3-13-2470/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasjade numbrid 3-13-2470 Määruse kuupäev 18.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasjad Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotlus xxx´i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2013 Istungil osalenud isikud Lõuna Prefektuuri esindaja Eero Mango; Isik, kelle kinnipidamist taotletakse: Xxx(sündinud 20.07.1973. a Süürias) Juures olid sekretär Terje Kert ja tõlk Eva-Louise Radha. Resolutsioon Anda luba xxx´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 18.12.2013. a kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kätteandmisest arvates.

ASJAOLUD

16.12.2013. a kell 14:02 pidasid Lõuna prefektuuri Piusa kordoni ametnikud Võrumaal, Meremäe vallas, Helbi külas kinni kaks lõunamaalase välimusega isikut (mehed). Isikuid kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Teostati turvakontroll. Edasi toimetati isikud Lõuna prefektuuri ametiruumidesse, kus viidi läbi põhjalik isiku ja nende asjade läbivaatus.

Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Süüria Araabia Vabariigi kodanikuks. Isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid. Isik tuvastati tema ütluste järgi kui Süüria Araabia Vabariigi kodanik XXX(40 aastane); sündinud 20.07.1973. a Süürias; haridus põhi; elukoht Damaskud, Jarmuki laager.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused.

2

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 16.12.2013. a päevasel ajal Võru maakonnas, Meremäe vallas, Helbi külas ületas Vene piiritähise nr 236 ja 310 vahelisel alal Süüria Araabia Vabariigi kodanik Mohamad Ali Morad grupis koos Süüria Araabia Vabariigi kodanikuga xxx AL ´iga (sünd 28.11.1983. a) ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

XXX´il puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikule vormistati 17.12.2013. a ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1026948079 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase esmasest kinnipidamisest arvates. 16.12.2013 kell 14.02 ajal peeti XXXkinni VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel.

16.12.2013. a hilisõhtul avaldas isik soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 1 p 2 ja 3 ning § 15 lg 6 on XXXkuni 48- tunniks kinni peetud. 17.12.2013. a kell 11.00 esitas isik Politseija Piirivalveametile varjupaigaja elamisloa taotluse nr 7001310131, taotlus on vastu võetud, registreeritud ja selle suhtes ei ole Politseija Piirivalveamet otsust teinud.

Käesoleval juhul on xxx`il kaasas väidetavalt Süüria riigi poolt välja antud juhiluba, piirületusluba Süüriasse tagasi pöördumiseks. Kuid eelpool mainitud dokumendid on araabia keelsed ja nende õigsust ei ole tuvastatud, kuna puudub piisav ajaline ressurss. Järelikult esinevad VRKS § 361 lg 2 pdes 1 ja 2 toodud alused, mille kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Isiku tuvastamiseks ei pea ilmtingimata pöörduma isiku väidetava päritoluriigi võimude poole, vaid võimalik on kasutada ka alternatiivseid võimalusi. VRKS § 136 võimaldab isiku tuvastada ka muude tõendite põhjal.

XXXon oma selgitustes Eesti Vabariiki tulemise põhjuseks nimetanud seda, et tal on soov minna edasi Rootsi Kuningriiki. PPA leiab, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni ei peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki, kuid eriliseks sooviks ja suunaks oli Rootsi Kuningriik, kuhu oli ka planeeritud algne reis. Isiku eesmärgiks ei olnud jõudmine Eestisse, vaid Euroopa Liitu, mistõttu võib eeldada, et isiku puhul esineb oht põgenemiseks. Järelikult ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik.

Isiku ütluste kohaselt peatusid nad Venemaal Petseri linnas hotellis Hotel Pechory-Park. Venemaa ametnike poolt eile õhtul sinna hotelli toimunud kontrollist on laekunud eelinfona järgmised andmed: 15.12.2013. a saabusid hotelli üks mittekohalik ja kaks võõrast. Registreerimiseks esitasid

3 välismaalased passid, Süüria passi nimele xxx, sünd 20.07.1973. a ning teine Jordaania passi nimele xxx, sünd 28.11.1983. a. Abistaja lahkus kohe ning 2 välismaalast jäid hotelli. Nad olid uurinud kus nad on, küsinud Moskva rongi väljumise aega ning varahommikul 16.12.2013. a hotellist väidetavalt korraks lahkunud.

XXX´il puuduvad reisidokumendid, ta on tuvastatud tema enda sõnade järgi ja kaasas olevate dokumentide abil, puuduvad ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lisaks viitavad isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule põgenemise ohule või menetlusest kõrvalehoidmisele.

Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab PPA, et kui isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Türgi Vabariigis või Vene Föderatsioonis. Usutavad ei ole kaebaja väited, et nimetatud riikides ei austata inimõigusi. Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi asjaolule, mis võimaldaksid jõuda teistsugusele järeldusele. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki.

On selge, et varjupaigataotluse esitamine võimaldab isikul vältida enda riigist väljasaatmist, eriti veel olukorras, kus varjupaigataotluse menetlemine on häiritud andmete nappuse tõttu. Antud juhul puuduvad praktiliselt igasugused kindlad andmed, mis võimaldaksid järeldada, et isik on tõepoolest sõjapõgenik ja tema varjupaigataotlus on esitatud kaebaja poolt väidetud asjaoludel. Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks olulised asjaolud. Isiku kinnipidamise aluste äralangemisel vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest koheselt.

Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne. Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur proportsionaalseks XXX`i viibimist vabaduses. Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel loa XXX`i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine nõukogu määruses (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.02.2003, lk 1–10), sätestatud korras. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Käesoleval juhul on Politseija Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX´i kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1,2,4 ja 5 alusel. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel; kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohtuistungil selgitas XXX, et jääb ütluste juurde, mida andis menetlejale. Eesmärk oli tal taotleda varjupaika. Rootsi pidi saama kokkuleppel abistajaga, kes aga pettis neid. Eesmärk on saada varjupaika. Nimi, mille ta nimetas on õige. Petseri hotellis registreerijad kirjutasid tema nime, tema ise ei registreerinud end hotelli. Ta tahab jääda Eestisse, kuna Süürias on sõda ja ei ole võimalik elada normaalselt. Teda on piinatud, pekstud, sellest on jäljed tema kehal, on oht elule ja tervisele. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Süüria Araabia Vabariigi kodanik XXX(sünd 20.07.1973. a) ületas 16.12.2013. a päevasel ajal Võru maakonnas, Meremäe vallas, Helbi külas Vene piiritähise nr 236 ja 310 vahelisel alal grupis koos Süüria Araabia Vabariigi kodanikuga xxx´iga (sünd 28.11.1983. a) ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

16.12.2013. a hilisõhtul avaldas isik soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 1 p 2 ja 3 ning § 15 lg 6 peeti XXXkuni 48- tunniks kinni. 17.12.2013. a kell 11.00 esitas isik Politseija Piirivalveametile varjupaigaja elamisloa taotluse nr 7001310131, taotlus on vastu võetud, registreeritud ja selle suhtes ei ole Politseija Piirivalveamet otsust teinud.

Kuna isikul ei ole kaasas muud dokumenti, kui araabiakeelne dokument, mis on väidetavalt juhiluba, siis ei ole PPA-l olnud võimalik 48 tunni jooksul kõiki varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada (nt ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta). Vaja on kontrollida ja veenduda selles, et isik on see, keda ta väidab end olevat. Kohus leiab, et kuna isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, siis võib esineda oht tema põgenemiseks. Seda

5 kinnitab ka asjaolu, et isik on ise väitnud, et soovis minna Rootsi Kuningriiki. Välistada ei saa ka seda, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine on proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on isiku kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 p 1,2,4 ja 5 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotluse ja annab loa XXX´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 18.12.2013. a kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik