3-13-1960/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-1960 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksuja Tolliameti 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/17796-1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –OÜ XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 18. detsembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.09.2013 andis Maksuja Tolliamet (MTA) korralduse nr 12.2-3/17796-1, millega kohustas OÜ XXX esindusõiguslikku isikut ilmuma 20.09.2013 MTA-sse selgituste andmiseks OÜ XXX toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile OÜ Tootsi Peenar 2013 juuli kuni september (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.03.-19.09.2013 kohta (tl 12-13). Korralduses sisaldus hoiatus, et kui OÜ Tootsi Peenar ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist.

2. 19.09.2013 esitas OÜ XXX Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/17796-1 tühistamise nõudes (tl 2-5). Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.

3. Tartu Halduskohus võttis OÜ XXX kaebuse menetlusse, rahuldas oma 20.09.2013 kohtumäärusega OÜ XXX esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud korralduse täitmise ning tegi muud vajalikud eelmenetluse toimingud.

04.10.2013 esitas MTA Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2013 kohtumääruse. OÜ XXX palus tagasi võtta ja tühistada esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2013 määrusega rahuldati määruskaebus ja tühistati Tartu Halduskohtu 20.09.2013 määrus.

KAEBAJA VÄITED

4. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduse väljastamisega on MTA rikkunud kaebaja PS §-st 14 tulenevat igaühe õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ning õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt. Kaebaja arvates on MTA asunud läbi viima maksumenetlust, milleks puudub seadusest tulenev volitusnorm ja õiguslik alus. Kaebaja leiab, et korralduse eesmärgiks ei ole ettevõtlustegevuse kontrollimine, vaid reaalajas MKS § 59 lg-s 2 nimetatud maksumenetluse läbiviimine. Kaebaja arvates saab kontrollida üksnes lõppenud maksustamisperioodi käibemaksu arvestamist, deklareerimist ja tasumist järelkontrollina, mitte jooksval maksustamisperioodil Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduses on nõutud andmeid/dokumente, mille esitamise kohustus ei ole veel tekkinud. Kaebaja arvates on maksuhaldur ületanud oma pädevust, sest nii MKS-s kui ka teistes maksuseadustes puuduvad sätted, mis annavad maksuhaldurile pädevuse ja volituse viia maksukohustuslase suhtes läbi reaalajas kontrolli.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on vaidlustatud korraldus õiguspärane, kaalutlusvigadeta, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Vastustaja väidab, et maksuhaldur ei soovinud käesoleval juhul hinnata kaebaja maksude arvestamise, deklareerimise ega tasumise õiguspärasust, vaid ta tahtis kontrollida kaebaja käibemaksukohustuslase registrisse kandmise põhjendatust, milleks oli tal vaja tuvastada, kas OÜ-l XXX on ettevõtlus käibemaksuseaduse mõttes. Vastustaja väidab, et tal on tulenevalt MKS §-st 10 ja 59 kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks temalt teavet ja dokumente. Maksuhaldur ei pea kontrolliobjekti valikut põhjendama, miks ta täitab seadusest tulenevat kontrollikohustust just konkreetse maksumaksja suhtes, viidates KMS § 22 lg-le 31. Vastustaja on seisukohal, et KMS § 22 lg 31 kohustab küll maksuhaldurit informeerima maksukohustuslast registrist kustutamise kavatsusest, kuid mitte näitama, millel selline kavatsus põhineb.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

6. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 näeb ette, et maksuhaldur kontrollib sama seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi.

7. Vaidlustatud MTA 12.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/17796-1 (tl 12-13) kohustati kaebaja esindajat ilmuma MTA ruumidesse selgituse saamiseks kaebaja ettevõttes toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile perioodi 2013 juuli-september ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid. Korralduse andmise alusena viitas vastustaja käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-le 31.

8. KMS § 22 lg 31 sätestab, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.

9. Vaidlustatud korraldusega teatati kaebajat registrist kustutamise kavatsusest, anti tähtaeg ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks (KMS § 22 lg 31 kolmas lause) ja hoiatati tõendite esitamata jätmise tagajärgedest.

10. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei soovinud maksuhaldur käesoleval juhul hinnata kaebaja maksude arvestamise ja tasumise täitmise õiguspärasust, vaid ta tahtis kontrollida kaebaja käibemaksukohustuslase registrisse kandmise põhjendatust. Selleks oli tal vajalik tuvastada, kas kaebajal on ettevõtlus käibemaksuseaduse mõttes. Seega kaebaja väide maksukontrolli läbiviimise kohta käesoleval juhul ei ole asjakohane. Ekslik on ka kaebaja arusaam eelja järelkontrollist käibemaksukohustuslase registrisse kandmise puhul. Maksuhaldur on MTA interneti kodulehel selgitanud käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise põhimõtteid. Seejuures on eelkontrollina peetud silmas käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist taotlevate isikute ettevõtluse olemasolu või sellega alustamise hindamist enne registrisse kandmist, järelkontrolliks aga loetud juba registrisse kantud isikute ettevõtluse olemasolu hindamist. Sellist jaotust silmas pidades on käesoleval juhul tegemist käibemaksukohustuslase järelkontrolliga. Ka halduskohtu arvates ei sisalda KMS § 22 lg 31 täiendavaid tingimusi üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks, s.t maksuhaldur ei pea põhjendama, miks ta täidab seadusest tulenevat kontrollikohustust just konkreetse maksumaksja suhtes. Asjaolu, et KMS § 22 lg 31 ei piira maksuhalduri kontrolli võimalusi, kinnitab sama lõike kolmas lause, mis kohustab maksuhaldurit informeerima maksukohustuslast registrist kustutamise kavatsusest, kuid mitte näitama, millel selline kavatsus põhineb. Maksuhalduril on MKS §-dest 10 ja 59 tulenevalt kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks teavet ja dokumente maksukohustuslaselt endalt ja teatud seaduses nimetatud tingimustel ka kolmandatelt isikutelt. Kuna maksuhalduril on seadusest tulenev kontrollikohustus, siis ei pea ta põhjendama, miks ta seda kohustust täidab just konkreetse maksumaksja suhtes.

11. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlustatud korralduses nõutakse andmeid/dokumente, mis väljuvad kontrolliperioodi piirest (pangakontode väljavõtted) või mille esitamise kohustus ei ole veel tekkinud (2013 augusti ja septembri käibemaksudeklaratsioonid) . Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt 2013. aasta augusti ja septembrikuu käibedeklaratsioonide esitamist kaebajalt ei nõutud. Kohus on leiab, et pangakontode väljavõtete, mis väljuvad kontrolliperioodi raamest, küsimine on õigustatud asjaoluga, et varasemad liikumised pangakontol võivad avaldada mõju ettevõtlusega tegelemise hindamiseks kontrolliperioodi jooksul, sest tehingud ja nende kajastamine raamatupidamises ning panga ülekanded võivad pärineda erinevast ajast. Seega on pangakonto väljavõtte esitamise nõue asjakohane ja proportsionaalne, kuna see annab äriühingu tegevusest hea ülevaate, samas ei ole selle esitamine pikema perioodi kohta ka esitajale koormav.

Kohtu arvates näitab nõutud dokumentide loetelu selgelt, et maksuhalduri eesmärgiks oli kontrollida üksnes kaebaja majandustegevuse olemasolu.

12. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on ületanud oma pädevust, sest MKS-s ja maksuseadustes puuduvad sätted, mis annavad maksuhaldurile pädevuse ja volituse viia maksukohustuslase suhtes läbi reaalajas kontrolli. Kohus leiab, et käibemaksukohustuslasena registreerituse põhjendatuse kontrollimiseks annab maksuhaldurile volitused KMS § 22 lg 31, mille kohaselt saab maksuhaldur nõuda maksukohustuslaselt pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, andes maksukohustuslasele tähtaja tõendite esitamiseks.

Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Vaidlustatud korralduses õigusliku alusena märgitud MKS § 60 lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet, kohustades vajaduse korral maksukohustuslast või tema esindajat ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isiku ametiruumidesse kutsumiseks annab maksuhaldur MKS § 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitustega, mis asjus välja kutsutakse.

Vaidlusaluse korraldusega andis maksuhaldur kaebajale tähtaja ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks ja hoiatas tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Kaebaja esindajat kohustati ilmuma selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, korraldusest nähtuvalt andma selgitusi OÜ XXX ettevõtluse kohta. Kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt motiveerimata, mistõttu tuleb korraldus tühistada, ei ole õige. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt otsustas maksuhaldur kontrollida OÜ XXX ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.03.-19.09.2013.

Maksuhaldur selgitas korralduses, et MTA ülesandeks on kontrollida isiku ettevõtlusega tegelemist Eestis ning et selle ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ning käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist. Nagu juba kohus märkis, on maksuhalduril tulenevalt MKS §-dest 10 ja 59 kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks temalt teavet ja dokumente, kusjuures maksuhaldur ei pea kontrolliobjekti valikut põhjendama.

13. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on maksuhaldur korralduse õigusliku alusena märkinud MKS §-d 46,60 lg 1 ja 2, 62 lg 1 ning KMS § 22 lg 31, seega asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktis on olemas nii õiguslik kui faktiline alus, haldusakt on selge, üheselt mõistetav, nõuetekohaselt motiveeritud ja vastab seaduses sätestatud vorminõuetele, järelikult puudub selle tühistamiseks alus, mistõttu kohus jätab OÜ XXX kaebuse rahuldamata.

14. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik