3-11-1504/84 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-1504 Haldusasi T. T. kaebus metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel tehtud Keskkonnaameti otsuse „Raietööde teostamine Rongu maaüksusel“ 04.03.2011 kirja nr PV 13-7/11/8631 tühistamiseks osas, millega keelati raie teostamine eraldistel nr 7, 13, 14 ja 15 ning piirati raie teostamise aega Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: T. T. , esindaja Aleksander Sven Esse Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Madina Talu, Murel Merivee ja Indrek Tammekänd Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. detsembri 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T. T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta T. T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. detsembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1504 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-11-1504 2(11) tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. T. esitas 14.12.2010 Keskkonnaametile XXXXXX kinnistul (registriosa XXXXXX, katastritunnus 78201:005:0047) kavandatavate raiete kohta metsateatised nr 1337006801 ja nr 1338006801. Metsateatisega nr 1337006801 kavandati raiete tegemist XXXXXX kinnistul eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 13, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 10, 15. Metsateatisega nr 1338006801 kavandati raiete tegemist XXXXXX kinnistul eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraiet ja 0,7 ha harvendusraiet), 7 ja 14 (0,1 ha lageraiet ja 0,5 ha aegjärkset raiet). 2. Keskkonnaamet tagastas metsateatised 07.03.2011 T. T. osaliselt tööd lubavate ja osaliselt tööd mittelubavate märgetega (I kd, tl 81-82). Keskkonnaamet ei lubanud metsateatisega nr 1337006801 kavandatud raiete tegemist eraldisel nr 13 (0,5 ha lageraie) ja eraldisel nr 15 (0,5 ha lageraie). Raiete tegemist lubati eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18 ja 10. Metsateatisega nr 1338006801 kavandatud raietest ei lubanud Keskkonnaamet kavandatud raiet eraldisel nr 7 (0,9 ha lageraie) ja eraldisel nr 14 (0,1 ha lageraie). Raiete tegemist lubati eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraie, 0,7 ha harvendusraie) ja 14 (0,5 ha aegjärkne raie). Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L. A.) kuupäevata kirjaga „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ teatati vastuseks T. T. 14.12.2010 esitatud metsateatistele nr 1337006801 ja nr 1338006801, et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel ei lubata XXXXXX kinnistul eraldistel 7, 13, 14 ja 15 teostada lageraiet, kuna XXXXXX kinnistu asub Jäärja hoiualal, mistõttu tuleb lähtuda looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg-tes 2, 3, 4 toodud kaitsekorrast ja hoiualade kaitse alla võtmise määruses nimetatud hoiuala kaitse-eesmärgist (I kd, tl 11). Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-7/11/8631 teatati T. T. , et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel on lubatud teostada raietöid eraldistel 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 14 ja 11 ajavahemikul 01.09-14.03 ja soovitati eraldisel 9, 11 ja 10 teostada raiet ajavahemikul 01.09-31.01. Põhjenduse kohaselt asub XXXXXX kinnistu Jäärja hoiualal, mille üheks kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse ja neile soodsate elutingimuste säilitamine. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Kinnistul asuvad metsad on oluliseks elupaigaks laanepüüle, metsisele, värbkakule, händkakule, hallpea-rähnile, musträhnile, valgeselg-kirjurähnile, laanerähnile ja väike-kärbsenäpile. Kõik nimetatud liigid elavad reeglina vanades metsades, minimaalne elupaigavajadus eeldab vähemalt vanade puude ja rohke surnud puidu olemasolu, lisaks on neist mitme jaoks oluline nt laialehiste puude, haabade, kuuskede ja sanglepa olemasolu puistus. Nende liikide jaoks on olulisemaks ohuteguriks lageraie ja kriitiliselt oluline püsimetsana majandamine. Uuendusraietest sobib vaid aegjärgne raie, seejuures tuleb aegjärgse raie viimane järk jätta raiumata. Hoiduma peab vähemalt surnud puude raiest ja säilitama peab puistu suurimad puud. Puistu koosseisus ei tohiks väheneda

3-11-1504 3(11) laialehiste puude, haabade, kuuskede ja sangleppade osakaal. Õiguslikuks aluseks on märgitud LKS § 32 lg 2 lg 4 p 1 (I kd, tl 12-13). 3. T. T. esitas 06.04.2011 Keskkonnaametile vaide metsateatistega nr 1337006801 ja nr 1338006801 eraldistel 13, 15, 7 ja 14 raiete keelamise ja raiete teostamise aja piiramise osas tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl 15). Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsusega nr 1-4.1/11/171 jäeti T. T. vaie rahuldamata ning loeti vaideotsuse seisukohad Keskkonnaameti 04.03.2011 kirja nr PV13-/7/11/8631 osaks. Vaideotsuses täpsustatakse, et eraldistel 10, 9 ja 11 on Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik. Lisaks otsesele elupaikade hävimisele on lageraiel ka kaitstavate liikide elupaiku killustav mõju, mille tõttu kaob sidusus kaitseeesmärgiks olevate liikide elupaikade vahel juba laiemal alal (I kd, tl 78-79). 4. T. T. esitas 16.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ tühistamiseks osas, millega võeti XXXXXX kinnistu, katastritunnusega 78201:005:0047, Jäärja hoiuala koosseisu, samuti metsateatistele nr 1337006801 ja 1338006801 tehtud märgete tühistamiseks osas, millega keelati raie teostamine eraldistel nr 13, 15, 7 ja 14 ning piirati raie teostamise aega. 5. Tallinna Halduskohus jättis 27.01.2012 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 osalise tühistamise nõudes rahuldamata ning lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Määrus jõustus Riigikohtu 07.06.2012 määrusega. 6. Kaebust põhjendatakse järgmiste väidetega. Keskkonnaministeerium teatas vastuses kaebaja teabenõudele 29.03.2011, et Jäärja hoiuala on moodustatud linnukaitsealana. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn IBA alade) alusel ning ornitoloogilisi kriteeriume, mida järgiti, on kirjeldatud linnuekspertide koostatud väljaandes „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ (Kuus A, Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, kättesaadav: http://www.eoy.ee/projektid/iba2003.pdf), mida loetakse ekspertarvamuseks. Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel tehtud otsus on õigusvastane, sest akti aluseks olev määrus nr 154, millega võeti XXXXXX kinnistu Jäärja hoiuala koosseisu, on õigusvastane. Metsateatiste menetlemise otsuses ja vaideotsuses on märgitud, et XXXXXX kinnistu on hoiualale jäävas osas elupaigaks järgmistele II kaitsekategooria linnuliikidele: valgeselg-kirjurähn, laanerähn ja III kaitsekategooria linnuliikidele: laanepüü, värbkakk, händkakk, hallpea-rähn, musträhn ja väike-kärbsenäpp. Keskkonnaamet ei ole viidanud ühelegi ekspertarvamusele ega inventuuriaktile, millest nähtuks, et XXXXXX kinnistu on elupaigaks eelpool loetletud liikidele. Keskkonnaamet on jätnud metsateatiste ja vaide lahendamisel tähelepanuta asjaolu, et XXXXXX kinnistul ei paikne metsise elupaika. Metsise elupaiga osas on Keskkonnaministeerium 26.11.2007 kirjaga nr 38-3-1/55565-2 teatanud T. T. , et XXXXXX maaüksusel metsise püsielupaika ei ole. Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste menetlemisel tehtud otsuse puhul on tegemist diskretsiooniotsusega, kuna haldusakti andjal oli võimalus kaaluda erinevate lahendite vahel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Antud juhul ei ole Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon teostanud kaalutlusõigust HMS § 4 lg-s 2 sätestatud printsiipidest lähtuvalt. Metsateatiste menetlemisel tehtud otsuses puuduvad kaalutlused, millest Keskkonnaamet lähtus. 7. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele on järgmised.

3-11-1504 4(11) Eraldised nr 13, 15, 7 ja osaliselt eraldis nr 14, mille osas Keskkonnaamet tegi raiet mittelubava otsuse, paiknevad XXXXXX kinnistu osal, mis paikneb Jäärja hoiualal. Tulenevalt LKS § 32 lg-st 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, lg 3 kohaselt on hoiualal metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist ning kooskõlas lõikega 4 tuleb metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. LKS § 10 lg 1 alusel kehtestatud määruse nr 154 § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitseeesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Jäärja hoiuala ja seal kaitstavad liigid on kantud ka Keskkonnaregistrisse, mis on riigi põhiregister. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt on sellised andmed õigusliku tähendusega. Liikide elupaigainfot täiendatakse pidevalt erialaspetsialistide poolt ja kogutud andmed kantakse Keskkonnaregistrisse, mis on aluseks otsuste tegemisel. Keskkonnaministeerium on 26.11.2007 kirjaga nr 38-3-1/55565-2 teatanud kaebajale, et XXXXXX maaüksusel metsise püsielupaika ei ole. Eristada tuleb liigi (metsise) püsielupaika ja (metsise) elupaika. Liigi kaitset reguleerib LKS 8. ptk, püsielupaikade kaitsekorra sätestab LKS § 50. Jäärja hoiualast jäävad välja XXXXXX kinnistu eraldis nr 10 ja osaliselt eraldised nr 9 (ca 0,3 ha ulatuses) ja nr 11 (ca 0,1 ha ulatuses). Eraldistel nr 10, 9 ja 11 on Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik. Keskkonnaamet ei ole seadnud piiranguid metsise püsielupaiga kaitsekorrast tulenevalt. Keskkonnaamet selgitas 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631 metsaomanikule, et nimetatud eraldistel on Keskkonnaregistri andmetel metsise elupaik ning andis sellest tulenevalt ja juhindudes LKS §-st 55 soovitusi raie tegemise aja osas, et vältida lindude tahtlikku häirimist. Kinnisasja omaniku kohustus looduslikult esinevaid linde tahtlikult mitte häirida tuleneb looduskaitseseadusest. Isegi kui kohus leiab, et põhjendamiskohustus ei olnud metsateatise tagastamisel piisavas ulatuses täidetud, siis vaide lahendamisel esitas Keskkonnaamet täiendavad kaalutlused, mistõttu on vaidlustatud haldusaktid piisavalt põhjendatud ning kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võetud asjaolud välja toodud. Keskkonnaministeerium on saatnud kaebajale 27.06.2008 vastuse nr 16-1/26948-2 kaebaja 26.05.2008 kirjale, milles on selgitatud veelkord hoiuala kaitse-eesmärke ja moodustamise põhjusi. Samuti selgitati detailselt metsamajandamiskavaga seonduvat ja märgiti, et hoiualal on kooskõlastatud metsamajandamiskavast lähtuvalt keelatud lageraied ja sanitaarraied, lubatud on harvendus-, valikja aegjärkne raie ning erandjuhtudel sanitaarraie. Keskkonnaministeerium on kaebajat teavitanud asjaolust, et lähtuvalt hoiuala kaitse-eesmärkidest ja kaitsere- žiimist ei ole võimalik XXXXXX kinnistu hoiualasse jääval osal lageraiete tegemine, sama on väljendanud ka Keskkonnaameti õiguseellane Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus 30.01.2008 XXXXXX maaüksuse metsamajandamiskava kooskõlastamisel. XXXXXX kinnistu kaitsekord ei ole muutunud.

3-11-1504 5(11) XXXXXX kinnistu on arvatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 alusel Põhja-Liivimaa linnualasse. Nimetatud korraldusega on esitatud Natura 2000 alad kinnitamiseks Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni poolt alade kinnitamisel peab riik nendel aladel tagama loodusväärtuste kaitse. Antud juhul on kaitse tagatud ala kaitse alla võtmisega hoiualana. Natura 2000 aladel, sealhulgas hoiualadel, on ette nähtud Natura 2000 toetus erametsamaale. Vastava toetuse taotlemiseks ja saamiseks kehtestab nõuded põllumajandusministri määrus (kuni 2010. aastani põllumajandusministri 16.04.2008 määrus nr 36 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, alates 2010. aastast samanimeline põllumajandusministri 11.03.2010 määrus nr 26). Kaebaja on taotlenud Natura 2000 toetust erametsamaale 2010. ja 2011. aastal. 2010. aastal esitatud taotlus on rahuldatud ja 2011. aasta taotluse rahuldamise otsustab SA Erametsakeskus hiljemalt 30.04.2012. Eeltoodu näitab, et kaebaja on teadlik tema kinnistul paiknevatest loodusväärtustest, kinnitab XXXXXX kinnistu vastamist Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning kasutab riigi poolt saadavaid toetusi. Riikliku toetuse maksmise üks eesmärk on metsa omanikule kompenseerida tema metsas kehtivate piirangute kehtestamine. 8. Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2012 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel: 1) kavandatud uuendus-, harvendusja valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele; 3) kavandatud valgustus-, sanitaar-, valikja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele. Vastavalt MS § 41 lg-le 8 kontrollib Keskkonnaamet MS § 41 lg 7 kohaselt 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke „lubatud“, ning kui tegevus ei vasta nõuetele, märke „ei ole lubatud“. Kui tegevus ei ole lubatud, põhjendab Keskkonnaamet seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigusaktidega. Seega pidi Keskkonnaamet metsateatistele märke tegemisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus. Jäärja hoiualast jääb välja XXXXXX kinnistu eraldis 10 ja osaliselt eraldised 9 ja 11 (I kd, tl 118). Vastavalt LKS § 32 lg-le 1 moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega nr 154 määratud kogu hoiuala on määruses nimetatud linnuliikide elupaigaks ning metsateatiste menetlemisel ei pidanud vastustaja kontrollima ja tõendama konkreetsete lindude asumist XXXXXX kinnistul. Vastustaja on õiguspäraselt LKS § 32 lg-tele 2, 3 ja 4 tuginedes keelanud XXXXXX kinnistul Jäärja hoiualal lageraie, kuna lageraie toob kaasa XXXXXX kinnistul asuvate kaitstavate liikide elupaikade hävimise ja seab ohtu Jäärja hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide soodsa seisundi. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud kaitstavate liikide oluline häirimine, LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega on eeltoodud sätetega ja LKS § 32 lg-ga 4 kooskõlas Jäärja hoiuala piires eraldistel 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 14 (0,5 ha aegjärkne

3-11-1504 6(11) raie) ja 11 metsateatistega kavandatud raiete tegemise aja kindlaksmääramine ajavahemikul 01.09-14.03 seoses lindude pesitsusajaga. Kuna Jäärja hoiualast välja jääval XXXXXX kinnistu eraldisel nr 10 ja osaliselt välja jäävatel eraldistel nr 9 ja 11 paikneb Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik (II kd, tl 8-9), siis tulenevalt LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 ning LKS § 48 lg-st 4, mille kohaselt liikide soodsa seisundi tagamiseks piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse, on õiguspärane ka Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631 olev soovitus teostada eraldisel 9, 11 ja 10 raiet ajavahemikul 01.09-31.01. Vastustaja on käesoleval juhul teinud metsateatistele vastavalt MS § 41 lg-le 7 märked „lubatud“ ning „ei ole lubatud“ ning põhjendanud tegevuse mittelubamist ja ajaliselt piiramist Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L. A.) kirjaga „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ (I kd, tl 11), Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjaga nr PV 13- 7/11/8631 (I kd, tl 12-13) ja ka Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsuses (I kd, tl 78-79). Varem on kaebajale selgitatud hoiuala kaitse-eesmärke ja hoiuala piires lageraiete ja sanitaarraiete keeldu ka Keskkonnaministeeriumi 27.06.2008 kirjaga nr 16-1/26948-2 ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 30.01.2008 kirjaga nr 38-3-1/6282-3 (I kd, tl 135-136). Kaebaja on vastustaja põhjendustest aru saanud ja oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Seega ei saanud väidetav ebapiisav motiveerimine kaebajale takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei ole ka motiveerimispuudused alati haldusakti tühistamise aluseks. Kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et vastustaja on kaebaja metsateatised lahendanud õiguspäraselt. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. T. T. palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 tuleneb avaliku võimu seaduslikkuse põhimõte. Riigikohus leidis lahendi nr 3-3-1-57-09 p-s 23, et määruse nr 154 andmise menetluses on oluline menetlusrikkumine – puudus LKS § 8 nõuetekohane ekspertiis. Järelikult ei saa kohaldada HMS § 58, millest tulenevalt menetlusja vorminõuete rikkumised ei ole haldusakti tühistamise aluseks, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul mõjutab õigusvastane Vabariigi Valitsuse määrus nr 154 oluliselt metsateatiste väljastamist. Viidatud Riigikohtu lahendi p-s 16 on märgitud, et Eesti Ornitoloogiaühingu 2003. a väljaannet „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ei saa pidada LKS § 8 lg-s 3 nimetatud ekspertiisiks. Määrus nr 154 on vastu võetud LKS §-s 8 sätestatud menetlust eirates ilma seaduses nõutava ekspertiisita. Õigusvastase akti täitmine on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega, sellised aktid ei ole täitmiseks kohustuslikud ja kohus ei saa otsuse põhistamisel sellele tugineda. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-57-09 p-s 12 leidnud, et piisavaks põhjenduseks ei saa pidada määruses esitatud loetelu linnuliikidest, kelle kaitseks hoiuala luuakse. Määruses ei ole esitatud põhjendusi hoiuala piiride kohta, puuduvad viited tõenditele nimetatud linnuliikide elamise kohta kaitse alla võetaval alal, määruses puuduvad ka kaalutlused, millest vastustaja haldusakti andmisel lähtus. Halduskohtu seisukoht, et määrusega nr 154 määratud kogu hoiuala on määruses nimetatud linnuliikide elupaigaks ning metsateatiste menetlemisel ei pidanud vastustaja kontrollima ja tõendama konkreetsete lindude asumist XXXXXX kinnistul, ei tugine Riigikohtu seisukohale. Halduskohtu eeltoodud seisukoht on vastuolus ka HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega.

3-11-1504 7(11) LKS § 8 lg 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Jäärja hoiuala moodustamisel ei ole ekspertiisi tänaseni teostatud. XXXXXX kinnistu osas ei ole teostatud ühtegi ekspertiisi, millest nähtuks kaitstavate liikide elupaigad. Kuna hoiuala moodustamisel ei teostatud ekspertiisi, siis oleks äärmiselt oluline esitada XXXXXX kinnistu looduskaitselist väärtust ja kaitstavate liikide elupaiku käsitlev ekspertiis metsateatiste menetlemisel. Keskkonnaamet ei ole viidanud ühelegi ekspertarvamusele ega inventuuriaktile, millest nähtuks, et XXXXXX kinnistu on elupaigaks metsateatiste menetlemise otsuses märgitud linnuliikidele. Internetist kättesaadava info põhjal ei ole hall-lepikud Keskkonnaameti otsuses loetletud liikide elupaigaks. Keskkonnaameti 08.08.2012 edastatud kaardi järgi on laanepüü pesapaik XXXXXX kinnistul ja öösorri elupaik RMK-le kuuluval metsamaal. Kaardile märgitud laanepüü asukoht jääb aga Jäärja hoiuala piiridest välja. XXXXXX kinnistu kaitstavate linnuliikide kaardil puudub ka metsise elupaik. 08.08.2012 esitatud teabe kohaselt asub XXXXXX kinnistu eraldisel nr 22 määruse nr 154 § 1 lg-s 4 loetletud liikidest ainult väike-kärbsenäpi elupaik. Metsateatiste menetlemise otsuses esitatud väide kaitsealuste linnuliikide kohta ei ole tõene ning ei tugine ameti poolt hiljem antud selgitustele. Kohus ei ole Keskkonnaameti 08.08.2012 väljastatud informatsiooni asja lahendamisel hinnanud. Keskkonnaministeeriumi 26.11.2007 kirja nr 38-3-1-55565-2 kohaselt ei asu XXXXXX kinnistul metsise püsielupaika. Vastustaja on andnud metsise elupaiga osas erinevaid seisukohti. Kaebajat ei ole metsise elupaiga olemasolust teavitatud. Vaidlustatud akt sisaldab mittetõeseid kaalutlusi metsise elupaiga osas. Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7-11-8631 on märgitud, et eelnimetatud linnuliigid elavad reeglina vanades metsades. Ebaõige on samastada mõistet „vana mets“ metsamajandamist käsitletava mõistega „valmivad ja küpsed metsad“. Metsa majandamise eeskiri ei reguleeri looduskaitselisi ega liigikaitselisi küsimusi. Mõiste „vana mets“ sisustamisel on õigem lähtuda loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendist (koostaja A. P.), milles on kirjeldatud Natura 2000 elupaigatüübid. Nimetatud juhendis on kirjeldatud loodusdirektiivist tulenevalt Natura 2000 elupaigatüüpi 9010, mida võib samastada mõistega „vana mets“ – elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslikke häiringute aladel uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Elupaigatüüp 9010 Eesti vastesse tuleks arvata mitmete kasvukohatüüpide metsad – nii okasmetsad, kaasikud kui haavikud, mida inimtegevus võib olla mõjutanud, kuid mis vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Vana metsana ei saa käsitleda 50 aasta vanuseid hall-lepikuid. Paljasõnaline ja tõendamata on vastustaja seisukoht, et looduskaitsebioloogi poolt on XXXXXX kinnistu korduvalt üle vaadatud ka kohapeal ning kinnitust on leidnud ala metsade vastavus Jäärja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate kaitstavate liikide elupaigaks kvalifitseerumise kriteeriumitele. Vaidlustatud otsuses puuduvad vastavad viited koostatud aktidele, inventuuridele ja ekspertiisidele. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon ei ole teostanud kaalutlusõigust HMS § 4 lg-s 2 sätestatud printsiipidest lähtuvalt. Tuginetud on õigusvastasele Vabariigi Valitsuse määrusele ning puuduvad ekspertiisid. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Metsateatiste nr 1337006801 ja 1338006801 osas tehtud otsus on motiveerimata ja an-

3-11-1504 8(11) tud kaalutlusveaga, ei ole antud kehtiva õiguse alusel ega sellega kooskõlas ja proportsionaalne. Järgitud ei ole võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 10. Keskkonnaamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. Vabariigi Valitsuse määrus nr 154 tühistati üksnes Audru poldri hoiuala koosseisu jäänud mõnede kinnistute osas ning ülejäänud osas kehtib määrus edasi. Kuna määrust nr 154 ei ole XXXXXX kinnistu osas kehtetuks tunnistatud ning XXXXXX kinnistu asub valdavas osas määrusega nr 154 kaitse alla võetud Jäärja hoiualal, siis on õiguspärane, et Keskkonnaamet lähtus määrusest nr 154, kui ta otsustas kinnistul kavandatavate raiete lubamist (vt HMS § 54 ja § 61 lg 2). Järelikult on halduskohus otsuses õigesti tuginenud määrusele nr 154. Käesolevas kohtumenetluses ei käi vaidlus määruse nr 154 õiguspärasuse, vaid metsateatiste osas tehtud otsuse üle. Kuna tegemist on kahe erineva õigusaktiga, millel on erinev eesmärk ja otstarve, siis on ka nende põhjendused erinevad. Ekspertiis hoiualal esinevate lindude, kaitseala piiride ning vajaliku kaitsekorra kohta tehakse ala kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise menetluse käigus ning selle ekspertiisi tegemise korraldamine on LKS § 8 lg 3 ja § 9 lg 1 järgi Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Lindude elupaik ei tähenda üksnes nende pesitsuspaika, vaid hõlmab ka toiteja varjeala, mis ei piirdu ühe kinnistuga. Viimastel aladel võib linde näha vaid läbilennul lühikese ajahetke jooksul, mistõttu hinnatakse lindude olemasolu pigem neile sobiva elupaiga järgi. XXXXXX kinnistu sobivust elupaigana on vastustaja kohtule selgitanud. Seega ei pidanud kohus hankima tõendeid selle kohta, et kõiki vastavaid liike oleks XXXXXX kinnistul nähtud. Raie keelamisel ei pea viitama ekspertarvamusele või inventuuriaktile, sest looduskaitseseaduses ei ole vastavat nõuet sätestatud. Kuna Jäärja hoiualal kaitstavad linnud on loetletud määruses nr 154, siis ei pea hoiuala valitseja iga üksiku loa menetlemisel enam tegema täiendavaid ekspertiise lindude olemasolu tõendamiseks. Kuna linde kaitstakse nende elupaikade säilitamise, mitte isendite kaitse kaudu, siis ei ole oluline, kas XXXXXX kinnistult on leitud mõne liigi pesitsuskoht või isend. Keskkonnaamet ei ole andnud metsise elupaiga kohta erinevaid seisukohti. Kaebaja on võrdsustanud metsise püsielupaiga ja elupaiga. Keskkonnaamet selgitas, et tegemist on erineva kaitsekorraga aladega. Elupaik on keskkonnaregistris registreeritud kanne ega too maaomanikule mingeid piiranguid kaasa. Seetõttu esitaski vastustaja kaebajale soovitused raie tegemise aja kohta, mitte ei keelanud raieid. Kaebaja viitab metsise kaitsekorralduskavale ja väidab, et alal ei ole metsisele sobivaid elupaiku. XXXXXX kinnistule osaliselt ulatuv metsise elupaik on eksperdi poolt piiritletud 2003. aastal teostatud inventuuri käigus, järgides seejuures metsise kaitsekorralduskavas toodud põhimõtteid. Kaebaja viitab ekslikult Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) metsaelupaikade inventeerimise juhendis kirjeldatud Natura 2000 elupaigatüüpidele. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid on kaitse-eesmärgiks nn Natura loodusaladel, mis on moodustatud haruldaste elupaigatüüpide kaitseks. XXXXXX kinnistu asub aga nn Natura linnualal, mis on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide elupaikade kaitseks. Mõiste „vana mets“ defineerimisel ei ole kohane viidata keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (määrus nr 2) lisale 8, mis kirjeldab metsa korraldamise käigus leitavate bioloogiliselt vanade üksikpuude vanuse kriteeriumeid, mis on metsamaas-

3-11-1504 9(11) tikus muutunud sedavõrd haruldaseks, et nende olemasolule on vajalik metsade majandamisel tähelepanu pöörata. Metsa ehk puistu vanus on metsaseaduse ja selle alamaktide (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“) tähenduses puistu enamuspuuliigi puude keskmine vanus. Üksikpuud ei ole puistu enamuspuuliigiks ja metsa vanuse määramise aluseks. Määruse nr 2 lisa 1 ja üldise metsade majandamise praktika käigus jagatakse metsad vanuse järgi järgmiselt: lagedad metsad; noorendikud; latimetsad; keskealised metsad; valmivad ja küpsed metsad. Nendest valmivaid ja küpseid metsi võib nimetata koondnimetusega „vanad metsad“. Kõik XXXXXX kinnistu metsaosad, millel Keskkonnaamet lageraie lubamist võimalikuks ei pidanud või seadis uuendusraietele täiendavaid tingimusi, kvalifitseeruvad valmivateks ja küpseteks metsadeks. Seejuures ei võtnud Keskkonnamet piirangute aluseks metsakorralduslikke tunnuseid, vaid lähtus ala kaitse-eesmärgiks olevate kaitstavate liikide elupaikadest. Metsateatiste alusel tehtud otsuses selgitati taotlejale alal kaitstavate liikide elupaigavajadust – lageraiega hävivad XXXXXX kinnistul küpsed ehk vanad metsad ja nii ka alal kaitstavate liikide elupaigad. Looduskaitsebioloog I. T. on XXXXXX kinnistu korduvalt üle vaadanud ka kohapeal, kinnitust on leidnud ala metsade vastavus Jäärja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate kaitstavate liikide elupaigaks kvalifitseerumise kriteeriumitele. Kaebaja väidab, et XXXXXX kinnistul asuvad metsad, või vähemalt seal osaliselt esinevad hall-lepikud ei ole Jäärja hoiualal kaitstavate linnuliikide jaoks sobivaks elupaigaks. Vastustaja märgib, et XXXXXX kinnistu 17,06 hektarist metsamaast moodustavad hall-lepikud 4 hektarit. XXXXXX kinnistul asuvad metsad on väga mitmekesised, hall-lepikuid esineb alal vaid laiguti muude puistute keskel. Nii võib XXXXXX kinnistu metsi alal kaitstavate liikide elupaikade seisukohast käsitleda ühe tervikliku elupaigakompleksina. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile regulaarselt esitama Natura aladel kaitstavate väärtuste seisundi raporti, mille esitamise kohustus on käesoleval aastal ka Eestil. Selleks on Põhja-Liivi Natura linnualal, mille kooseisus asub ka Jäärja hoiuala ja XXXXXX kinnistu, 2013. a aprillist kuni juuni alguseni toimumas linnustiku kordusinventuurid, millest on kaebajat suusõnaliselt teavitatud. Kaebajale on pakutud võimalust tulla kohapeale veenduma, et Jäärja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid asustavad jätkuvalt XXXXXX kinnistut. Kaebaja ei ole oma huvist teada andnud. Keskkonnaameti metsateatiste alusel tehtud otsus ei ole motiveerimata. Isegi kui pidada haldusakti põhjendust ebapiisavaks, siis on kohus õigesti selgitanud, miks ei ole antud juhul põhjendatud vaidlustatud haldusakti tühistamine. Vastustaja kontrollib kavandatud uuendus-, harvendusja valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele (MS § 41 lg 7 p 1). Inventeerimisandmeid jälgib Keskkonnaamet keskkonnaregistri metsaregistri osast. Isegi kui lugeda XXXXXX kinnistul tehtud vaatlusi mittetõendatuks, siis inventeerimisandmed (esitatud halduskohtule 05.11.2012) annavad metsa kohta kõik vajalikud andmed. Nende andmete üle vaidlust ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. MS § 41 lg 8 näeb ette metsateatise Keskkonnaametile esitamisel 15-päevase tähtaja tegevuse lubamise või mittelubamise otsustamiseks. Hoiualal soovitud raietööde lubamisel ei ole sellest tähtajast erandeid ette nähtud. MS § 41 lg 12, mis näeb ette 30-päevase tähtaja tegevuse lubatavuse üle otsustamiseks, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Sellise lühikese tähtaja jooksul ei ole vastustajal võimalik ulatuslik tõendite kogumine raie lubatavuse hindamiseks, sh ekspertiiside tegemiseks. Jäärja hoiuala kaitse-eeskiri on XXXXXX kinnistu osas kehtiv ning HMS §-d 60 ja 61 ei võimalda selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamiseta kaitse-eeskirja metsateatisele märke tegemisel mitte arvestada. Kaitse-

3-11-1504 10(11) eeskirja § 1 lg 1 p 4 sätestab, et Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). LKS § 32 lg 2 sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Ringkonnakohtu arvates saab neist sätetest üheselt järeldada, et määrusega nr 154 on hoiuala määratletud kaitstavate liikide elupaigana kogu ulatuses ning nende elupaikade olemasolu metsateatiste menetluses enam tuvastada ei tule. Metsateatisele märke tegemisel tuleb vastustajal piirduda elupaikade säilimise küsimuses üksnes hinnangu andmisega, kas soovitud raie on kooskõlas LKS § 32 lõigetega 2 ja 3. 12. Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei ole oluline – kuna vaidlust hoiuala kaitse-eeskirja üle ei käi – selgitada, kas hoiualal asuv mets on kaitsealuste liikide elupaigaks sobiv. Seetõttu ei ole vajalik ka hinnata, millised puistud kinnistu hoiualale jääval osal asuvad ning kas need on sobivad kaitsealuste linnuliikide elupaikadeks ja seetõttu õigesti hoiuala hulka arvatud. Seetõttu pole ringkonnakohtu arvates vajalik ka tuvastada, kas Keskkonnaamet on õigesti väitnud alal vana metsa olemasolu ja millistest kriteeriumitest lähtudes vana metsa tuleb määratleda. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et kuna ala ei kaitsta loodusdirektiivi alusel, ei ole õige vana metsa mõistet, mis on sobilik kaitsealuste liikide elupaigaks, määratleda lähtudes loodusdirektiivi mõistetest, vaid seda tuleb teha tavatähendusest lähtudes: mets on Keskkonnaameti põhjendustest nähtuvalt vana, kui seal on kaitsealuste linnuliikide elutsemiseks vajalikul hulgal surnud puitu ja sobivaid pesitsusja varjekohti, mida metsateatises näidatud soovitud raie läbinud metsades (ega ka noorendikes, latimetsades ja keskealistes metsades) ei ole. 13. Osas, milles soovitud raietöid ei lubatud, asub mets hoiualal. Nendel eraldistel kavandati lageraiet. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et XXXXXX kinnistu hoiualale jääv osa on elupaigaks valgeselg-kirjurähnile, laanerähnile, laanepüüle, värbkakule, händkakule, hallpearähnile, musträhnile ja väike-kärbsenäpile. Nimetatud linnuliigid kasutavad XXXXXX kinnistu metsi toite-, varjeja pesitsuspaikadeks. 2004.-2005. a läbi viidud linnustiku uuring (selle kaardimaterjal I kd tl 237-238) ei lükka vaideotsuses väidetut ümber. Teoses „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ kirjeldatud andmed ei ole tõepoolest LKS § 8 lg-s 3 nimetatud ekspertiisiks, ent kinnitavad kaitstavate lindude elupaikade asukohti. Eelnimetatud kaitstavad linnuliigid on metsalinnud, kellele sobivaks elupaigaks ei saa pidada lageraieala. Seetõttu oli lageraie mittelubamine õiguspärane. 14. Hoiualast välja jääval kinnistu osal – eraldisel 10 ja osaliselt eraldistel 9 ja 11 – on metsateatisele tehtud lubav märge ning täiendavalt soovitatud teha raiet ajavahemikul 01.09.-31.01. Metsaseadus ega looduskaitseseadus ei näe ette Keskkonnaameti soovituse siduvat tähendust. LKS § 32 lg 4 p 1 tuleb mõista nii, et kohustus teha raiet Keskkonnaameti poolt näidatud ajal lasub raie teostajal vaid juhul, kui Keskkonnaameti nõue on haldusaktis näidatud kohustaval viisil. Soovitusena sellise nõude sõnastamine võimalik ei ole ning soovitus ei pane isikule õiguslikke kohustusi. 15. Metsateatisele lisatud kirjaga piirati hoiualale jääval XXXXXX kinnistu osal raie teostamise aega, lubades seda perioodil 01.09.-14.03. LKS § 32 lg 4 p 1 sätestab, et metsaseaduse

3-11-1504 11(11) kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal. 16. Ringkonnakohus selgitas, et hoiualal paiknevad alad on kaitstavate linnuliikide elupaigaks. Piirang on kehtestatud lindude pesitsusajaks. Vaideotsuses on märgitud, et pesitsusperioodil kaitstavate liikide elupaikades toimuv metsaraie toob kaasa hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide olulise häirimise, pesapaikade otsese hävimise ja nii hoiuala kaitse eesmärgiks olevate väärtuste soodsa seisundi kahjustamise. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Keskkonnaameti poolt 08.08.2012 kaebajale saadetud teabest (I kd, tl 236-238) tõepoolest ei nähtu, et XXXXXX kinnistu hoiualale jääv osa oleks kogu ulatuses kaitstavate linnuliikide elupaigaks, ent ala kaitsmisel hoiualana tuleb tagada, et kogu hoiuala on võimalik kaitsealustel lindudel elupaigana kasutada. See on võimalik vaid juhul, kui raietöid ei viida läbi pesitsusperioodil. 17. Olukorras, kus nii metsateatistele tehtud keelduva märke, raietööde teostamise ajalise piirangu kui vaideotsuse on andnud Keskkonnaamet, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjust piirata vaideotsusega algsete haldusaktide põhjenduste täiendamist. Ringkonnakohtu arvates on vaideotsuse põhjendused üksnes selgitava ja täpsustava iseloomuga ning algselt välja toodud põhjendused ei olnud ekslikud. Seetõttu tuleb nõustuda halduskohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusaluste haldusaktide tühistamist ei saa nõuda pelgalt ebapiisavate põhjenduste tõttu. Metsateatisest enesest keelduva märke tegemise põhjendusi ei nähtu, ent eraldi kirjades toodud põhjendused esitas kaebaja kohtule ise koos kaebusega; neist kirjadest saab üheselt järeldada, et kirjades on põhjendatud nii keelduvate märgete tegemist kui 04.03.2011 kirjas toodud ajalise piirangu kehtestamist. Asjaolu, et kirjadest nähtub, nagu asuks kogu XXXXXX kinnistu hoiualal, ei ole oluline, sest nii lageraie mittelubamine kui raietööde ajalised piirangud puudutavad vaid neid eraldisi, mis asuvad hoiualal. 18. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Pooled ei taotle apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman