2-12-54642/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-54642 Otsuse kuupäev 18. detsember 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

5 423,40 eurot

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX): Hagejate lepinguline esindaja: Alla Buldakova (e- post: info@buldakov.ee);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e- post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Jevgeni Šimonjuk (e- post: soc.consul@gmail.com)

Asja läbivaatamise kuupäev 25. november 2013 Istungil osalenud isikud hagejate seaduslik esindaja XXX, hagejate lepinguline esindaja Alla Buldakova, kostja XXXja kostja lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX elatusraha poja XXX kasuks igakuiselt 207 (kakssada seitse) eurot kuus alates 01.oktoobrist 2013 kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista XXX elatusraha poja XXX kasuks igakuiselt 212 (kakssada kaksteist) eurot kuus alates 01.oktoobrist 2013 kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi-

2 või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Välja mõista XXX poja XXX kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 30.09.2013 - 1 304,42 eurot (üks tuhat kolmsada neli eurot ja 42 senti).

5. Välja mõista XXX poja XXX kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 30.09.2013 - 177,10 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 10 senti).

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused XXXl ja XXXon ühised lapsed XXX(sünd. XXX) ja XXX(sünd. XXX). XXX töötab alates 2010.a. Soomes. Oma kahe lapse ülalpidamiseks kandis ta 100 eurot kuus laste seadusliku esindaja arveldusarvele. Käesoleval ajal elavad abikaasad eraldi. Hagejad on esitanud nende vajalike kulude arvestuse, mille kohaselt X igakuised kulutused moodustavad 470 eurot ja X kulutused 434 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis XXXkasuks 313,30 eurot ja XXXkasuks 289,30 eurot. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud paluvad hagejad välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju perioodi 20.12.2011 – 20.12.2012 eest XXXkasuks 3 149,60 eurot ja XXXkasuks 2 861,60 eurot. Asja arutamisel hageja täpsustas oma nõuet ning lõplikuks nõudeks jääb igakuine elatis XXX 207 eurot ja XXX 212 eurot, milline välja mõista alates 20.12.2011.

Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja osaleb perekonna ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Kostja tasub korteri kommunaal- ja majanduskulud, elektri- ja teleteenustearved, korteri kindlustus ja laenusaaja kindlustuse, laenumaksed ja lasteaiatasu. Lisaks annab kostja XXX perekonna ülalpidamiseks sularahas igakuiselt 200 eurot. Kostja kulud perekonna ülalpidamisele moodustasid 2011.a. ja 2012 .a. keskmiselt 845 eurot kuus ning seetõttu on põhjendamatu välja mõista elatis perioodi 20.12.2011 – 31.12.2012 eest. Kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et ta on kandnud laste kulusid perioodil 20.12.2011 – 20.12.2012 nõutavas ulatuses. Kostja leiab, et nimetatud perioodil tuleb lähtuda seaduses ettenähtud elatise suurusest.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära tunnistaja XXX ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

3 PKS § 96 ja § 97 p 1,2 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Asja arutamise käigus hagejad vähendasid igakuise elatise suurust ning kostja nõustus XXX kasuks väljamõistetava elatise suurusega 207 eurot kuus. Kostja leidis, et kuna ta maksab igakuiselt lasteaiatasu, siis oleks mõistlik XXX elatise suuruseks 160 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejal on õigus kanda ise kõik lapse vajalikud kulutused, sh maksta ka lasteaiatasu, ning nõuda teiselt vanemalt, kes ei ela lapsega koos, elatist suuruses, mis moodustab ½ lapse kuludest. Elatis summas 212 katab ära ka lasteaiatasu. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis XXX kasuks 207 eurot kuus ja XXX kasuks 212 eurot kuus.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 20.12.2012. Vaidlus on selles, millises ulatuses on kostja laste ülalpidamiskohustust täitnud.

Tuginedes kostja arveldusarve väljavõtetele, loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 20.12.2011 kuni 20.12.2012 on kostja tasunud järgmised laste kulud: kommunaalteenuste eest 931,15 eurot, elektrikulu 138,06 eurot, televisiooni teenuse eest 134,61 eurot, lasteaiatasu 625,24 eurot, kokku 1 829,06 eurot. Lisaks on kostja teinud rahalisi ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale summas 1 220 eurot.

Tunnistaja XXX seletas, et ta andis kostja poolt antud ümbrikus raha üle XXX , kuid ei tea summat ning ka seda mitmel korral raha üleandmine toimus. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei tõenda väidetavalt üle antud raha suurust. Samas on ebatõenäoline, et kostja saatis raha oma töökaaslasega laste emale, kui samal ajal kandis ta raha üle oma pangakontolt. Põhjendatud ei ole ka vanema eluasemelaenu ja laenukindlustuse maksete lugemine lapse esmavajaduste hulka. Tehingud on tehtud lapse vanema poolt tema enda tahtest tulenevalt.

Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kulude kandmist tagasiulatuva perioodi eest, millest tulenevalt peab kohus põhjendatuks lähtuda perioodi 20.12.2011 – 19.12.2012 elatise suuruse määramisel PKS § 101 lg 1. Sellest tulenevalt oleks tulnud tasuda kummagi hageja kasuks elatist summas 1 742,33 eurot. Kohus leiab, et kostja on XXX kulud katnud summas 1 211,91 eurot ja XXX kulud summas 1837,15 eurot.

Kuna tõendid kostja poolt kantud laste ülalpidamiseks tehtavate kulude kohta on esitatud 01.10.2013, siis arvestab kohus nimetatud ajani elatise välja ühekordse summana ning alates 01.10.2013 kuumaksena. Sellisel juhul tuleb kohtuotsuse täitmisel maha arvata kostja poolt pärast 01.10.2013 laste kulude katteks tasutud summad.

XXX oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 20.12.2012 kuni 30.09.2013 1 945,80 eurot (207 eurot kuus).

4 XXX oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 20.12.2012 kuni 30.09.2013 1 992,70 eurot (212 eurot kuus).

Kostja on ajavahemikul 20.12.2012 kuni 30.09.2013 tasunud järgmised laste kulud: kommunaalteenuste eest 850,40 eurot, elektrikulu 141,38 eurot, televisiooni teenuse eest 111,81 eurot, lasteaiatasu 548,98 eurot, kokku 1 652,57 eurot. Lisaks on kostja teinud rahalisi ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale summas 1 240 eurot.

Kohus leiab, et kostja on perioodil 20.12.2012 – 30.09.2013 katnud XXX kulud summas 1 171,80 eurot ja XXX kulud summas 1 720,78 eurot.

Seega kuulub kostjalt kuni 30.09.2013 ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis XXX kasuks 1 304,42 eurot ja XXX kasuks 177,10 eurot.

XXX(1 742,33 + 1 945,80 – 1 211,91 – 1 171,80 = 1 304,42 eurot), XXX(1 742,33 + 1992,70 – 1 837,15 – 1 720,78 = 177,10 eurot).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik