3-12-2686/115 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-12-2686

Otsuse kuupäev

18. detsember 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Kalle Kulboki (Kulbok) kaebus Tartu Linnavalitsuse

kohustamiseks vastata 4. septembri 2012 teabenõudele ja

Tartu Linnavalitsuse toimingute, so 5. septembril 2012 ja 19.

oktoobril 2012 esitatud vaiete lahendamisel tehtud Tartu

Linnavalitsuse

toimingute

ning

mittekohaste

vastuste

andmine

hankemenetluses,

õigusvastasuse

tuvastamise

nõudes

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12. juuni 2013 ja kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Kalle Kulbok

Vastustaja Tartu Linnavalitsus

1. Jätta läbi vaatamata Kalle Kulboki vastuväide kohtu

9. detsembri 2013 määrusele.

2. Jätta rahuldamata Kalle Kulboki kaebus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 17. jaanuaril 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 28. detsembril 2012 Kalle Kulboki kaebus Tartu Linnavalitsuse

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja taotles:

1) Tartu Linnavalitsuse tegevusetuse ja viivituse ning vaidemenetluses antud hinnangute

õigusvastasuse tuvastamist. Täpsemalt heidab kaebaja Tartu Linnavalitsusele ette 5. septembril

2012 esitatud vaide käsitamist selgitamistaotlusena 20. septembri 2012 vastuses ja seega sisuliselt

lahendamata jätmist ning 19. oktoobri 2012 vaide tagastamist 28. novembril 2012 kaebeõiguse

puudumise tõttu;

2) Tartu Linnavalitsuse antud selgituste eesmärgipärasuse kindlakstegemist ning tuvastamiseks, kas

on õige õiguskantsleri hinnang, et mitteeesmärgipäraseid vastuseid on nende saajal õigus

halduskohtus vaidlustada. Kohus mõistab kaebuse taotlust selliselt, et kaebaja soovib, et kohus

tuvastaks hankemenetluses kaebaja küsimustele mittekohaste vastuste andmise õigusvastasuse;

3) Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 1045 ja selle alusel 26. septembril 2012. a väljastatud

ehitusloaga nr 2518/12LKS § 38 lg 4 ja 5 nimetatud erandite kohaldatavuse õigusvastasuse

tuvastamiseks kavandatud vaateplatvormi ehitamiseks ehituskeelualal ning muude selle

ehitusprojekti heakskiitmisel ilmnenud küsitavuste õigusvastasuse tuvastamiseks.

28. detsembril 2012 esitatud kaebuse kohaselt taotles K. Kulbok lisaks Tartu Linnavalitsuse

tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele ka linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 ja

selle alusel 26. septembril 2012 väljastatud ehitusloa tühistamist ning linnavalitsuse kohustamist

muuta samas ulatuses hankelepingut juhul, kui kohus tuvastab linnavalitsuse tegevuse

õigusvastasuse. 31. detsembril 2012 saabunud kaebaja taotluse kohaselt esitas K. Kulbok kohtule

28. detsembril 2012 liitkaebuse, mis sisaldab muuhulgas ka tühistamis- ning kohustamiskaebust.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18. märtsi 2013 määrusega kaebuse haldusasjas 3-12-2686 osaliselt.

Kohus tagastas kaebuse Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 ja selle alusel

26. septembril 2012 väljastatud ehitusloa nr 2518/12LKS tühistamise ning Tartu Linnavalitsusele

ettekirjutuse tegemise nõudes, Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 ja selle

alusel 26. septembril 2012 väljastatud ehitusloa nr 2518/12LKS aluseks olevate toimingute

õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Kalle Kulboki 5. septembri 2012 vaide selgitustaotlusena

käsitamise ja 19. oktoobri 2012 vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Sama

määrusega võttis kohus menetlusse 5. septembri 2012 vaide ja 19. oktoobri 2012 vaide

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning Tartu Linnavalitsuse

toimingute, s.o mittekohaste vastuste andmine hankemenetluses, õigusvastasuse tuvastamise nõude

3. K. Kulbok teatas elektrooniliselt 26. septembril 2013, et soovib kaebuses sisalduva nõude,

kohustada Tartu Linnavalitsust vastama K. Kulboki 4. septembri 2012 teabenõudele, menetlemist.

Tartu Halduskohus rahuldas 25. oktoobri 2013 määrusega K. Kulboki kaebuse muutmise taotluse

ning võttis K. Kulboki nõude kohustada Tartu Linnavalitsust vastama 4. septembri 2012

teabenõudele menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseadusest ja

avaliku teabe seadusest tulenevat kaebaja õigust saada vastavalt asutuselt teavet linnavalitsuse

avalik-õigusliku tegevuse kohta, õigust osaleda avaliku linnaruumi planeerimismenetluses, õigust

saada oma pöördumistele asjakohaseid vastuseid.

Tartu linna toimingud on takistanud kaebajal osaleda linnaelu korraldamisel. Vastustaja on

rikkunud seadusest tulenevat kohustust oma ülesandeid täites pidada kinni seaduses sätestatud

tähtaegadest.

K. Kulbok esitas 4. septembril 2012 teabenõude, paludes täpsustada, millise haldusakti või

toiminguga kinnitati Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse ehitusprojekt ja ehitusprojektis valitud

tehnilise lahenduse põhimõtted. Kaebaja hinnangul ei ole Tartu Linnavalitsus vastanud siiani

objektiivselt kaebaja küsimustele. Vastustaja vastus, et mais valminud Emajõe kaldakindlustuste

ehitusprojekt kinnitati 26. jaanuaril 2012 linnainseneri allkirjaga linnaplaneerimise ja

maakorralduse osakonna planeeringute ja projektide läbivaatamise komisjoni koosolekul, ei ole

eluliselt usutav.

Vastustaja vastas kaebaja 5. septembril 2012 esitatud vaidele 20. septembril 2012, märkides, et

käsitab kaebaja pöördumist märgukirjana, kuid ei vastanud vaides esitatud küsimustele, kas ja millal

2012. aasta mais valminud projekt vaadati mõne komisjoni või linnaametniku poolt üle ning samuti

ei vastatud kaebaja viidatud küsitavustele ehitusprojektis.

19. oktoobril 2012 esitatud vaide läbivaatamisel rikkus Tartu Linnavalitsus haldusmenetluse

seaduse 5. peatüki 3. jaotises sätestatud 7 päevast tähtaega, mille jooksul on haldusorgan kohustatud

kontrollima, kas vaie on esitatud õiguspäraselt.

Kaebaja märgib, et tema õiguste rikkumine vaidemenetluses on vajalik tuvastada eelkõige seetõttu,

et talle oleks edaspidi tagatud tema õiguste efektiivne kaitse vaidemenetluses.

Hankemenetluse raames antud selgituste andmisel rikkus Tartu Linnavalitsus oluliselt riigihangete

seaduse (RHS) § 56 sätestatud selgituste andmise korda, jättes esitatud küsimustele sisuliselt

vastamata ning haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 tulenevaid põhimõtteid. Kaebaja hinnangul ei saa

eesmärgipäraseks pidada sellist selgitustaotlusele antud vastust, mis vastab küsimusest mööda; mis

annab vaid näiliselt korrektse vastuse, andmata vastust küsija tegelikule küsimusele. Kui vastust ei

saa pidada eesmärgipäraseks, siis ei saa seda vastust pidada kooskõlas märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise seaduse §-ga 3 antuks. Kaebaja selgitab, et hankemenetluses antud

ebakohaste selgituste tõttu ei olnud tal võimalik hankemeneluses pakkumist esitada ning seetõttu

jäi tal tulu saamata.

5. 12. juulil 2013 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja, et kui selgitustaotlustele esitatud

selgitused ei ole eesmärgipärased, siis on rikutud kodaniku põhiõigusi, mis annab õiguse pöörduda

halduskohtusse õiguskantsleri hinnangul. Tulenevalt mitte eesmärgipärastest vastustest pidi kaebaja

pakkumise esitamisest loobuma.

Kaebaja märkis, et linnavalitsuse vastused ei olnud õiguspärased mitte sellepärast, et

hankedokumentide tingimusi ei saa muuta, vaid sellepärast, et tegelikult olid kõrvalkalded

hankedokumentidest võimalikud, kuid linnavalitsus eitas seda.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja selgitab, et kaebaja 5. septembri 2012 vaidele vastamisel tekkinud viivitus oli tingitud

sellest, et kaebaja suhtles pärast vaide esitamist korduvalt erinevate Tartu Linnavalitsuse

ametnikega, tekitades sellega infokülluse ja vajaduse kontrollida suulistes vestlustes avaldatud

arvamusi ning esitatud seisukohti. Vastuse koostamise aja pikenemine oli tingitud ka sellest, et K.

Kulbok saatis e-mailiga linnavalitsuse liikmetele 17. septembril 2012 kuriteokahtluse linnavalitsuse

korralduse „Riigihanke „Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee ning kaldakindlustuse rajamine“

pakkumuse edukaks tunnistamine ning hankelepingu sõlmimine“ eelnõu (LV-K-1041) osas. Seega

laekus kaebaja 5. septembri 2012 esitatud kirjale vastuse koostamise ajal kaebajalt vahetult või tema

tegevusest tulenevalt pidevalt uut informatsiooni, mis vajas täiendavat täpsustamist ning pikendas

sellega vastuse koostamise aega.

Vastustaja viitab, et on 20. septembri 2012 kirja punktis 2 märkinud, et tegeleb K. Kulboki e-hanke

keskkonnas esitatud küsimuste, antud vastuste ja kaebaja kommentaaride analüüsiga ehitusloa

väljastamise menetluses ja edastab selles osas oma seisukohad hiljem.

Vastustaja on seisukohal, et on K. Kulboki 5. septembri 2012 kirjale vastanud kooskõlas

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-ga 6. Asjaolu, et kaebaja e-mail on

pealkirjastatud kui vaie, ei muuda see isiku pöördumist vaideks haldusmenetluse seaduse mõttes.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et on kaebaja 5. septembri 2012 kirjale vastanud 15 päeva

jooksul, st vastanud kohe, kui asjaolud olid selged, st ei ole viivitanud vastamisega põhjendamatult

kaua. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et on toiminud 5. septembri 2012. vaide läbivaatamisel

kooskõlas seadustega ja õiguspäraselt.

7. Vastustaja on seisukohal, et ei ole K. Kulboki 19. oktoobri 2012 vaide lahendamisel

õigusvastaselt viivitanud. Tartu Linnavalitsus pikendas HMS § 84 lõike 2 alusel 19. oktoobri 2012

vaide läbivaatamise tähtaega kuni 28. novembrini 2012 ning vastas vaidele Tartu Linnavalitsuse 27.

novembri 2012 korraldusega nr 1344. Seega on linnavalitsus järginud 19. oktoobri 2012 vaide

läbivaatamise vaidele vastamise tähtaegu kooskõlas HMS §-ga 84.

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale e-hankekeskkonnas esitatud küsimustele on vastatud RHS

§ 56 lõikes 2 sätestatud tähtaega järgides ning vastused olid kohased. Vastustaja on toiminud

hankemenetluses vastuste andmisel kooskõlas seadustega ja õiguspäraselt.

Vastustaja viitab Rahandusministeeriumi 10. septembri 2012 kirjale nr 12.2-1/12941, milles

ministeerium asus seisukohale, et Tartu Linnavalitsus ei ole riigihankes selgituste andmise korda

oluliselt

rikkunud.

Kaebaja

hankemenetluses

esitatud

küsimused

taanduvad

sisuliselt

hankedokumentide muutmise ettepaneku tegemisele. Hankija on küsimustele RHS § 56 lõikes 2

sätestatud tähtaega järgides sõnaselgelt vastanud, et pakkumus tuleb esitada vastavalt

hankedokumentidele, mis loogiliselt tähendab, et hankijal ei ole kavas tehnilist kirjeldust muuta,

mis omakorda selgelt keelab kõrvalekalded ehitusprojektist. Rahandusministeerium ei jaganud

kaebaja seisukohta, et hankija pole küsimustele sisuliselt vastanud. Rahandusministeerium märkis,

et olukorras, kus riigihankest huvitatud isiku hinnangul võiks riigihanke esemeks olevaid töid

teostada paremini/teisiti, on tal õigus teha hankijale ettepanek hankedokumentide muutmiseks või

küsida hankedokumentidest kõrvalekaldumise kohta. Rahandusministeeriumi hinnangul ei loo

nimetatud võimaluse kasutamine hankijale kohustust vastavalt käituda, st hankedokumente muuta.

Vastustaja on 1. oktoobri 2012. a kirjas nr 8-13.1./21666 kaebuse esitajale teatanud: "Riigihangete

seaduse (RHS) § 56 lõike 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul

kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetlusese osaleda, õigus saada selgitusi või

täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumise esitamise ettepaneku

kohta. Linnavalitsus rõhutab, et kaebaja poolt tõstatatud küsimused sisaldavad eelkõige

hankedokumentide muutmise ettepanekut. Enamus küsimustes sisalduvad ettepanekuid oli tehtud ka

ehitusprojekti avaliku arutelu käigus ning projekteerija ja linnavalitsuse esindajad olid need

projekteerimise käigus läbi arutanud ning valminud ehitusprojekt kajastab nende seisukohti tehtud

ettepanekutele.

Vastustaja hinnangul sisaldasid kaebaja küsimused eelkõige hankedokumentide muutmise

ettepanekut ning kuna linnavalitsusel puudus soov ja vajadus hankedokumente (sh ehitusprojekti)

tõstatatud küsimuste osas muuta, olid hankemenetluse käigus antud vastused lühidad ja konkreetsed

(pakkumused tuleb esitada vastavalt hankedokumentidele).

Vastustajal ei olnud kohustust hankemenetluse raames esitatud küsimustele vastuse andmisel

esitada analüüsi, miks ei peeta võimalikuks ja otstarbekaks hankedokumente, sh ehitusprojekti

muuta. RHS § 56 regulatsiooni eesmärk on anda huvitatud isikule hanketeates või

hankedokumendis sisalduva kohta täiendavat teavet või selgitusi, et huvitatud isikul oleks võimalik

esitada nõuetele vastav pakkumus. Kui vastustest tulenevalt tuli pakkumus esitada algsete

tingimuste kohaselt, siis ei saa sellest järeldada, et vastused oleks olnud mittekohased. Vastustaja

märgib, et kui K. Kulbok oli seisukohal, et tema õigusi on hankemenetluses rikutud, siis oleks ta

pidanud vaidlustama hankija tegevuse RHSs sätestatud korras, sealhulgas järgides vaidlustuseks

antud tähtaegasid.

9. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu Linnavalitsus ei ole tema 4. septembri 2012

teabenõudele vastanud ning on 5. septembri 2012 vaide lahendamisel siiani viivituses.

Tartu Linnavalitsus on 4. septembri 2012 teabenõudele vastanud samal kuupäeval kirjaga nr 8-

13.1/21666 ning täiendavalt selgitanud teabenõude vastust Tartu Linnavalitsuse 20. septembri 2012

kirjas nr 8-13.1/21666. Ka Tartu Linnavalitsuse 27. novembri 2012 korralduses nr 1344 on

teabenõudele antud vastust veelkord selgitatud ja täiendatud.

Vastustaja märgib, et ehitusseaduses ei ole sätestatud ehitusprojekti kinnitamise nõuet ning 26.

jaanuaril 2012 vaatas komisjon ehitusprojekti vaid üle, mitte ei kinnitanud seda ja esitas protokollis

oma märkused ehitusprojekti kohta. Projekteerija esitas valmis projekti linnale 2012. aasta mais.

Seetõttu on vastustaja seisukohal, et on vastanud kaebaja teabenõudele ning selgitanud korduvalt

ehitusprojekti menetlemist.

Kohtu seisukoht

10. Kohus lahendab käesoleva otsusega üksnes need kaebuse nõuded, mis on menetlusse võetud 18.

märtsi 2013 (I kd, tl 140-143) ja 25. oktoobri 2013 (II kd, tl 14-16) määrusega. Need on nõuded

tuvastada Tartu Linnavalitsusele 5. septembril ja 19. oktoobril esitatud vaiete lahendamisega

viivitamise õigusvastasus (I); tuvastada hankemenetluses kaebaja küsimustele antud vastuste

õigusvastasus (II); kohustada vastustajat vastama kaebaja 4. septembril 2012 Tartu Linnavalitsusele

esitatud teabenõudele (III).

Kohtul puudub alus nende kaebuse nõuete sisuliseks läbivaatamiseks, mis on tagastatud käesolevas

haldusasjas 18. märtsi 2013 (I kd, tl 140-143) ja 25. oktoobri 2013 (II kd, tl 14-16) määrusega või

mille osas on kohus keeldunud kaebuse muutmisest 2. detsembri 2013 (II kd, tl 63-64) määrusega.

Samuti ei ole kohtul alust lahendada iseseisvate kaebustena registreeritud kaebaja poolt esitatud

nõudeid, mille kohus on tagastanud haldusasjades nr 3-13-262, 3-13-302, 3-13-2007 ja 3-13-2345.

Viidatud määruste vaidlustamiseks ei ole K. Kulbok määruskaebusi esitanud. Seetõttu on määrused

jõustunud (HKMS § 179 lg 3 ls 1) ja neid saab muuta üksnes tähtaja ennistamisel

määruskaebemenetluses või teistmise kaudu.

I

11. Kaebaja pöördus Tartu Linnavalitsuse poole elektrooniliselt 5. septembril 2012 (I kd, tl 42) ja

19. oktoobril 2012 (I kd, tl 80-81). Kaebaja hinnangul oli mõlemal juhul tegemist vaide esitamisega

haldusmenetluse seaduse tähenduses.

12. 5. septembri 2012 pöördumises on kaebaja palunud käsitleda e-kirja suuliselt esitatud vaidena.

Vaides viitas K. Kulbok puudustele Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee ning kaldakindlustuse

rajamise ehitusprojektis ning palus tunnistada 26. jaanuaril 2012 kinnitatud ehitusprojekt

puudulikuks, peatada ja tühistada tegevused, mis selle projekti alusel on tehtud ning alustada

tegevusi, mis võimaldaks likvideerida puudused ehitusprojektis.

13. Tartu Linnavalitsus vastas vaidele 20. septembril 2012 (I kd, tl 47-51) jättes vaide läbi

vaatamata. Vaide läbi vaatamata jätmist põhjendati sellega, et kaebaja ei ole esitanud vaiet HMS

tähenduses, sest puudub vaide ese.

14. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidele esitatavate vorminõuete järgimist kaebaja poolt.

Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et K. Kulbok esitas Tartu Linnavalitsusele pöördumise, mida ta

palus käsitada vaidena, 5. septembril 2012. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isik on esitanud

haldusorganile taotluse, millest nähtub otseselt isiku tahe vaide esitamiseks, on haldusorgan taotluse

lahendamisel seotud vaide läbivaatamiseks kehtestatud korraga. Haldusorgan vabaneb kohustusest

käsitada isiku taotlust vaidena pärast vastavasisulise otsustuse teatavakstegemist vaide esitajale.

Tulenevalt HMS § 72 lg-st 3 võib haldusaktist eraldi vaidlustada: 1) viivituse; 2) tegevusetuse; 3)

ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; 5) muu seaduses

sätestatud toimingu.

K. Kulbok ei esitanud 5. septembri 2012 vaides ühtegi HMS § 72 lg-s 3 nimetatud taotlust. Seetõttu

nõustub kohus Tartu Linnavalitsuse 20. septembri 2012 vastuses väljendatud seisukohaga, et K.

Kulboki 5. septembri 2012 vaides esitatud taotlused ei ole vaidemenetluses lubatavad ning Tartu

Linnavalitsusel puudus võimalus vaide sisuliseks läbivaatamiseks.

Kohus möönab, et juhul, kui vaides ei ole esitatud vaidemenetluses HMS § 72 tähenduses lubatavat

nõuet, siis võib olla kohane anda vaide esitanud isikule tähtaeg vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Üldjuhul tagastatakse vaie alles pärast vaide puuduste kõrvaldamata jätmist (HMS

§ 79 lg 1 p 2). Käesolevas asjas ei ole võimalik minetus siiski asjakohane, sest kaebuse lahendamine

sellest ei sõltu.

15. Tulenevalt HMS § 84 lg-st 1 kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul,

arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida,

võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra

(HMS § 84 lg 2).

Vaide tagastamisel tuleb sellest teatada vaide esitajale seitsme päeva jooksul vaide esitamisest

arvates (HMS § 79 lg 3 ls 1).

Haldusmenetluse seadus ei reguleeri olukorda, kus vaide esitatud taotlust ei saa vaidena lahendada

ning on ilmne, et nimetatud puudust ei saa kõrvaldada, kuid taotlus vastab selgitustaotluse

tunnustele. Kohtu hinnangul tuleb sel juhul lähtuda analoogia korras HMS § 79 lg 3 ls-st 1 ja teha

vaide esitajale seitsme päeva jooksul teatavaks otsustus vaide käsitamisest selgitustaotlusena.

Eeltoodu alusel, olukorras, kus vastustaja vaide lahendamise tähtaega ei pikendanud, siis pidi Tartu

Linnavalitsus lahendama vaide 10 päeva jooksul või tagastama vaide või teatama vaide käsitamisest

selgitustaotlusena seitsme päeva jooksul vaide esitamisest.

Kuna vaidele vastati 20. septembril 2012, s.o 15 päeva pärast selle esitamist, siis hilines vastustaja

mitte rohkem kui 8 päeva.

16. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi

kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Käesolevas asjas on K. Kulbok pidanud oma õigusi rikkuvaks eelkõige vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist. Samuti on kaebaja viidanud vastustaja tegevusetusega

kahju tekitamise võimalikkusele.

Kohus on seisukohal, et võimalik HMS §-st 78 tuleneva kohustuse rikkumine vastustaja poolt ei

puuduta viivituse tuvastamise nõuet ega saa seetõttu õigustuda tuvastamisnõude esitamist

halduskohtumenetluses. Samuti on kohtu hinnangul ilmne, et isegi juhul, kui pidada viivituse

kestuseks 8 päeva, ei saanud see kaebajale rahas hüvitatavat kahju tekitada. Asja materjalidest

nähtub, et kaebaja ei ole võimaliku viivituse ajal teinud kulutusi, millel oleks seos viivitusega. Ka ei

saanud viivitus muul viisil negatiivselt mõjutada kaebaja varalist seisu. Viivituse tähtaega ning

poolte vahelist aktiivset suhtlust silmas pidades ei saanud viivitus tekitada kaebajale ka sellist

mittevaralist kahju, mille hüvitamiseks oleks lubatav rahalise nõude esitamine riigivastutuse

seadusest tulenevalt. Seetõttu leiab kohus, et K. Kulboki hüvitamiskaebus 5. septembri 2012 vaide

lahendamisega tekitatud kahju hüvitamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja

halduspraktika ei luba teha järeldust, et vaidemenetluse tähtaegade rikkumine kaebaja suhtes oleks

korduv. Seetõttu ei ole vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik ka preventiivsel

eesmärgil.

HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib

muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Seega ei ole kaebajal üldjuhul

võimalik vastustaja vaidemenetluses tehtud toiminguid ja akte eraldiseisval vaidlustada ning

kaebaja õiguste kaitset ei ole taganud ka käesolevas menetluses kaebaja suunamine kaebuse nõude

muutmisele.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K. Kulbokil puudub kaebeõigus 5. septembri 2012 vaide

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

17. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja 19. oktoobril 2012 esitatud vaide läbivaatamise tähteaga

pikendati 29. oktoobril 2012 kuni 28. novembrini 2012. Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine

on HMS § 84 lg 2 ls 1 järgi lubatud.

Vaideotsus selles asja tehti 27. novembril 2012. Seega on vastustaja K. Kulboki 19. oktoobri 2012

vaide lahendanud HMS-s sätestatud tähtaja jooksul ja vastutaja toimingud on selles osas

õiguspärased.

Kohtu hinnangul puudub K. Kulbokil kaebeõigus ka 19. oktoobri 2012 vaide lahendamisega

viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks halduskohtumenetluses. Kohus jääb

selles osas otsuse punktis 16. esitatud põhjenduste juurde, neid kordamata.

II

18. K. Kulbok on kaebuses taotlenud tuvastada Tartu linna korraldatud riigihanke menetluses nr

136202 kaebaja poolt esitatud küsimustele antud vastuste õigusvastasus.

Kaebaja esitas hankemenetluses mitmeid küsimusi, millest enamikus palus selgitada, millisel

määral on lubatud kõrvalekalded ehitusprojektist. Kaebaja hinnangul on talle antud vastused

õigusvastased seetõttu, et vastustaja eitas võimalust hankedokumentidest kõrvalekaldumiseks, kuigi

tegelikkuses oli see võimalik. Mittekohaste vastuste saamise tõttu ei olnud kaebajal võimalik

esitada pakkumist hankemenetluses ja ta jäi ilma eeldatavast tulust.

19. Vastavalt riigihangete seadusele on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul,

kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või

täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku

kohta.

Asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja andis vastused kaebaja küsimustele RHS § 56 lg-s 2

sätestatud viisil ja tähtajal.

Vastustaja hinnangul olid vastused ka sisuliselt õiguspärased. Kaebaja oli varasemalt osalenud

ehitusprojekti avaliku arutelul ning esitanud mitmeid ettepanekuid projekti lahenduste muutmiseks,

mida kaaluti, kuid ei peetud põhjendatuks ellu viia. Hankemenetluses küsimuste esitamisega on

kaebaja taotlenud sisuliselt hankedokumentide muutmist sarnaselt kaebaja poolt varem taotletule.

Vastustaja ei pidanud hankedokumentide muutmist võimalikuks ega vajalikuks ja lähtus sellest

kaebaja küsimustele vastamisel.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et hankemenetluses oli vastustajal hankijana ainuõigus määrata

hanke ese, pidades silmas kohustust tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja

säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste

efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 1).

Kaebuses on kaebaja kinnitanud huvi pargiala ümberkujundamise vastu ning osalemist

ehitusprojekti avalikul arutelul. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt peab kaebaja tema poolt

pakutud lahendusi pargiala kujundamisel põhjendatumaks ehitusprojektijärgsetest lahendustest ning

kahtleb tema poolt pakutud lahenduste arvestamata jätmise õiguspärasuses. Sealjuures kattuvad

kaebaja ettepanekud hankemenetluses esitatud küsimustes nähtuva sooviga kalduda kõrvale

ehitusprojektist. Seetõttu nõustub kohus vastustaja ja Rahandusministeeriumi (I kd, tl 159)

seisukohaga,

et

hankemenetluses

küsimuste

esitamisega

taotles

kaebaja

sisuliselt

hankedokumentide muutmist. Riigihangete seadusest tulenevalt vastustajal sellist kohustust ei

olnud. Vastuses on kaebajale seda ka üheselt selgitatud.

21. Kohus osutab siinjuures sellele, et kaebajale antud vastuste õiguspärasust tuleb hinnata vastuste

andmise aja seisuga. Sarnaselt haldusakti õiguspärasuse hindamisele (HMS § 54) ei ole ka

käesolevas asjas põhjendatud arvestada nende asjaoludega, mis on ilmnenud hiljem ning millega

arvestamist ei saanud vastustajalt mõistlikult oodata. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited

sellele, et vastustaja ja OÜ Sahkar TT vahel sõlmitud hankelepingu täitmisel on osaliselt kõrvale

kaldutud hankemenetluses pakkumiste esitamise aluseks olnud ehitusprojektist. Ka hankega nr

136202 seotud 3. küsimusele antud vastuses on vastustaja viidanud võimalusele muuta

hankelepingus kokkulepitavat tööde mahtu, juhul, kui see vajalikuks osutub.

Kohtu hinnangul pidi ka kaebaja mõistma, et vastavalt asjaoludele võib ehitustööde tegemise käigus

ilmneda vajadus ehitusprojektis ette nähtud lahenduste või tööde mahu muutmiseks. Üksnes sellise

võimaluse ettenägemisest ei saa aga teha järeldust, et vastustaja kavatseski kaebajat huvitavas osas

ehitusprojekti muuta, jättes kaebajale hankemenetluses antud vastustega vastupidise mulje.

22. Kohus nõustub kaebajaga selles, et hankelepingu täitmisel ehitusprojekti muutmise võimaluste

detailsem selgitamine oleks võinud kergendada kaebajal pakkumise esitamist hankemenetluses.

Samas on ilmne, et ka kaebajale esitatud vastustele tuginedes oli pakkumise esitamine võimalik.

Seda kinnitab asjaolu, et hankemenetluses esitati kokku neli pakkumist.

23. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja andis hankemenetluses kaebaja küsimustele

vastused, mis vastasid formaalsetele nõuetele. Sealjuures ei esitanud vastustaja eksitavat

informatsiooni ega varjanud kaebaja eest pakkumise tegemiseks vajalikku teavet. Kaebaja ei ole

viidanud õigusnormidele, millega vastuolu tõttu tuleks vastusi pidada õigusvastasteks. Ka kohus ei

ole sellist vastuolu tuvastanud.

Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale hankemenetluses antud vastused on õiguspärased.

Kohus osutab veel, et vastustaja on andnud kaebaja küsimustele vastused 1. oktoobril 2012 (I kd, tl

52-56), selgitades põhjalikult ehitusprojekti koostamisel arvestatud asjaolusid ja kaalutlusi. Samas

ei ole kaebajale antud täiendavad selgitused määrava tähendusega hankemenetluses pakkumise

kujundamisel, mistõttu ei muuda hilisem täiendavate vastuste andmine kohtu hinnangut

hankemenetluses antud vastuste õiguspärasusele.

III

24. 4. septembril 2012 esitas K. Kulbok Tartu Linnavalitsusele teabenõude (I kd, tl 43), milles palus

selgitada millise haldusakti või toiminguga kinnitati Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse

ehitusprojekt.

Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Linnavalitsus teabenõudele sisuliselt vastanud. Eelkõige heidab

kaebaja vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole selgitanud kuidas sai linnaplaneerimise ja

maakorralduse

osakonna

planeeringute

ja

projektide

läbivaatamise

komisjon

kinnitada

ehitusprojekti juba 26. jaanuaril 2012, kui ehitusprojekt valmis pärast avalikku arutelu alles 2012.

aasta mais.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

25. Kaebaja teabenõudele on vastatud juba samal päeval (I kd, tl 44).

Põhjalikult on kaebajale ehitusprojekti koostamist ja sellega seotud haldusmenetlust selgitatud Tartu

Linnavalitsuse 20. septembri 2012 vastuses (I kd, tl 48) ja veelkord 27. novembri 2012 korralduses

nr 1344 (I kd, tl 63).

Vastustaja selgitas kaebajale, et ehitusprojekti koostamine ja menetlemine toimub ehitusseaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras, kusjuures ehitusseaduses ei ole

sätestatud ehitusprojekti kinnitamise nõuet. 26. jaanuaril 2012 vaatas komisjon ehitusprojekti üle,

mitte ei kinnitanud seda ja esitas protokollis oma märkused ehitusprojekti kohta, st ehitusprojekt ei

olnud 26. jaanuaril 2012 valmis, vaid seda täiendati ja parandati veel. Ehitusprojekt avalikustati

pärast komisjoni poolt ülevaatamist Tartu linna koduleheküljel ja paluti avaldada selle kohta

arvamusi. 27. veebruaril 2012 vaatasid linnaametnikud ja projekteerijad laekunud ettepanekud üle.

Projekteerija esitas valmis projekti linnale 2012. aasta mais. Projekt on valminud tellija, Tartu

Linnavalitsuse ja projekteerija koostöös, arvestades võimalusel ka avalikkuse poolt esitatud

ettepanekutega.

26. Kohtu hinnangul on kaebajale antud vastus kohane ja piisav märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise seaduse §-st 3 tuleneva kohustuse, anda selgitusi haldusorgani poolt välja töötatud

õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse

kohta, täitmiseks. Kaebajal puudub õigus kindla sisuga vastuse saamiseks. Selgitustaotluse

vastusega mittenõustumine iseenesest ei tingi järeldust, et haldusorgan on vastamise kohustust

rikkunud.

Kaebajale 4. septembril, 20. septembril ja 27. novembril 2012 antud selgitused kõrvaldasid

varasemast selgitusega kaebajale tekitatud väärarusaama, et vastustaja oli kohustatud ehitusprojekti

haldusmenetluses eraldi otsustusega kinnitama ning, et seda tehti juba enne projekti lõplikku

valmimist.

Kohus nõustub selgituses esitatud käsitlusega ehitusprojekti olemusest ja õiguslikust tähendusest.

Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 18 lg-le 1 on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja

kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast,

hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Sama paragrahvi kolmanda lõike

kohaselt koostatakse ehitusprojekt detailsuses ja ulatuses (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt), mis

võimaldab: 1) selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada; 2) ehitist kasutada ja hooldada; 3)

kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides

kehtestatud nõuetele.

Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et ehitusprojekt ei ole haldusakt ega toiming haldusmenetluse

seaduse tähenduses. Ehitusseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust

ehitusprojekti legitimeerimiseks haldusmenetluses enne ehitusloa väljastamist. Ehitusprojekti

nõuetekohasust tuleb kontrollida ehitusloa väljastamisel. Vastavalt ehitusseadusele saavad isikud,

kelle õigusi ehitusloa väljastamine riivab, ehitusloa vaidlustada muu hulgas ka seetõttu, et ehitusloa

väljastamise aluseks olev ehitusprojekt ei ole nõuetekohane.

27. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on K. Kulboki 4. septembri 2012

teabenõudele nõuetekohaselt vastanud. Seetõttu puudub alus vastustaja kohustamiseks vastata

kaebaja teabenõudele.

IV

28. Kohus on asunud seisukohale, et vastustaja ei ole viivitanud kaebaja 5. septembri 2012 ja 19.

oktoobri 2012 vaiete lahendamisel, vastustaja on vastanud kaebaja 4. septembri 2012

selgitustaotlusele ning andnud hankemenetluses kohased vastused kaebaja küsimustele.

Kaebus jääb rahuldamata.

29. 9. detsembril 2013 esitas K. Kulbok vastuväite kohtu 9. detsembri 2013 määrusele. Kaebaja on

seisukohal, et kohtu selgitused kohtu tegevusele vastuväite esitamise toimest kaebaja

menetlusõigustele on ebaõiged.

Tulenevalt HKMS § 90 lg-st 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse

juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Seega ei ole kohtu antud selgituse vaidlustamine vastuväitega

lubatud. Vastuväide jääb läbi vaatamata.

30. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik