3-12-1913/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1913 Otsuse kuupäev 18. detsember 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Alla Taurinši kaebus Maksuja Tolliameti tollideklaratsiooni nr 12EE4700EE91436976 tühistamiseks ning alusetult sissenõutud aktsiisi 177,62 eurot välja mõistmiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Alla Taurinš, esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja – Maksuja Tolliamet

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. jaanuar 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Alla Taurinš sisenes 28.06.2012 kaubabussiga Ford Econoline E350 Vene Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki. A.Taurinš teatas tolliametnikele, et tema sõidu sihtkohaks on Kaunas Leedu Vabariigis. A.Taurinš esitas 28.06.2012 tollile reisija deklaratsiooni, milles deklareeris sõiduki paagis olevaks kütuseks 270 liitrit diislikütust (tlk.18). Tolliametnikud ei pidanud kaebaja poolt avaldatud sihtkohta tegelikkusele vastavaks ning koostasid tollideklaratsiooni nr 12EE4700EE91436976, mille alusel tuli Alla Taurinšil tasuda aktsiisikaubana deklareeritud 270-liitriliselt diislikoguselt arvestatud maksu summas 177,62 eurot (tlk.4). Kaebaja tasus aktsiisi 28.06.2012.a.

2. A. Taurinš esitas 10.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Luhamaa tollipunkti töötajate tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja alusetult aktsiisi tasumise nõudmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 177,62 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 14.11.2012. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 04.03.2013. a määrusega A. Taurinši määruskaebuse, tühistas

2

Tartu Halduskohtu 14.11.2012. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Riigikohus jättis 11.06.2013. a määrusega menetlusse võtmata Maksuja Tolliameti määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2013. a määruse peale.

4. Tartu Halduskohus jättis 21.06.2013. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse kaaluda kaebuse nõude muutmist seoses Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-18-13 väljendatud seisukohtadega, esitades tollideklaratsiooni tühistamise nõude.

5. A. Taurinš esitas 05.07.2013 taotluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Kaebaja palub tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 28.06.2012. a tollideklaratsioon nr 12EE4700EE91436976 ning mõista vastustajalt välja kaebajalt alusetult nõutud aktsiisimaks summas 177,62 eurot.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 10.07.2013. a määrusega A. Taurinši taotluse nõude muutmiseks ning võttis menetlusse kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 28.06.2012. a tollideklaratsiooni nr 12EE4700EE91436976 tühistamiseks ning alusetult sissenõutud aktsiisi summas 177,62 eurot välja mõistmiseks. Seoses tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamisega andis kohus kaebajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

7. A. Taurinš esitas 22.07.2013 taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maksuja Tolliameti vastuses tähtaja ennistamise taotlusele paluti jätta tähtaeg ennistamata.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 27.09.2013. a määrusega A. Taurinši taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning ennistas kaebuse esitamise tähtaja.

Kaebuse esitaja põhjendused

9. Kaebaja hinnangul tuleb deklaratsioon nr 12EE4700EE91436976 tühistada, kuna see on ebaseaduslik ja põhjendamatu, vastustaja on eiranud kaebaja selgitusi ning määranud maksusumma suvaliselt. Eesti Vabariigist Venemaale sõites ei nõutud kaebajalt tema juhitava sõiduki paagis olnud kütuse deklareerimist. Kuna kaebaja soovis sõita Venemaalt Leedu Vabariiki, siis tankis ta sõidukit Venemaal enne Eesti Vabariigi piiri ületamist. Kaebaja teatas tolliametnikule enda sõidusihi, kuid teda ei usutud. Kaebaja on eraisik, kelle ei ole võimalik esitada tollipunkti tõendeid enda kavatsuste ja sõidusihtide kohta. Kaebaja suhtes ei ole kehtestatud liikumispiiranguid ning kaebajal on tulenevalt põhiseaduse §-st 34 õigus vabalt liikuda ja oma sihtkohta valida. Vastustajal puudus õigus nõuda kaebajalt sihtkoha avaldamist ja seda kinnitavaid tõendeid. Samuti puudus vastustajal õigus määratleda kaebaja sihtkohaks tema elukoht ning ähvardada sõiduki kinnipidamisega.

10. Mootorsõiduki standardses kütusepaagis oleva kütuse aktsiisivabastuse näeb ette Euroopa Nõukogu direktiivi nr 2007/74/EÜ artikkel 11 ning samuti alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 69 lg 1. Kaebaja poolt juhitud sõidukis oli kütus standardses kütusepaagis, mistõttu puudus alus selle maksustamiseks.

Vastustaja vastuväited

3

11. Vastustaja leiab, et vaidlustatud deklaratsioonil märgitud kütus kuulus maksustamisele, deklaratsioon on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

12. Kaebaja esitas 28.06.2012 toimunud piiriületamisel vabatahtlikult reisijadeklaratsiooni, milles deklareeris paagis olevaks kütusekoguseks 270 liitrit diislikütust. Tollideklaratsiooni aluseks võeti kaebaja poolt reisijadeklaratsioonis märgitud kauba (kütuse) kogus, sest maksuhalduril ei olnud põhjust kahelda kaebaja poolt deklareeritud kütusekoguse andmete õigsuses.

13. Tolliseaduse (TS) § 18 p-st 4 ja § 40 lg-st 1 tulenevalt on Maksuja Tolliameti ametnikel õigus kontrollida Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabuvaid sõidukeid, et teha kindlaks, kas Eesti Vabariiki saabuvale kütusele kohaldub ATKEAS § 68 või tuleb kütuselt tasuda aktsiis. Selgitamaks välja, kas Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabuva kütuse osas on kõik ATKEAS-is sätestatud tingimused täidetud, on tolliametnikul õigus küsida ka täpsustavaid küsimusi, sh sõidu eesmärgi ja sihtkoha kohta, ning isiku poolt antavad vastused peavad olema nii eluliselt usutavad kui faktiliselt kontrollitavad.

14. Kaebaja sattumine kontrolli oli seotud maksuhalduri poolt koostatud riskianalüüsiga, mille käigus selgitati välja väga tihedalt piiri ületavad sõidukid ja isikud. Käesoleval juhul tekkis tolliametnikel põhjendatud kahtlus, et kaebaja impordib aktsiisivabalt kütust Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. Põhjendatud kahtlus tugineb järgneval: a) Kaebaja on regulaarne piiriületaja; b) Kaebaja kasutas piiri ületamiseks erinevaid suure standardse kütusepaagiga sõidukeid; c) Kaebaja viibis Vene Föderatsioonis lühikest aega; d) Kaebaja juhitava sõiduki paak oli Eestisse sisenemisel kütust täis; e) Kaebaja oli MTA andmebaaside kohaselt deklaratsiooni esitamise ajal töötu; f) Kaebaja väitis korduvalt piiri ületades MTA ametnikele, et sihtkohaks on Leedu, kuid kaebaja elukoht on Valga ning kaebaja selgitus sõidu eesmärgi, teekonna ja sihtkoha kohta oli puudulik ja ebausutav. Eeltoodud põhjustel ei pidanud MTA ametnikud eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et kütus on vajalik sihtkohta (Leedu Vabariiki) jõudmiseks ning leidsid, et kaebaja väide on esitaud eesmärgiga saada imporditavale kütusele ebaseaduslik aktsiisivabastus. Vastustaja hinnangul ei kohaldu kaebaja deklareeritud kütusele aktsiisivabastus, kuna see ei vasta ATKEAS § 68 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele. Kaebaja poolt deklareeritud kütus oli küll standardses kütusepaagis, kuid tuvastatud asjaoludest nähtub, et isik ei kasuta kütust omatarbeks ning kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

15. Kaebajale selgitati piiripunktis, et kaupa ei ole võimalik vabastada, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud vastavalt Rahandusministri 22.06.2009. a määruse nr 42 § 10 lg-le 1 ning kauba hoidmine tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul vastavalt Ühenduse tolliseadustiku art 53 lg-le 2. Kaebaja väited, et teda sunniti makse tasuma ning ähvardati maksude tasumisest keeldumise korral tema kinnipidamisega, on paljasõnalised ja pahatahtlikud.

Kohtu seisukoht

16. Kaebaja Alla Taurinš palub halduskohtul tühistada tollideklaratsioon, mille alusel nõuti temalt 177,62 euro ulatuses aktsiisimaksu tasumist, samuti palub kaebaja vastustajalt

4

nimetatud summa tagastamist. Kaebaja leiab, et deklaratsioon on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna selle koostamisel on vastustaja töötaja eiranud kaebaja selgitusi ning maksusumma on määratud suvaliselt.

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sisenes 28.06.2012 Vene Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki sõidukiga Ford Econoline E350, deklareerides sõiduki standardses kütusepaagis olevaks kütuseks 270 liitrit diiselkütust. Kaebuse järgi maksustas vastustaja sellest kogusest 158 liitrit, kohustades kaebajat tasuma sellelt aktsiisi summa 177,62 eurot. Kaebaja leiab, et kuna kogu kütus asus standardses kütusepaagis, oleks tulnud kogu paagis olnud kütuse osas kohaldada aktsiisivabastust ning et paagis olev kütus oli vajalik jõudmiseks sihtkohta Kaunasesse (Leedu Vabariik).

Seega on vaidluse all põhiküsimusena, kas Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis olev ja sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus on aktsiisivaba ja kas ja millistel asjaoludel on MTA töötajatel õigus teha kindlaks isiku sõidu eesmärk ja sihtkoht.

18. Euroopa Nõukogu 12.10.1992.a määrusega nr 2913/92 on kehtestatud ühenduse tolliseadustik (ÜTS). ÜTS artikli 59 lg 1 kohaselt, kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile

suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS § 37 lg 2 kohaselt, kui kaubasaadetise kogu või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon. TS § 37 lg 6 alusel võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve.

Antud vaidluse puhul on asjassepuutuvad Euroopa Liidu nõukogu 20.12.2007 direktiiv 2007/74/EÜ (edaspidi: direktiiv) kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust vabastamise kohta. Nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikkel 4 kohaselt liikmesriigid kehtestavad rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksuvõi aktsiisivabastuse reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, tingimusel, et kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi. Samas direktiivi artikliks 6 on loetletud tingimused, millele vastamisel loetakse maksuvabastuse kohaldamiseks import mittekaubanduslikuks: 1) on juhuslikku laadi, 2) sisaldab üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingituseks ette nähtud kaupa. Kaupade laad või kogus ei tohi olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks.

19. ATKEAS § 1 järgi on kütus, kaasa arvatud diislikütus, üldreeglina kaup, mis kuulub aktsiisiga maksustamisele ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus ATKEAS § 66 lg-s 6 nimetatud määras. Samas ATKEAS täpsustab ka aktsiisivabastusega seonduvat, nimelt ATKEAS § 27 lg 1 p-st 20 ja lg-st 6 ning §-st 68 tulenevad tingimused, millal on sissetoodud kütus aktsiisivaba. Selle kohaselt on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja-paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. Seega ATKEAS-ga on siseriiklikult täpsustatud direktiivis sätestatud tingimust „kaupade kogus ei või olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks“ veel täpsemalt “kütus peab olema kasutamiseks samas sõidukis ja vajalik sihtkohta jõudmiseks“.

5

Eelnevast tulenevalt on ebaõige kaebaja seisukoht, et aktsiisivabastus kehtib tingimusteta alati kogu standardses paagis olevale kütusele ning lisaks ka 10 liitrile kanistris toodavale kütusele (ATKEAS § 69 lg 1). Aktsiisivabastus kohaldub kütusele, mis ATKEAS § 68 lg 1 kohaselt asub sõiduki standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik, kusjuures nimetatud tingimused peavad olema täidetud üheaegselt. Lisaks ei kohaldata aktsiisivabastust, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil (ATKEAS § 69 lg 4). 20. Vastavalt ATKEAS § 27 lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab käesoleva seaduse § 471, 571 ja 68 ning 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

21. Vastustaja poolt esitatud andmete järgi on kaebaja sageli piiri ületav isik, mille kohta kaebaja vastu ei vaidle. Kaebaja on seejuures kasutanud piiri ületamiseks erinevaid suure kütusepaagiga sõidukeid, Eestisse sisenemisel on paak kütust täis tangitud, seejuures on kaebaja viibinud Vene Föderatsioonis lühiajaliselt. Seega oli vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et sisse toodud kütust ei kasutata omatarbeks, vaid ärilisel eesmärgil. Nii on kaebaja ajavahemikul 01.01.2012 kuni 28.06.2012 kasutanud piiri ületamisel nelja erinevat sõidukit (tlk.107-115), kusjuures piiri ületamised ei ole olnud mõned korrad juhuslikku laadi, vaid ulatuvad mitmetesse sadadesse ehk piiri on esitatud andmete järgi sellel perioodil ületatud 277 korral.

Seega on kaebaja puhul tegemist regulaarse piiriületajaga, kusjuures kaebaja ületas piiri sõidukitega, milledel oli suur standardne kütusepaak, mis on sobilik kütuse sissetoomiseks just ärilisel otstarbel. Samal ajal oli kaebaja töötu, mis samuti näitab, et kaebajal puudus vajadus ja võimalus igapäevaselt omatarbeks sellises koguses kütust tarbida. Nii on vastustaja põhjendatult välja toonud, et näiteks 12.06.2012 on kaebaja piiri ületanud neljal korral, ehk et kaebaja on sisenenud eesti vabariiki ühe ööpäeva jooksul 2 korda ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja suuris ppiriületuste vahel sõidukis oleva kütuse ära kulutada. Eeltoodud kaebaja tegevust ei saa lugeda juhuslikuks, vaid teadlikuks etteplaneeritud tegevuseks kaubanduslikul eesmärgil. Üldteada on asjaolu, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning seda võimalust kasutatakse. Samuti on vastustaja ühe asjaoluna, mis andis aluse järeldusele, et kaebaja eesmärgiks on kütuse import ärilisel eesmärgil, kaebaja sagedased väited, et sõidu sihtkohaks on Leedu, kuid samas täpsemaid ja usutavaid selgitusi sihtkoha, teekonna ja sõitude eesmärgi osas kaebaja ei osanud anda.

22. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja tegevusega ja aktsiisimaksu tasumise kohustusega on piiratud tema õigust vabalt liikuda ja sihtkohta valida. Asjaoluga, et seadus näeb ette teatud tingimustel kohustuse tasuda aktsiisi, ei tähenda, et kaebajal on piiratud vabalt liikuda või sihtkohta valida. Kaebajal ei ole keegi liikumisvabadust piiranud, kuid see ei tähenda, et kaebajal ei tule piiri ületamist reguleerivaid ja sellega seonduvaid seadusi täita. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole riik sekkunud kaebaja eraellu ja isiklikku asjaajamisse ning vastustaja tegevus ei ole seega Põhiseadusega vastuolus.

6

23. Kaebaja on märkinud, et tema poolt teatatud sõidusihi õiguspärasust ei usutud ning olles eraisik, ei ole tal võimalik esitada tollipunkti tõendeid enda kavatsuste ja sõidusihtide kohta. Kohus ei pea kaebaja seda seisukohta õigeks. Kui kaebajal ei olnud koheselt võimalik tollitöötajatele vajalikke tõendeid esitada, oli seda võimalik teha kohtumenetluses, olukorras kus kaebaja kasutab advokaadi õigusabi. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis näitaksid, kas kaebaja poolt tollitöötajatele 28.06.2012 avaldatud sõidu sihtkoht oli õige ega ka ühtki tõendit ülejäänud vastustaja poolt väljatoodud piiriületuste eesmärkide ja sihtkohtade kohta ega pole osundanud ka selliste tõendite kogumise võimalusele. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. TS § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel. Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema. Kaebaja pidi arvestama sellega, et piiriületuse regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse kaubanduslikul eesmärgil ning et kaebajal tuleb tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad kaubandusliku eesmärgi puudumist. Kui kaebaja sõidud oli seotud mitte kütuse, vaid mõne muu kauba Eestisse toomisega, nagu kaebaja 15.11.2013 kirjas märgib, oli kaebajal võimalus ka vastavad tõendid esitada. Kaebaja vastustaja põhjendatud kahtlusi ümber lükanud ei ole.

24. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata. Aktsiisi tasumisest mitevabastamine diislikütuse pealt (158 l) on õiguspärane ning tollideklaratsiooni nr 12EE4700EE91436976 tühistamiseks alus puudub. Seega ei kuulu rahuldamisele ka taotlus kaebaja poolt Maksuja Tolliametile tasutud 177,62 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmise osas pooled taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik