3-13-1565/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-1565 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Maksuja Tolliameti 20.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/343-4 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 18. detsembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. 28.01.2009 sõlmisid OÜ Ühendatud Võlanõuded müüjana ja AS Tootal Kinnisvara (alates 22.04.2009 ärinimi AS Builderflex) ostjana kokkulepped OÜ Selleri 12 ja OÜ Vaba 46 osade võõrandamiseks. Kõikide nimetatud äriühingute juhatuse liige on (oli)XXX.
Samal kuupäeval esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded AS-le Tootal Kinnisvara kaks arvet:

- arve nr 7 summas 11 800 000 krooni (sealhulgas käibemaks 1 800 000 krooni) OÜ Selleri 12 osa eest ja

- arve nr 8 summas 15 340 000 krooni (sealhulgas käibemaks 2 340 000 krooni) OÜ Vaba 46 osa eest.
16.02.2009 sõlmisid OÜ Ühendatud Võlanõuded ja AS Tootal Kinnisvara notariaalselt tõestatud müügilepingud OÜ Selleri 12 ja OÜ Vaba 46 osade müügi kohta. Nende lepingute kohaselt tuli müügihind tasuda hiljemalt 16.01.2010 (11 kuud hiljem). Tegelikkuses OÜ-de Selleri 12 ja Vaba 46 osade eest tasumist ei toimunud.
20.02.2009 deklareeris OÜ Ühendatud Võlanõuded maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu 2009. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis.

AS Tootal Kinnisvara deklareeris talle esitatud arvetes märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna summas 4 140 000 krooni samuti 2009. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis.
12.05.2009 sõlmisid OÜ Ühendatud Võlanõuded ja AS Builderflex müügilepingu muutmise lepingu, mille kohaselt AS Builderflex annab tagasi 16.02.2009 sõlmitud müügilepingu järgi omandatud OÜ Vaba 46 osa nimiväärtusega 40 000 krooni, tagamaks 16.02.2009. a müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust. Äriregistri kohaselt on OÜ Vaba 46 osade omandiõigus läinud üle OÜ-le Ühendatud Võlanõuded 12.05.2009.
19.05.2009 kandis Maksuja Tolliameti (MTA) Lõuna maksuja tollikeskus (Lõuna MTK) deklareeritud käibemaksu enammakse AS Builderflex ettemaksukontole. Enammakse arvelt kattis AS Builderflex oma maksukohustusi.
01.07.2009 alustas Maksuja Tolliamet OÜ Ühendatud Võlanõuded suhtes sissenõudmismenetlust korraldusega nr 13-11/11714.
07.07.2009 esitas AS Builderflex juhatuse liige XXX Harju Maakohtule avalduse AS Builderflex pankroti väljakuulutamiseks.
16.11.2009 lõpetati Harju Maakohtu 16.11.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-32223 AS Builderflex pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
22.12.2009 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liige XXX notarile avalduse Selleri 12 osa omandiõiguse tagastamiseks OÜ-le Ühendatud Võlanõuded, kuna 16.02.2009 sõlmitud müügileping on tühine äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p-st 1 ja p-st 4 tuleneva laenukeelu rikkumise tõttu. Tehingu alusel saadud OÜ Selleri 12 osa tagastas ostja AS Builderflex 29.01.2010.
29.01.2010 tegi XXX OÜ Ühendatud Võlanõuded ainuosaniku protokollilise otsuse, millega tühistas 28.01.2009 AS-le Tootal Kinnisvara väljastatud arved nr 7 ja 8 põhjusel, et tehingud, mille alusel arved esitati, on tühised ning tehingute järgi saadu on tagastatud.
01.02.2010 kustutati AS Builderflex äriregistrist.
03.02.2010 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded MTA Lõuna MTK-le 2009. aasta jaanuari käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni, milles vähendas 18%-lise määraga maksustatavat käivet

23 000 000 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 4 140 000 krooni võrra, kuna tehingud, mille alusel oli deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaks, olid tema arvates tühised. Seoses käibemaksukohustuse vähenemisega palus OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuhaldurit esitada kohtutäiturile avaldus summas 4 139 505 krooni sissenõudmise lõpetamise osas. AS Builderflex oma käibedeklaratsiooni ei parandanud.
05.03.2010. a kirjaga nr 9-2/1043-3 teatas MTA Lõuna MTK OÜ-le Ühendatud Võlanõuded, et maksuhalduril ei ole võimalik arvestada parandusdeklaratsiooniga, kuna algse tehingu maksuõiguslik tagajärg on realiseerunud ja ostja likvideerimise tõttu ei ole enam võimalik maksuõiguslikku olukorda ennistada.
30.03.2010 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded vaide MTA Lõuna MTK toimingute (sh tegevusetuse) peale vaide esitaja käibedeklaratsiooni parandamiseks esitatud andmete arvestamata jätmisel, milles palus maksuhaldurit aktsepteerida OÜ Ühendatud Võlanõuded poolt 03.02.2010 maksuhaldurile arvestusperioodi jaanuar 2009 kohta esitatud käibedeklaratsiooni parandust ning teha selle alusel muudatused maksuhalduri maksuarvestussüsteemis.
06.05.2010. a vaideotsusega nr 6-1/149-3 jättis MTA OÜ Ühendatud Võlanõuded vaide rahuldamata.
03.06.2010 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 06.05.2010. a vaideotsuse nr 6-1/149-3 tühistamiseks, kuid 15.10.2010 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded Tartu Halduskohtule kaebuse muutmise taotluse ja palus kohtul kohustada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskust kaebaja 03.02.2010.a käibedeklaratsiooni paranduse taotluse alusel vähendama kaebaja 20.02.2009.a deklareeritud käibemaksukohustust summas 4 139 505 krooni.
15.03.2011 otsusega haldusasjas 3-10-1461 jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
14.04.2011 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 15.03.2011. a kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Ühendatud Võlanõuded kaebus.
24.10.2012 otsusega haldusasjas 3-10-1461 jättis Tartu Ringkonnakohus OÜ Ühendatud Võlanõuded apellatsioonkaebuse rahuldamata.

23.11.2012 esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse.
31.01.2013 kohtumäärusega kohtuasjas 3-7-1-3-520 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
08.03.2013 korraldusega nr 13-7/343-1 alustas Maksuja Tolliamet OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikme XXX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust.
03.04.2013 väljastas Maksuja Tolliamet XXX teatise 13-7/343-3 tema kohta koostatud vastutusotsuse projekti kohta ning palus omapoolsed vastuväited esitada kahe nädala jooksul alates vastutusotsuse projekti kättesaamisest.
06.05.2013 esitas XXX vastutusotsuse projektile vastuväited.

2. 20.06.2013 koostas Maksuja Tolliameti (MTA) vastutusotsuse nr 13-7/343-4 (tl 11-18), millega kohustas XXX tasuma OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuvõlg 501 916,36 eurot. Vastutusotsuse kohaselt rikkus XXX OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena MKS § 8 lgs 1 sätestatud kohustusi – Talis Toompere suunatud ja tahtlik tegevus OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena viis äriühingul maksuvõla tekkeni. Kui XXX oleks täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korrektselt, poleks sõlminud teadlikult ja tahtlikult tühiseid kokkuleppeid OÜ-de Vaba 46 ja Selleri 12 osade võõrandamiseks AS-le Builderflex ning kajastanud nimetatud osade võõrandamise tehinguid OÜ Ühendatud Võlanõuded jaanuar 2009 käibemaksuarvestuses eesmärgiga tekitada AS-l Builderflex alusetut käibemaksu enammakset, ei oleks tekkinud OÜ-l Ühendatud Võlanõuded maksuvõlga – XXX eeltoodud tegevus äriühingu juhatuse liikmena on käsitletav MKS § 8 lg 1 toodud kohustuste rikkumisena. Tulenevalt MKS §

40 lg-st vastutab XXX OÜ-l Ühendatud Võlanõuded tekkinud maksuvõla eest solidaarselt OÜ- ga Ühendatud Võlanõuded kokku summas 501 916,36 eurot.

3. 22.07.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 20.06.2013 vastutusotsuse nr 13- 7/343-4 tühistamise nõudes (tl 2-9). Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus ning paluti peatada vaidlustatud haldusakti täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni.

4. Tartu Halduskohtu 23.07.2013 kohtumäärusega kohus võttis XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

5. Tartu Halduskohtu 26.06.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas XXX esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud vastutusotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoimingud.

6. 20.11.2013 esitas XXX kohtule täiendavad seisukohad (tl 203-219). 27.11.2013 esitas MTA vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl 221-222).

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja leiab, et vastutusotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada, sest: 1) kaebaja ei ole rikkunud MKS § 8 lg 1 ja § 85 lg 4 sätestatud kohustust; 2) puudub põhjuslik seos kaebaja väidetava rikkumise ja OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuvõla vahel; 3) Maksuja Tolliameti etteheited kaebaja tahtluse osas on ebaõiged; 4) vastutusotsus on maksuintressi osas igal juhul ebaseaduslik, sest rikutud on MKS § 95 lgt 5; 5) Maksuja Tolliamet on rikkunud motiveerimiskohustust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja on seisukohal, et XXX kaebus on põhjendamatu ning vaidlustatud vastutusotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt tingis vastutusotsuse tegemise OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuvõlg ning analüüsitud ja hinnatud on asjaolusid, mis tingisid maksuvõla tekkimist. Maksuhaldur on vastutusotsuse koostanud vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatud põhimõtteid silmas pidades. Täidetud on vastutusotsuse tegemiseks vajalikud õiguslikud eeldused, mis tulenevad MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1. Vastutusotsus on piisavalt motiveeritud, XXX süü on vastutusmenetluses tuvastatud, tagatud on ärakuulamisõigus. MTA arvates ei lükka maksuhalduri poolt kogumis tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud teoreetilised seisukohavõtud ümber maksuhalduri poolt vastutusmenetluses kogutud tõendite põhjal tuvastatud asjaolusid ning nende alusel tehtud järeldusi.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Ühendatud Võlanõuded on registreeritud äriregistris 20.07.1998. Osaühingu põhitegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Alates 03.08.2006 on OÜ Ühendatud Võlanõuded ainsaks juhatuse liikmeks olnud XXX. Äriühingu ainuosanikuks on alates 04.07.2006 samuti olnud XXX. Seega oli XXX OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena isikuks, kes oli kohustatud MKS § 8 lg 1 kohaselt tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise esindatava vara arvel, samuti oli XXX OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena isikuks, kes korraldas nähtuvalt asjas kogutud tõenditest OÜ Ühendatud Võlanõuded majanduslikku tegevust.

10. Vaidlus on poolte vahel selles, kas antud juhul on täidetud MKS §-s 40 sätestatud vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused, eeskätt selles, kas on tuvastatud kaebaja tahtlik või raskest hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.

11. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. MKS § 40 lg-s 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg-st 1 tuleneb, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Riigikohus märkis haldusasjas nr 3-3-1- 41-05, et vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult, kusjuures vastutuse eelduseks on juhatuse liikme poolt süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis oma kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.

12. Kuivõrd antud juhul nõutakse kaebajalt sisse OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuvõlga, mis tekkis OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikme XXX õigusvastase käitumisega 2009. aasta jaanuaris sama kuu kohta käibedeklaratsioonis esitatud andmete tõttu, siis tuleb tuvastada, kas nimetatud maksuvõla tekkimise on põhjustanud kaebaja poolt tema MKS –st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest.

13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei ole rikkunud MKS § 85 lg 4 sätestatud kohustust.

Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul sõlmis XXX OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena OÜ Selleri 12 ja OÜ Vaba 46 osade ostu-müügi lepingu AS-ga Tootal Kinnisvara (uue nimega AS Builderflex), mille juhatuse liikmeks oli samuti tema ise. AS Builderflex juhatuse liikmena oli XXX teadlik AS Builderflex majanduslikust olukorrast ning ka asjaolust, et AS-il Builderflex puuduvad rahalised vahendid eelnimetatud osade eest tasumiseks. Sellistel tingimustel ja sellise eelteadmisega ostu-müügi lepingu sõlmimist ei saa mingil juhul käsitleda käitumiseks korraliku ettevõtja hoolsusega. OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena oli XXX teada, et ta sõlmib lepingud, mille täitmiseks puuduvad vähimadki võimalused, samuti hoiatas notar XXX tehingute tühisuse eest ÄS § 159 lg 1 p

1 ja p 4 alusel 16.02.2009. a müügilepingute sõlmimisel, kuid viimane leidis, et nimetatud sätted ei ohusta lepingute kehtivust. Maksuhaldur tuvastas, et XXX tegevus OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena tekitas äriühingule maksuvõla summas 4 140 000 krooni, sest sellise summa märkis XXX tasumisele kuuluva käibemaksuna OÜ Ühendatud Võlanõuded jaanuar 2009 käibedeklaratsiooni ning seda summat ei tasunud äriühing ei peale eelnimetatud käibedeklaratsiooni esitamist ega ole teinud seda kuni käesoleva hetkeni.

14. Jõustunud on Tartu Halduskohtu ning Tartu Ringkonnakohtu otsused haldusasjas 3-10-1461, milledes loeti seaduslikuks maksuhalduri keeldumine OÜ Ühendatud Võlanõuded jaanuar 2009 käibedeklaratsiooni paranduse vastu võtmisest. Ka on Tartu halduskohus 15.märtsi 2011 otsuses haldusasjas 3-10-1461 leheküljel 4 (viies lõik), et „…kaebaja ei saa siinjuures apelleerida oma teadmatusele lepingute tegelikust sisust, tühisust põhjustavatest asjaoludest, maksudeklaratsioonide esitamisest ega parandamisest, sest mõlema tehingupoole juhatuse liige on sama isik – XXX. Kuivõrd asja materjalidest nähtub, et osa tehingust saadust (OÜ Vaba 46 osad) on tagastatud juba mais 2009, siis kohtu arvates viitab parandusdeklaratsiooni esitamise taotlemine alles 3.veebruaril 2010, seega 2 päeva pärast AS Builderflex registrist kustutamist, kaebaja teadlikule ja pahatahtlikule tegutsemisele. Juhul kui tehingud olid tühised ja täideti osaliselt tagasi juba mais 2009, siis oli mõlemal äriühingul piisavalt aega parandusdeklaratsioonide esitamiseks enne AS Builderflex registrist kustutamist. Kohus on veendunud, et OÜ Vaba 46 ja OÜ Selleri 12 osade müümise eesmärk oligi riigilt sisendkäibemaksu tagasisaamine AS Builderflex poolt ning seejärel sisendkäibemaksule vastavast käibemaksukohustusest vabanemine OÜ Ühendatud Võlanõuded poolt.“ Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Vaba 46 ja OÜ Selleri 12 osade müümise eesmärk oli riigilt sisendkäibemaksu tagasisaamine AS Builderflex poolt ning seejärel sisendkäibemaksule vastavast käibemaksukohustusest vabanemine OÜ Ühendatud Võlanõuded poolt ehk sisuliselt maksupettus. Maksupettuse toimepanemise puhul, eriti kui mõlema tehingupoole esindajaks on üks ja sama isik, saab rääkida üksnes tahtlikust tegevusest.

15. Kohtu arvates on maksuhaldur õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt vastutusotsuses põhjendanud, et kaebaja süü oli tahtlik. Kuna maksukorralduse seadus tahtluse mõistet ei ava, siis tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud tahtluse mõistest. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-3-1-23-12 seisukohale, et maksuõigussuhtes tuleks seadusliku esindaja vastutuse määratlemisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 sätetest. VÕS § 104 lõikes 5 määratletakse tahtlust kui õigusvastase tagajärje soovimist. Isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta on teadlik sellest, et tema tegevus sellise tagajärje kaasa toob ega võta samas ette midagi selleks, et tagajärg ei saabuks. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Riigikohus rõhutas, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine, hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega – kohaste nõuete mittejärgimisega. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja sai oma pikaajalist ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et lõi olukorra, kus OÜ Ühendatud Võlanõuded esitas maksuhaldurile valesid andmeid ja kajastas äriühingu raamatupidamises (sh maksuarvestuses) tühiseid tehinguid (s.o OÜ-de Vaba46 ja Selleri 12 osade müük). Kajastades

maksudeklaratsioonides juba algusest peale tühiseid tehinguid ning võttes arvesse asjaolu, et tühiste tehingute kajastamisega kaasnes ka müügikäibe deklareerimine, on XXX tegevuse ja OÜ- l Ühendatud Võlanõuded maksuvõla tekkimise fakti vahel selgelt kausaalne seos. XXX on sõlminud OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena ostu-müügi lepingud OÜ-de Vaba 46 ja Selleri 12 osade võõrandamiseks XXX seotus äriühingule AS Builderflex, mis oli tehingute sõlmimise hetkel püsivalt maksevõimetu – T. Toompere oli OÜ-de Vaba 46 ja Selleri 12 osade võõrandamisel teadlik sellest, et osade müügilepingute täitmiseks puuduvad vähimatki võimalused. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et XXX sõlmis OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena lepinguid OÜ-de Vaba 46 ja Selleri 12 osadega, olles teadlik sellest, et hiljem ei saa toimuda nimetatud osade eest tasumist, sh ei laeku rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik katta osade müügiga kaasnevat käibemaksukohustust.

16. Asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, et osaluse müügi käsutustehing jäi igal juhul kehtima. Õige on vastustaja seisukoht, et käesoleval juhul ei toimu vaidlus osade ostu-müügitehingute tsiviilõigusliku sisu üle, vaid nimetatud tehingute sõlmimise maksuõiguslike tagajärgede üle. Seda toetab ka Lasse Lehise seisukoht (Maksuõiguse õpik, Tallinn 2009, lk 63), mille kohaselt maksuõiguses toimivad seaduslikkuse, ühetaolise maksustamise ja maksevõimelisuse põhimõtted, lähtutakse majandusliku tõlgendamise reeglist ja sisustatakse tsiviilõiguse mõisteid teistsuguses tähenduses. Kohus nõustub vastustajaga, et vastutusotsuses on ära toodud selle andmise õiguslik alus ning viidatud kaebaja rikkumistele ning nende põhjuslikule seosele tekkinud maksuõigusliku tagajärjega ehk maksuvõla tekkimisega.

17. Kohus ei saa nõustuda kaebuses toodud väitega, et vastutusotsus on maksuintressi osas igal juhul ebaseaduslik. Asja materjalidest nähtuvalt alustas maksuhaldur OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded maksuvõla summas 4 140 000 krooni sissenõudmiseks toiminguid juba 01.07.2009 tehes 10-päevase korralduse maksuvõla tasumiseks, kuid kogu sissenõudmismenetlus ja täitemenetlus jäi tulemuseta. MKS § 115 lg 4 kohaselt võib intressinõude esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tasaarvestamise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramisega.

Maksuhaldur esitas käesoleval juhul intressinõude vastutusotsuses ning leidis, et asjakohatu on kaebuse esitaja väide nagu pidanuks intressinõude esitamiseks eelnema sama summa sissenõudmismenetlus. MKS § 96 lg 5 ei sätesta maksuhaldurile kohustust iga summa kohta eraldi sissenõudmismenetluse algatamiseks, vaid seab eelduslikuks tingimuseks, et maksukohustuslase või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmismenetlust ning see ei ole 3 kuu jooksul andnud tulemusi. Maksuhaldur algatas käesoleval juhul maksuvõla tulemusteta lõppenud sissenõudmismenetluse OÜ Ühendatud Võlanõuded suhtes ning alusetu on väita, et intressisumma vastutusotsusega määramiseks oleks maksuhaldur pidanud OÜ Ühendatud Võlanõuded suhtes intressinõude osas läbi viima juba ette nurjunud sissenõudmismenetluse.

Asja materjalidest nähtuvalt esitati OÜ-le Ühendatud Võlanõuded intressinõue 27.03.2013, kuid mis on kuni käesoleva hetkeni eelnimetatud äriühingu poolt tasumata. Tallinna Ringkonnakohus on andnud 14.03.2013 otsuses haldusasjas 3-12-876 (p 9) MKS § 96 lg 5 rakendamisele alljärgneva hinnangu:“ Nimelt sätestab MKS § 96 lg 5 üksnes alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2012 otsus nr 3-11- 1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8).

Lisaks on ringkonnakohus pidanud lubatavaks maksuhalduri kaalutlust, et vastutusmenetlust alustatakse MKS § 96 lg-s 5 sätestatule vaatamata juhul, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8).“ Seega juhul kui maksuhaldur on sissenõudmistoimingute käigus tuvastanud maksuvõla sissenõudmatuse äriühingult, puudub igasugune vajadus viia läbi uus sissenõudmismenetlus intresside osas, sest sissenõudmatus on eelneva menetluse käigus tuvastamist leidnud.

18. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud motiveerimiskohustust ja et vastutusotsus on ebaselge ning koormatud asjassepuutumatute väidetega, ei vasta tõele.

Kohus nõustub, et juba vastutusotsuse esilehel olevast sisukorrast (tl 11) saab vastutusotsusega tutvuja ülevaate vastutusotsuse sisust ning ülesehitusest. Kõik vastutusotsuses väljatoodud asjaolud on olulised lõppjärelduste kujunemise protsessis. Seega on oluline ja põhjendatud vastutusotsuses esiletoodud OÜ Ühendatud Võlanõuded poolt parandusdeklaratsioonide esitamisega seoses toimunud kohtuvaidlus haldusasjas 3-10-1461 (kohtuotsused tl 133-137 ja 195-196), sest eelnimetatud vaidluses ei võtnud kohtud seisukohta üksnes parandusdeklaratsiooni kui sellise osas vaid OÜ Ühendatud Võlanõuded ja AS Builderflex vahel jaanuaris 2009 toimunud tehingute maksuõiguslike tagajärgede osas. Kohus on seisukohal, et vastutusotsuse tegemise tingis OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuvõlg ning analüüsitud ja hinnatud on asjaolusid, mis tingisid maksuvõla tekkimist. Kohtu hinnangul on vastutusotsuse näol tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-des 46, 95 ja 96 sätestatud spetsiifilistele nõuetele.

19. Mis puutub kaebaja täiendavate seisukohtade väidetele seoses AS Builderflex majandusliku olukorraga, siis on need kohtu arvates paljasõnalised ja tõendamata. Kaebuse esitaja on lisanud täiendavatele seisukohtadele lisadokumente, kuid need ei anna AS Builderflex majanduslikust olukorrast vajalikku ülevaadet. Samuti on teadmata esitatud dokumentide tõepärasus. Käiberaamatust on esitatud ühe päeva väljavõte, millel on varaline olukord kajastatud vaid osaliselt. Lisadena 1 ja 3 on esitatud AS Builderflex põhivara ja bilanss seisuga 28.01.2009, kuid eelnimetatud dokumentide allikas on teadmata. Kindlasti ei saa olla tegemist 28.01.2009 koostatud dokumentidega, sest sellel kuupäeval oli äriühingu nimeks veel Tootal Kinnisvara AS. AS Builderflex positiivset majanduslikku seisu ei tõenda ka lisad 4 ja 5. Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2012 otsusest haldusasjas 3-10-1373 (p14) nähtub pigem, et AS-il Swedbank oli 60 miljoni krooni suurune nõue AS Builderflex vastu ning 21.05.2009 ostu-müügilepingust nähtub, et Proranero OÜ-l oli 5,8 miljoni krooni suurune nõue AS Builderflex vastu. Unustada ei tohi ka Harju Maakohtu 16.11.2009 kohtumäärust tsiviilasjas 2-09-32223, millest nähtub XXX poolt 07.07.2009 Harju Maakohtule AS Builderflex pankroti väljakuulutamiseks esitatud avalduse sisu, kus ta ise põhjendab pankrotiavalduse esitamist äriühingu maksejõuetusega ja suutmatusega võlausaldajate nõudeid rahuldada ning kinnitab ka, et see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

20. Kohus on seisukohal, et vastutusotsuses on kaebaja süüd, samuti põhjuslikku seost maksuvõla tekkimise ja maksuseaduste rikkumise vahel piisaval määral selgitatud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane, motiveeritud ja tugineb asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel ning analüüsil, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik