hilisemalt vaidlustada. 3. Kaebaja ei saa aru, kuidas puudutab suu avamine vangla julgeolekut. Ta on nõus, et ravimite võtmine on tema tervise huvides ja ta on palunud arsti, et talle määrataks rohud. Ta ei ole kunagi rohtusid kogunud, ta on need ära tarvitanud ja tema juurest ei ole kunagi leitud ühtegi tabletti. Varasemalt ei ole keegi, isegi mitte E. Loorius andnud talle korraldusi suu avamiseks. 05.07.2013. a ei antud samuti korraldust. E. Loorius pakkus rohtu, kaebaja keeldus ja E. Loorius ütles, et kirjutab ettekande kaebaja kohta ja kõik. Kaebaja ei saa aru, mida tema karistamisega soovitakse saavutada. N. Lebedev märgib, et vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 kohaselt vaatab esitatud vaide läbi üksuse juht, aga mitte kontaktisik. 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-2 koostas kontaktisik M Vigla, üksuse juht vaid allkirjastas selle. See on haldusmenetluse normide rikkumine. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla 25.07.2013. a käskkirja nr 6-2/980 ja 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-2. Vastustaja vastuväited 4. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebajale heidetakse ette VangS § 67 p 1 rikkumist, millest tulenevalt pidi kinnipeetav alluma vanglateenistuse ametniku korraldusele näidata suuõõnt. Selline tegu on põhjendatult loetud distsipliinirikkumiseks. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse 2 2

ametnike seaduslikele korraldustele. Seega ei või kinnipeetav keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007. a otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebajale antud korraldus ei olnud tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses. Ühelegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alusele ei ole viidanud ka kaebaja ise. Avatud suuõõne kontrollimine on ilmselgelt tõhusaim viis kontrollimaks, kas kinnipeetav on ravimid manustanud. Selleks, et vanglaametnik saaks veenduda ravimi manustamises, on vajalik näha kinnipeetava suuõõnt (veendumaks, et ravim ei ole suus). Kontroll ravimi manustamise üle tuleneb ka vangla julgeoleku tagamise vajadusest vältimaks ravimite kuritarvitamist ning mittesihipärast kasutamist. Ravimite mittesihipärane kasutamine (kogumine, kauplemine, tarvitamine erinevalt arsti ettekirjutusest jms) ohustab vangla üldist julgeolekut. Julgeoleku tagamiseks on vajalik veenduda ravimite korrektses manustamises ja see on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, mille talumise kohustus tuleneb VangS §-ga 41 lg-st 1. Seega oli kaebajal kohustus täita temale antud korraldus sõltumata tema enda hinnangust korralduse õiguspärasusele. Korralduse täitmata jätmisega rikkus aga kaebaja VangS § 67 p 1 sätestatut. 5. Kaebajale korralduse andmine on tõendatud valvur Eigo Looriuse 05.07.2013. a ettekandega nr 2174 ja tema 19.07.2013. a e-kirjaga, samuti vanemvalvur Agnes Tilksoni 23.07.2013. a e-kirjaga ja valvur Sten Haasma 23.07.2013. a e-kirjaga. Kõik nimetatud ametnikud kinnitavad, et 05.07.2013. a andis E. Loorius kaebajale korralduse avada suu. Samuti kinnitab korralduse andmist kaebaja 05.07.2013. a esitatud avaldus (registreeritud 08.07.2013. a numbriga 6-24/5749-1), milles kaebaja märgib järgmist: „Nagu see oli täna hommikul 05.07.2013 kus valvur Eigo Loorius soovis mulle vaadata suhu ja kamandas suu lahti teha, nii, et endal vaht suust lendas.“ Seega tunnistab kaebaja ka ise 05.07.2013. a avalduses (vahetult peale toimunud intsidenti), et temale anti korraldus suu avamiseks ja tema ei hakka igale valvurile enda suud näitama. Seega on kaebaja 15.07.2013. a distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlused vastuolus tema enda poolt 05.07.2013. a peale intsidenti avaldatuga. Kuna kaebaja on ise peale intsidenti samal hommikul tunnistanud nii korralduse andmist, kui ka selle täitmata jätmist, on tema hilisemad selgitused korralduse puudumise kohta ennastõigustavad. Samuti ei saa kaaskinnipeetava Aleksandr Šnaperi ütlused selles osas vastata tõele. 6. Kaebaja väited, et tema ei võtnud 05.07.2013. a hommikul valvurilt tablette vastu, on paljasõnalised ja ennast õigustavad. Seda, et kaebaja pani endale tableti suhu, kinnitavad nii valvur E. Loorius kui ka vanemvalvur A. Tilkson. 05.07.2013. a avalduses tunnistab kaebaja ise järgmist: „… mina pean manustama tema juures olekul, mida ma ka tegin, kuid suud ma ei pea näitama talle. Nagu see oli täna hommikul 05.07.2013 kus Eigo Loorius soovis mulle vaadata suhu …“. Esitatud avalduses kinnitab kaebaja, et tema pani 05.07.2013. a ravimi valvuri juuresolekul suhu ning sellised selgitused on kooskõlas teiste distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega. Seega ei saa kaebaja seletused ja A. Šnaperi ütlused, et valvur ei väljastanud kaebajale ravimeid, vastata tõele. 3 3

7. Kaebaja väited, et ta on ravimitest loobunud ja esitanud selle kohta ka 05.07.2013. a inspektorkontaktisikule avalduse, vastavad tõele. Kaebaja esitas tõesti 05.07.2013. a avalduse (reg nr 6- 24/5749-1), kuid avaldus esitati peale intsidenti ehk ajaliselt hiljem ning seetõttu ei ole tegemist asjas tähtsust omava asjaoluga. Hilisemalt esitatud avaldus ravimistest loobumise kohta ei mõjuta kuidagi etteheidetava rikkumisega seotud asjaolusid ega vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Kaebaja viited tõendi (inspektor-kontaktisiku Margus Olderi õiend) fabritseerimise kohta on alusetud. Kaebaja viibis 05.07.2013. a süüdimõistetute eluhoone 2. osakonna kambris nr 161. Inspektorkontaktisik Margus Older on 23.07.2013. a õiendis kinnitanud tema ja inspektor-kontaktisiku Mart Vigla kabinetis nr 145 aset leidnud sündmusi, mitte aga kinnipeetavate elukambris toimunut. M. Older on kinnitanud üksnes asjaolu, et 23.07.2013. a kella 13.15 ajal ei soovinud A. Šnaper inspektorkontaktisiku kabinetis (oma tööruumis, mitte kinnipeetava elukambris) anda distsiplinaarmenetluse raames ütlusi seoses kaebajale etteheidetava rikkumisega. Seega ei muuda kaebaja väited, et M. Older ei ole koos M. Viglaga tema elukambris käinud, õiendit ebausaldusväärseks ega valeks. 8. Kui sündmused oleksid aset leidnud kaebaja poolt märgitud viisil, ei oleks A. Šnaperile valmistanud mingit raskust ega ebamugavust anda kirjalikud ütlused koheselt inspektor-kontaktisiku kabinetis ilma kaebaja juuresolekuta. A. Šnaperi keeldumine ütluste andmisest menetleja juuresolekul ja ütluste hilisem kirjalik esitamine viitab pigem A. Šnaperi solidaarsusele kaebaja suhtes ning soovimatusele anda kaebajat kahjustada võivaid ütlusi. Seetõttu on ka distsiplinaarmenetluse käigus loetud A. Šnaperi ütlused ebausaldusväärseteks. Kaebaja taotleb halduskohtult ka Tartu Vangla 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-1 tühistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Esitatud kaebusest ei nähtu, milliste õiguste kaitseks on esitatud vaideotsuse tühistamise nõue ning kuidas vaideotsuse tühistamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebusest ei nähtu, milliseid tema õigusi on vaideotsusega rikutud ning milles on rikkumine seisnenud. Vastustaja on seisukohal, et vaideotsuse tühistamise nõue ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna kaebaja on vaidlustanud ka õigusi ja kohustusi reguleeriva haldusakti. Vastustaja palub jätta kinnipeetav Nikolai Lebedevi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht 9. Käesolevas asjas on Nikolai Lebedev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, taotledes Tartu Vangla 25.07.2013. a käskkirja nr 6-2/980 ja 16.08.2013. a vaideotsuse nr 1-11/340-2 tühistamist. 10. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnipeetav on peale ravimite manustamist kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku korraldusele näidata suuõõnt. Kohtupraktikas on tunnistanud nimetatud korralduse mittetäitmine distsipliinirikkumiseks ja vanglaametniku korraldus, millega kohustatakse peale tableti manustamist suud avama, õiguspäraseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2013. a otsus haldusasjas 3-12-865). Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 20.7 kohaselt annavad kinnipeetavale ravimeid vangla poolt ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi ning 4 4

ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. TVK p 20.13.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (k.a käsimüügiravimid) ja omada ravimeid kambris. VangS § 67 p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega asjakohaste õigusnormide kohaselt oli vanglateenistuja korraldus õiguspärane ja kuulus täitmisele. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 11. Käesolevas asjas väidab kaebaja, et ta keeldus tableti võtmisest ja seega oli suu lahti tegemise korraldus asjatu ja ta ei ole distsipliini rikkunud ning tema karistamine on seadusevastane. Kaebaja teatas kohtus, et ta keeldus üldse rohu võtmisest ja kui vanglaametnik käskis teha suu lahti, siis ta küsis mis põhjusel. Ta ütles vanglaametnikule, et ei ole kohustatud suud avama, kuna see on privaatne koht ja ainult meedikud võivad suhu vaadata. Tablett jäi karpi, ta ei võtnud seda suhu (tl 46 pöördel). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja tunnistajate seletustega, leiab, et kaebaja väide ei vasta tegelikkuses aset leidnud situatsioonile ja et kaebaja selgitused sündmuse kohta on vastuolulised ja ennast õigustavad. 05.07.2013. a avalduses tunnistab kaebaja ise, et „ …mina pean manustama tema juures olekul, mida ma tegin, kuid suud ma ei pea näitama talle. Nagu see oli täna hommikul 05.07.2013 kus Eigo Loorius soovis mulle vaadata suhu ja kamandas teha suu lahti nii, et endal vaht suust lendas. Et vältida ära minu karistused mitte millegi eest, palun võtta maha hommikused rohtud, kuna ma ei hakka enda suud näitama igale valvurile …“(t.l 30 ). Kaebaja väited, et ta ei võtnud 05.07.2013. a hommikul valvurilt tablette vastu, on paljasõnalised, ennast õigustavad ning kaebaja ei oska selgitada, miks ta 05.07.2013. a omakäeliselt kirjutas, et ta manustas tableti, kuid suud ei näidanud. Seda, et kaebaja pani endale tableti suhu, kinnitavad nii valvur E. Loorius kui ka vanemvalvur A. Tilkson. Tunnistaja A. Tilkson seletas, et 05.07.2013. a loenduse ajal manustas kaebaja ravimit, kuid valvuri korraldusel ei avanud suud. See juhtus hommikuse loenduse ajal peale kella 8 kambris 161. Vanglaametnik Loorius oli kambris, tunnistaja seisis ukse juures ja nägi, et Lebedev võttis selle tableti ja pani tableti suhu. Ta nägi seda pealt. Loorius andis Lebedevile korralduse suu avada vähemalt 2 korda. Lebedev otseselt suud ei avanud, et näidata, et on tableti võtnud. Ta avas suu selleks, et hakata vaidlema. Lebedev väitis, et kuna nad ei ole meedikud, siis selle pärast ei ava suud. Tunnistaja teatas, et ukse juurest, kus ta seisis, on Lebedevi voodini, kus ta oli umbes meeter (t.l 48). 5 5

Tunnistaja S. Haasma teatas kohtus, et kuulis, kui E. Loorius andis kaebajale korduvalt korraldusi peale ravimi manustamist avada suu, kuid ta ei näinud, kas kaebaja võttis rohu suhu või mitte (t.l 50). E. Loorius tegi 05.07.2013. a ettekande nr 2174 selle kohta, et umbes kell 8.15 hommikuse loenduse ajal kinnipeetav Lebedev keeldus suud avamast, kui oli tableti suhu pannud (t.l 25 pöördel). Seda, et kaebaja võttis tableti suhu ja keeldus suu avamisest, kinnitavad valvur E. Looriuse, vanemvalvur A. Tilksoni, valvur S. Haasma ja spetsialist –vanemõe K. Gornisceffi meilivahetuse väljavõtted Mart Viglaga (t.l 26 pöördel kuni 28 pöördel). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja kambrikaaslane A. Šnaper oli kaebaja suhtes solidaarne ja kirjutas seletuses, et kaebaja keeldus tabletist ning mingit korraldust suu avamiseks ei olnud (t.l 29 pöördel), kuid on ilmne, et kambrikaaslase seletus ei ole usaldusväärne. A. Šnaper keeldus ütluste andmisest menetleja juuresolekul ja ütluste hilisem kirjalik esitamine samuti viitab selle ebausaldusväärsusele. Seega jätab kohus A. Šnaperi ütlused tähelepanuta. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametnike kirjalike selgituste ja kohtus antud ütluste tõelevastavuses. Vastavalt VangS § 64 lg 1 ja 4 viib distsiplinaarmenetlust läbi ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. Inspektor-kontaktisiku volitusnorm distsiplinaarasja otsustamisel on VSkE § 17. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 sätestatule, vaidlustatud haldusakt vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ja on seega õiguspärane. 12. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi ega selgitanud, milliste õiguste kaitseks ta esitas vaideotsuse tühistamise nõude ning kuidas vaideotsuse tühistamine aitab kaasa tema õiguste kaitsele. Kaebaja vaidlustas käskkirja, mis väidetavalt rikkus tema õigusi ja sellega realiseeris oma kaebeõigust. Kokkuvõttes märgib kohus, et kaebaja distsipliinirikkumine on leidnud tõendamist, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 13. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 6 6