2-13-13278/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-13278 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu ühisvara osaliseks jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Hageja lepinguline esindaja: Suido Västra, e-post suido@hot.ee Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: advokaat Valli Murde, e-post vmurde@gmail.com Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX) vaheline 17. detsembri 2013 kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. lõpetada XXXTallinnas asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) ühisomand ja jätta korteriomand kostjale; hageja annab oma osa ühisomandis kostjale üle ja kostja võtab selle vastu; 1.2. lõpetada ühelt poolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kui laenuandja ning teiselt poolt hageja ja kostja kui laenusaajate vahel 19. juunil 2009 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaajate kohustuste ühisomand ja jätta kohustused kostjale; hageja annab oma osa ühisomandis kostjale üle ja kostja võtab selle vastu; 1.3. kostja maksab hagejale enamsaadud ühisvara arvel hiljemalt 17. märtsil 2014 ühekordse hüvitise summas 10 000 eurot; 1.4. pooled avaldavad, et loevad eelnevates punktides 1.1 – 1.3 avaldatuga jagatuks kogu ühisvara, mis omab puutumust punktis 1.1 viidatud korteriomandiga, sh korteriomandi reaalosaks oleva korteriga seotud kulude ja kasutamise nõuded ja kohustused; 1.5. hagejal on kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendada käesoleva kohtumäärusega: „XXX(isikukood XXX) annab nõusoleku kustutada Harju Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr XXX teise jakku tema kui ühisomaniku kohta tehtud kanne ja kanda ainuomanikuna

2-13-13278 2 (3) sisse XXX(isikukood XXX)”; 1.6. hagejal on kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendada käesoleva kohtumäärusega: „XXX(isikukood XXX) avaldab, et soovib lõpetada ühelt poolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kui laenuandja ning teiselt poolt XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kui laenusaajate vahel 19. juunil 2009 sõlmitud laenulepingu nr XXX”. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda summa 125 eurot Suido Västra arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: Suido Västra tasus 22. märtsil 2013 maksekorraldusega nr 1445 riigilõivu summas 250 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv: kostja XXX; hageja: XXX Hagiaval...“. 4. Tagastada kostjale enamtasutud riigilõiv 50 eurot ja pool vastuhagi esitamisel vajalikust riigilõivust 125 eurot ning selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda summa 175 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXX tasus 16. septembril 2013 riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv“. 5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 6. Saata kohtumäärus jõustumisel resolutsiooni punktide 3 ja 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu viie päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. MENETLUSE KÄIK 1. Kohtu menetluses on hageja 22. märtsi 2013 hagi kostja vastu poolte ühisvarasse kuuluva Tallinnas aadressil XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX) ühisomandi lõpetamise nõudes. Kostja esitas 13. septembril 2013 kohtule vastuhagi avalduse hageja vastu ühisvara teisel viisil jagamiseks. Pooled soovisid menetluses jagada need ühisvara esemed, mis seonduvad eelviidatud korteriomandiga. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot ja kostja vastuhagi esitamisel 300 eurot. 2. Pooled avaldasid 17. detsembri 2013 kohtuistungil kohtule kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale. 3. Poolte avalduses sisalduvad riigilõivu osalise tagastamise taotlused. Hageja palub talle tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot. Kostja palub tagastada

2-13-13278 3 (3) kokku 175 eurot, sh 50 eurot enamtasutud lõivu ja 125 eurot kui poole vajalikust lõivust. Mõlemad pooled taotlevad lõivu tagastamist samale saajale ja kontole, millelt lõiv maksti. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. 6. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. 7. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. 8. Kostja taotleb 300 euro suurusest riigilõivust 50 euro tagastamist. Kostja esitas vastuhagi muul viisil kui e-toimiku kaudu ja lähtus vastuhagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisast 1. Riigikohus tunnistas 10. detsembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13 (p 76) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 osas, milles tsiviilkohtumenetluses tuleb avalduse muul viisil esitamisel tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi põhiseaduspärasest määrast enam tasutud riigilõiv. Sarnaselt eespool p-s 7 märgitud põhjendustega tuleb kostjale tema taotluse tagastada pool vajalikust riigilõivust ehk 125 eurot. Kokku kuulub kostjale tagastamisele 175 eurot. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kompromissist jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing kohtunik