3-13-1753/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-1753 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.02.2013 otsuse nr 12-6/328 ja 15.07.2013 vaideotsuse nr 12-4/294 tühistamise nõudes ning uue otsuse tegemiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm 19.11.2013 toimunud kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja –OÜ XXX esindajad Renno Paal ja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindaja Kärt Aavel Resolutsioon 1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 19. detsembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20. jaanuaril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXX on põllumajandustootja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmise ja loomapidamisega Lääne-Eesti piirkonnas, täpsemalt Lihula ja Martna valdade territooriumidele jäävatel põldudel ning kasutab põllumajanduslikuks tootmiseks Matsalu Looduskaitse alale jäävat põllumassiivi suurusega 707,75 hektarit, mis koosneb kahest kinnistust suurusega 423,85 ha (põlluala nr 1) ja suurusega 283,90 ha (põlluala nr 9).

2. 18.05.2012 esitas OÜ XXX (edaspidi ka kaebuse esitaja või taotleja) PRIA-le taotluse nr 11012112116 poolloodusliku koosluse hooldamise taotluse saamiseks 2012 aastal kooslusel nr 48651723752, kokku 707,75 hektarile (tl 8). Taotletud toetuse summaks oli 131 627,35 eurot.

3. 28.02.2013 tegi PRIA taotluse läbivaatamise kohta otsuse nr 12-6/328 „2012 aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine“, millega vähendas taotletud toetussummat 131 627,35 eurot 15% võrra ning määras poolloodusliku koosluse hooldamise eest OÜ-le Clarisson toetuse summas 111 883,25 eurot (tl 10). Taotluse rahuldamata osa moodustab 19 744,10 eurot.

4. 10.04.2013 esitas OÜ XXX PRIA-le vaide (tl 11-13) nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks taotluse rahuldamata osas. Vaides taotles OÜ XXX taotluse uuesti läbivaatamist ja toetuse summas 19744,10 euro väljamaksmist.

5. 15.07.2013 tegi PRIA vaideotsuse (tl 14-15), millega jättis vaide rahuldamata, otsuse muutmata ega rahuldanud OÜ XXX taotlust 2012 aastal poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse väljamaksmiseks kogu ulatuses.

6. 19.08.2013 esitas OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 28.02.2013 otsus nr 12-6/328 „2012 aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine“ ja 15.07.2013 vaideotsus nr 12- 4/294, kohustada PRIA-t OÜ XXX 18.05.2012 taotlus poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks 2012 aastal uuesti läbi vaatama ning rahuldama OÜ-le XXX taotlus esitatud mahus ja määrata OÜ-le XXX toetust poolloodusliku koosluse hooldamise eest 2012 aasta eest summas 19 744,10 eurot, so taotluse rahuldamata ulatuses.

7. Tartu Halduskohtu 29.08.2013 määrusega võeti OÜ XXX kaebus menetlusse ja tehti vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebaja on seisukohal, et ta on teinud kõik endast oleneva põllumassiivil nr 48651723752 asuva ala nr 1 (423,85 ha ) hooldamiseks, kuid erakorraliste ilmastikuolude tõttu ei ole ta siiski olnud võimeline põllumassiivi hooldama. Kaebaja leiab, et kaevatavas otsuses PRIA ei arvestanud taotleja poolt 08.10.2012 esitatud teatises toodut, 22.02.2013 kontrollaktis esitatud taotleja põhjendusi ega ilmastikust tingitud hooldavata ala liigniiskust, mis ei võimaldanud taotlejal hoolduskohustust põllu nr 9 osas nõuetekohaselt täita. Kaebaja hinnangul saab kaasuse asjaolude kirjeldusest järeldada, et hooldustööde tegemine oli takistatud taotlejast mitteolenevate põhjuste esinemise tõttu 2012 aasta suvel, mistõttu toetussumma vähendamiseks ei olnud nii Euroopa Liidu kui siseriiklikest õigusaktsisest tulenevalt vähimatki alust. Kaebaja leiab, et nii vaidlustatavas otsuses kui ka seda jõusse jätvas vaideotsuses ei ole PRIA arvestanud taotlejast mitteolenevate põhjustena ilmastikust tingitud takistusi. PRIA-l on õigusnormidest tulenevalt õigus kaaluda OÜ XXX taotluse täielikult rahuldamist ja toetussumma 100%-liselt välja maksmist. Et PRIA haldusaktidest ei nähtu, et haldusorgan oleks taotluse täielikult rahuldamist üldse kaalunud, jääb OÜ XXX otsuse vaidlustamiseks esitaud vaides toodud põhjenduste juurde ning palub kaebuse rahuldamise korral vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud kogusummas 3308 eurot (summa ei sisalda käibemaksu).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaevatavad PRIA 28.02.2013. a otsus nr 12- 6/328 ning 15.07.2013. a vaideotsus nr 12-4/294 on õiguspärased ning puudub alus kohustada PRIA-t tegema asjas uue otsuse.

Vastustaja väidab, et Keskkonnaamet viis 17.10.2012. a OÜ XXX majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud kontrollaruandel nr 120491-57-0001. Nimetatud kontrolli käigus selgus, et kooslusel nr 48651723752 asuvast alast nr 1 (423,85 ha) oli nõuetekohaselt hooldatud vaid 30 ha ning OÜ XXX kõikidest aladest moodustas nõuetekohaselt hooldatud ala 44%. Seega oli OÜ XXX rikkunud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mille kohaselt pidid poollooduslikud kooslused, mille kohta toetust taotleti, olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud või pidi seal olema karjatatud loomi, 1. oktoobriks pidi niide olema koristatud või hekseldatud. Keskkonnaameti inspektor leidis, et tuvastatud rikkumise eest tuleks OÜ XXX poolt taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust vähendada 15% ulatuses. Keskkonnaameti inspektori poolt tuvastatud asjaolud ning rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangud nähtuvad kontrollaruandelt nr 120491-57- 0001. OÜ XXX esindaja on kontrollaruandele lisanud ka omapoolsed märkused, mille sisu on sarnane PRIAle 08.10.2012. a esitatud teates toodud selgitustega. PRIA 28.02.2013. a otsusega nr 12-6/328 (2012. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine) määrati OÜ-le XXX 2012. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt, summas 111 883,25 eurot. Taotletud toetust vähendati 15% ehk 19 744,10 euro ulatuses eelkirjeldatud nõude rikkumise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Asja materjalidest nähtuvalt osutus 2012. aasta suvi Läänemaal erakordselt vihmaseks. Erakordset niisket suve on ära märkinud ka EMHI oma teatmikus „Eesti meteoroloogia aastaraamat 2012“ (kättesaadav aadressilt http://www.emhi.ee). Teatmiku andmeil „Meteoroloogiline suvi – juuni-august oli Eestis vihmane, jahedapoolne ning äikseline. Suviste sademete hulk Eesti keskmisena oli 263 mm (sademeterohkuselt 11. koht alates 1961 aastast). Pikaajalisest keskmisest ehk normist (1971-2000 aastate keskmine) moodustab seega 124%. Viimati on veel sajusemad olnud suved 2009. a (284 mm), 2004. a (291 mm) ja 2008. a (313 mm). Kõige sajusem paik oli Lääne-Nigula, kus kolme kuuga tuli vihmavett 397 mm. Juulis sadas seal 202 mm (so üle poole suve sademetest). Paduvihma mõõdeti Lääne-Nigula ilmajaamas 7. juulil – ööpäevaga 103 mm. Nii sajust juulikuud ega nii suurt ööpäevast sajusummat pole selles vaatlusjaamas varem esinenud. /---/ Sügiskuude (september-november) sademete summa Eesti keskmisena oli 250 mm (norm 199 mm).“ Seega perioodil 10. juulist, mis tähistab niitmisperioodi algust kuni 10. oktoobrini, mida loetakse niitmisperioodi lõpetavaks tähtajaks, sadas praktiliselt iga päev vihma. Kogu suve vältel ei olnud ainsatki nö vihmavaba perioodi, st järjestikust vähemalt kolme vihmavaba päeva, mis oleks võimaldanud veetasemel alaneda. Kuna põld, mille kohta hooldamistoetuse saamiseks taotlus esitati, asub Matsalu lahe luhaalal, mis on endine merepõhi ja nn savikauss, siis maapinna kuivamiseks läheks minimaalselt vaja kahte kuiva, täielikult sademetevaba nädalat. Veekiht oli pidevalt 20 kuni 40 cm sügavune. Mitmest kohast üritati ka põllumassiivil niitmist korraldada, kuid vee sees rootorniiduk ei tööta. Seetõttu oli täielikult takistatud poollooduslikul kooslusel põllumajandustehnikaga liikumine ja põllu niitmine.

11. Asja materjalidest nähtuvalt informeeris kaebaja jooksvalt ka PRIA-t oludest, mis takistasid taotlejal põllul hooldustööde teostamist. Samuti oli põllumassiivil hooldustööde teostamise võimatusest teadlik Keskkonnaamet (Lääne piirkonna inspektor pr Kai Kattai), milline korraldab Matsalu luhal, mis on ühtlasi ka Natura 2000 ala, keskkonnaalast järelevalvet. Keskkonnainspektsioonilt saadud teabe kohaselt ei ole koosluse hooldamine kirjeldatud tingimustel lubatav, kuna sellega saanuks kahjustatud poolloodusliku koosluse pinnast ja Natura

2000 ala. Inspektsiooni esindaja viibis 17.10.2012 kooslusel ja fikseeris olukorra ning märkis vastava asjaolu ja taotleja kohustuse Natura 2000 ala pinnast mitte kahjustada ka kontrollaruande nr 120491-57-0001 osaks oleval poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaktil (tl 18-19).

12. Seega ei ole menetlusosalistel vaidlust selles, et OÜ XXX poolt 2012. aastal taotletud poollooduslike koosluste aladest ei olnud 393,85 ha võimalik 2012. aastal hooldada tulenevalt ala liigniiskusest. Kohus leiab, et vaidlusküsimus poolte vahel ei seisne selles, kas liigniiskus esines või mitte, vaid selles, kas liigniiskuse esinemine annab OÜ-le XXX õiguse saada 2012. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust täies ulatuses, s.o kogu taotletud pindalale vastava toetussumma ulatuses.

13. Põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007- 2013“ (määrus nr 19) § 4 lõike 2 kohaselt on üheks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõudeks nõue, mille kohaselt tuleb poollooduslikku kooslust, mille kohta toetust taotletakse, vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niita või karjatada, 1. oktoobriks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa- alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Määruse nr 19 § 8 lõike 3 punktist 6 tulenevalt vähendatakse eelnimetatud nõude rikkumise korral taotletud toetust kuni 99%.

14. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on Eesti maaelu arengukavas 2007 - 2013 ettenähtud põllumajandusliku keskkonnatoetuse toetusmeede, mida makstakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 39 alusel. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1974/2006 ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas on reguleeritud komisjoni määruses (EL) nr 65/2011. Viidatud Euroopa Liidu õigusaktid ega ka siseriiklikud õigusaktid ei näe maaelu arengu toetusmeetmete osas ette, et põllumajandustootja säilitaks oma õiguse toetusele või et toetuse vähendamist ei kohaldataks, kui nõuete rikkumine tuleneb vääramatust jõust või erandlikust asjaolust (vastupidiselt otsetoetuste regulatsioonile).

15. Euroopa Komisjon selgitab oma 22.01.2013 vastuseks põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas (tl 34), et isegi kui lugeda Eestis 2012. aastal esinenud ilmastikuolud erandlikeks asjaoludeks, võimaldab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 47 loobuda vaid abisaajalt toetuse tagasinõudmisest, ning abisaaja ei säilita automaatselt õigust toetusele. Komisjon põhjendab seda sellega, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetus baseerub nõuete täitmisega kaasnevatel lisakulutustel ja saamata jäänud tulul. Juhul, kui niitmise kohustust ei täidetud, pole järelikult tekkinud ka niitmisega seotud kulutusi, mida toetusega kompenseerida. Komisjon märgib, et osaline kompensatsioon on võimalik, kui vähemalt osa kohustuse nõudeid oli täidetud ning see tekitas põllumajandustootjale lisakulusid ja saamata jäänud tulu. Kokkuvõtlikult on komisjon väljendanud nimetatud kirjas selgelt seisukohta, et keelatud on maksta toetust selliste nõuete ja kohustuste eest, mis ei olnud kõnealusel aastal täidetud, lubatud on vaid loobuda toetuse tagasinõudmisest juhtudel, kui põllumajandustootja ei ole järginud nõudeid erandlike asjaolude tõttu, millest on PRIA-t teavitatud.

16. Käesoleval juhul ei ole OÜ XXX 2012. aastal taotletud 707,75 ha suurusest pindalast 393,85 ha suurust osa niitnud ega karjatanud, millest tulenevalt ei ole kohtu arvates kaebajale tekkinud kogu taotletud pindala niitmise ja karjatamisega seonduvalt ka kulutusi, mida taotletud pinnale vastava toetussumma ulatuses kompenseerida.

Määruse nr 19 § 8 lõikest 3 tulenevalt otsustatakse taotletud toetuse vähendamine komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades.

Seega juhul, kui rikkumine tuleneb vääramatust jõust või erandlikust asjaolust, saab seda rikkumise tõsiduse ja püsivuse hindamise all arvesse võtta ning seeläbi kohaldada taotleja suhtes väiksemat taotletud toetuse vähendamist, kui nö vabandatavate asjaolude puudumisel. Seda on ka antud juhtumil tehtud ning see nähtub otseselt kontrollaruandelt nr 120491-57-0001 (tl 18- 19). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt liigniiskuse esinemisest on kaebaja majandusüksuses eest leitud määruse nr 19 § 4 lõikes 2 nimetatud nõude rikkumise püsivust ja tõsidust hinnatud hindamismaatriksis ette nähtud madalaimate võimalike punktidega.

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et rakendatud sanktsioon toetussumma vähendamiseks 15% ulatuses ei ole eesmärgipärane ega proportsionaalne. Kohtu arvates on vastustaja antud juhul teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust on hinnanud adekvaatselt, mistõttu toetuse vähendamine 15% ulatuses on proportsionaalne. Vaidlust ei ole selles, et hooldamata ala suurus moodustas 56% kaebaja poolt taotletud poollooduslike koosluste alade pindalast. Seega on kohtu hinnangul kaebaja saanud niigi toetust oluliselt suuremas ulatuses, kui oli hooldamata ala pindalale vastav osakaal.

18. Mis puutub kaebaja väitesse, et vastustaja on vaidlustatavates haldusaktides tulemusi selgitanud erinevalt, siis leiab kohus, et vastustaja ei ole andnud erinevates dokumentides rikkumisele ja selle hindamisele erisisulisi selgitusi, vaid kaebaja on ise ilmselt ekslikult aru saanud vaideotsuses märgitust. Nimelt märkis vastustaja oma 15.07.2013. a vaideotsuse nr 12- 4/294 (tl 14-15) p-s 15 järgmist: „XXX OÜ poolt esitatud selgitustest ning selliste selgituste õigsuse kontrollimisel tuvastatud asjaoludest tulenevalt on hinnatud XXX OÜ majandusüksuses eest leitud rikkumist leebemalt, rikkumise tõsidust ja püsivust on hinnatud madalaimate võimalike punktidega. Erandlikke asjaolusid mitte arvestades oleks hindamismaatriksi järgi tulnud rikkumise koondhindeks 9 punkti, millele vastanuks sanktsioon 60% toetussummast.“ Seega on vastustaja kohtu arvates nimetatud vaideotsuse punktis selgitanud, et juhul, kui PRIA ei oleks arvestanud, et määruse nr 19 § 4 lõike 2 rikkumine oli tingitud erandlikest asjaoludest, oleks sama rikkumine toonud hindamismaatriksi kohaselt kaasa toetuse vähendamise 60% ulatuses, ent kuna käesoleval juhtumil on rikkumise hindamisel erandlikke asjaolusid arvestatud, on toetust otsustatud vähendada 15% ulatuses.

19. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et vaidlustatud otsus on tehtud motiveerimisvigadega ning ei vasta ka vormilt nõuetele, otsusest ei nähtu kaalutlusotsust, miks on põhjendatud toetuse vähendamine 15% ulatuses. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. PRIA 28.02.2013. a otsuses nr 12-6/328 (tl 10) on märgitud, et selle tegemisel on arvesse võetud muuhulgas taotlejale kontrollaruannetes teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised. Kontrollaruande osaks on toetuse nõuete kontrollakt, mis sisaldab ka konkreetse nõude osas läbiviidud kontrolli iseloomu, ulatuse ja leiu kirjeldust ning hindamismaatriksit. Kontrollaruandel on antud rikkumisele - selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Kontrollaruandelt nr 120491-57-0001 (tl 18-19) nähtub, et poolloodusliku koosluse ala niitmise/karjatamise nõude rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuse vähendamine 15% ulatuses. Rikkumise kirjeldusest, rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangutest ning hindamismaatriksist on seega nähtavad kaalutlused, millest Keskkonnaamet ja PRIA on toetuse vähendamise ulatuse määramisel lähtunud. Kohtu hinnangul on kontrollaruande nr 120491-57-0001 teatavakstegemisega haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuded täidetud. Seega asub kohus seisukohale, et kontrollaruanne koostoimes PRIA 28.02.2013. a otsusega nr 12-6/328 tagab haldusakti motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomist ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise.

20. Mis puutub hindamismaatriksitesse, siis nõustub kohus selles osas vastustajaga, et kuna õigusaktid ei näe ette konkreetset korda rikkumise, s.o selle tõsiduse, ulatuse ja püsivuse, hindamiseks ega toetuste vähendamise protsendi kindlaksmääramiseks, saab ja peab hindamine toimuma kontrollasutuse ja maksuagentuuri enda protseduuride kohaselt, milleks võib kasutada ka hindamismaatriksi, mille kasutamine tagab ühetaolise halduspraktika erinevate taotlejate puhul sarnaste rikkumiste hindamisel, abi.

21. Asjassepuutumatu on kohtu arvates kaebaja arusaam sellest, mille eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust makstakse ning millised kulutused on antud juhul kaebajale 393,85 ha suuruse ala 2012. aastal niitmata jäämisega kaasnenud. Kohus märgib vaid, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ühikumäära arvestamise aluseid on kirjeldatud määruse nr 19 kehtestamise aluseks olevas „Eesti maaelu arengukavas 2007-2013“ lk 186, kus selgitatakse poolloodusliku koosluse (v.a puisniidu) ühikumäära kujunemise aluseid järgnevalt: „Kõigi ülejäänud koosluste puhul on hilisema niitmisperioodi ning loomade lisasöötmise keeluga seotud saamatajäänud tulu (lehmade vähenenud piimatoodang) 135,35 eurot hektari kohta aastas. Täiendavast käsitsitööst (puistu ja põõsastiku hõrendamine ja lehtede riisumine), niite, lehtede ja okste äravedamisest ja ebaefektiivsemate töövõtete (servast-serva või keskelt-lahku niitmine) kasutamisest tingitud lisakulutused on 50,80 eurot hektari kohta aastas.“ Seega hüvitatakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega selline saamatajäänud tulu, mis tuleneb hilisemast niitmisperioodist võrreldes muude põllumajandusmaadega ning karjatamise korral loomade lisasöötmise keeluga tekkivast toodangu vähenemisest. Samas hüvitatakse toetusega sellised lisakulutused, mis tulenevad poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuetest võrreldes muude põllumajandusmaadele esitatavatele nõuetega – s.o täiendava käsitööga seotud kulutused. Eelnevast tuleneb, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärk ei ole taotlejale hüvitada kulutusi, mis kaasnevad sellega, kui hooldustöid kooslusel teha ei ole võimalik (lisasööda ostmine ja transportimine vms), nagu on märgitud kaebuses.

22. Tulenevalt eeltoodud seisukohtadest jätab kohus OÜ XXX kaebuse rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik