2-13-42738/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-42738 Tsiviilasi M T hagi C W, G W ja A W vastu laenukohustuste puudumise tuvastamiseks, annakute väljanõudmiseks ja kinnistusraamatukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.10.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M Treieri määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja C W (sünd xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja G W (sünd xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja III: A W (sünd xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostjate esindaja advokaat Dagmar Kampf-Spieler (Kampf-Spieler – Thomas Rechtsanwälte Questrasse 2, 51580 Reichshof, Saksamaa) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise edasiseks otsustamiseks. 2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebe kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

2 Asjaolud ja määruskaebus 1. M T esitas 13.09.2013 hagi Harju Maakohtusse C Wi, G W ja A Wi vastu laenukohustuste puudumise tuvastamiseks, annakute väljanõudmiseks ja kinnistusraamatukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt suri 13.08.2013 W W, kes 07.10.2012 omakäelise testamendi alusel jättis korteriomandi aadressil xxxxxxxxxxx Tallinnas hagejale. Lisaks 23.07.2013 omakäelise testamendiga jättis pärandaja hagejale sõiduauto BMW X1. Kui pärandaja suri, teatas 20.08.2013 pärimisasja lahendav kohus 23.07.2013 tehtud testamendi registreerimisest kohtus. Kostjad keeldusid pärijatena hagejale välja andmast annakuid ning soovivad hagejale pärandiga kaasa anda laenukohustust. 3. Hageja arvates on antud juhul rahvusvaheliseks kohtualluvuseks vastavalt kinnisasja asukoha järgi Eesti, sõltumata sellest, kus asus pärandaja viimane elukoht. Küll aga on viimasel elukohal oluline tähendus materiaalõiguse valikul õigusjärgluse küsimuste lahendamisel. 4. 04.10.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et nõuded on suunatud kostjate vastu, kelle elukoht on Saksamaal. Annakuna üle antama pidav kinnisasi asub Eestis. Euroopa Liidus reguleerib tsiviilja kaubandusasjade kohtualluvust üldjuhul Euroopa Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades, tuntud kui Brüsseli I määrus. Vastavalt määruse artikli 1 lõike 2 punktile a ei kohaldata nimetatud määrust füüsiliste isikute õigusja teovõime, abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes. Seega osundatud määrus ei kohaldu ning lähtuda tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. 5. TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi kohtule, kus piirkonnas on tema elukoht. Valikulise kohtualluvuse kohaselt võib esitada hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, pärandaja surma aegse elukoha järgi (TsMS § 96 lg 1). Nii hagiavalduse kui esitatud täpsustuse kohaselt oli W W Saksamaa kodakondsusega ning tema alaliseks elukohaks oli surma hetkel Saksamaa. Hageja palus tuvastada pärimismenetluse käigus hageja laenukohustuse puudumise ning kohustada kostjaid välja andma annakud, millest mõlemad kuuluvad pärandvara hulka. Seega on tegemist TsMS § 96 lg 1 mõttes pärandihagiga, millisel juhul saab hagi esitada vastavalt üldisele või valikulisele kohtualluvusele. Esimesel juhul määratakse kohtualluvus kostjate elukoha, teise juhul isiku surma hetkel tema alalise elukoha järgi. Hageja esitatud asjaolude kohaselt allub mõlemal juhul esitatud hagi Saksamaa kohtule. Pärimismenetlus käib Saksamaal. 6. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale. Hageja leidis, et määruse tegemisel jättis maakohus tähelepanuta, et korteriomand ning sõiduauto, mida hagetakse, asuvad Eestis. Sellest tulenevalt on kohaldatav TsMS § 86 lg 1, mis lubab isiku vastu elukohaga välisriigis esitada varalise nõudega hagi ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi. TsMS § 99 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse kinnisasja asukoha järgi hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue. Seda erandlikku kohtualluvust toetab meie hinnangul ka TsMS § 99 lg 1 p 4, mille kohaselt esitatakse kinnisasja asukoha järgi korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue. 7. Asjaolu, et pärimistunnistuse menetlus toimub Saksamaal, ei oma antud vaidluses ilmselt õiguslikku tähendust. Nii nagu Eestis, on ka Saksamaal pärimistunnistuse vormistamine pärijate õigus, mitte kohustus. Pärimistunnistus ei ole antud asjas oluline ka seetõttu, et vaidlust selle üle, kes on pärija, poolte vahel ei ole. Ka Saksamaal pole pärimistunnistusel materiaalõiguslikku tähendust, ta loob vaid heausksuse kaitse.

3 8. Hageja nõustus kohtumäärusega selles osas, et hageja nõue kindlustussummadele Saksamaal rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi üldjuhul tõepoolest Eesti kohtule alluma ei peaks. Nimetatud nõudest hageja loobus.

Määruse põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. 10. Praegusel juhul on hageja esitanud annaku täitmise nõude Saksamaal elavate pärijate vastu Eestis asuva vara üleandmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et korteriomandi suhtes tuleks kohtualluvuse määramisel lähtuda TsMS § 99 lg-st 1, mille kohaselt kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue. Käesoleval juhul ei ole hagi esemeks kinnisasja omandiõigusest või piiratud asjaõigusest tulenev nõue. Hageja märgib õigesti, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-de 24 ja 6 lg 1 alusel tuleb sisuline vaidlus lahendada Saksa õiguse alusel, kuid ka Saksa õiguse järgi ei saa annakusaaja automaatselt asja omanikuks (BGB § 2174). 11. Küll on aga hageja õigustatud tuginema kohtualluvuse valikul TsMS § 86 lg-le 1, mille kohaselt võib välisriigis elava kostja vastu esitada varalise nõudega hagi ka vara asukoha järgi, mille suhtes nõue esitatakse. Maakohus ei ole TsMS § 86 lg 1 kohaldamata jätmist millegagi põhjendanud. 12. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Gaida Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu