2-11-46530/52 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-46530

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi L L i hagi G L i vastu elatise väljamõistmiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2013, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L L i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3 870 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L L (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Kadri Arro Seadusliku esindaja Kadri Arro esindaja riigi õigusabi korras advokaat Ilya Zuev Kostja G L (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helvia Räägel

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus väljamõisetud elatise suuruse osas ja osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise saamiseks aasta eest enne hagi esitamist. 2. Menetluskulude jagamise osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte kanda.

Kohtuotsuses kehtiv resolutsioon: 1. L L i hagi G L i vastu elatise saamiseks rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista G L ilt L L i kasuks perioodi eest 29.09.2010 kuni 30.04. 2013 elatis 5 330,03 eurot . 3. Välja mõista G L ilt L L i kasuks alates 01.05.2013 elatis 279 eurot kuus kuni L L i täiealiseks saamiseni 16.10.2020. 4. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte kanda.

2(6)

EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud 29.09.2011 esitas L L hagi G L i vastu elatise väljamõistmiseks ning Kadri Arro esitas avalduse otsustusõiguse üleandmiseks L L i elukoha määramiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 31.01.2011 määrusega kohus lõpetas menetluse ja kinnitas kompromissi Kadri Arro avalduses otsustusõiguse üleandmiseks L L i elukoha määramiseks Kadri Arrole ning suhtluskorras.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja Kadri Arro laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasub elatist 150 eurot kuus, mis ei ole piisav. Hageja igakuised vajadused moodustuvad järgmisest: kulutused toidule 300 eurot, kulutused eluasemele 80 eurot, riietele-jalatsitele 60 eurot, kulutused ravimistele 80 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused lapsehoiule 316 eurot, kulutused transpordile 110 eurot. Hageja põeb epilepsiat, mistõttu vajab ta ravimeid ja erihooldust. Seoses haigusega ei ole võimalik jätta hagejat üksi ja vajalik on lapsehoidjateenus, et ema saaks õppida või tööl käia.

Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise võlgnevuse ajavahemiku eest 29.09.2010- 29.09.2011 summas 4 354,08 eurot, elatise ajavahemiku eest 01.10.2011-30.04.2013 summas 5 710 eurot ning igakuise elatise 430 eurot alates 01.05.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras alates hagi esitamisest. Hageja vajadused on ülepaisutatud. Hageja mõistlikud vajadused igakuiselt oleksid kulutused toidule 200 eurot, eluasemekulud 80 eurot, riietele-jalatsitele 30 eurot, kulutused ravimitele 80 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused lapsehoiule ja kulutused transpordile on

3(6) põhjendamata. Kostja igakuine sissetulek on 750-1000 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, kellele ta tasub igakuiselt 100 eurot elatist.

Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja G L ilt poja L L i ülalpidamiseks igakuise elatise 200 eurot alates 10.12.2011 kuni L L i täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXX, L L i kasuks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse igakuised vajadused koosnevad järgmisest: kulutused toidule 200 eurot, kulutused eluasemekulud 80 eurot, riietele-jalatsitele 30 eurot, kulutused ravimistele 80 eurot, sidekulud 10 eurot, s.o kokku 400 eurot.

Hageja esitatud tõendid kulutustele toidule, riietele-jalatsitele, transpordile ei tõenda hageja nõuet märgitud suuruses. Ainuüksi asjaolu, et vanem on ühes kalendrikuus kulutanud püsikulutustele hageja nimetatud summad, ei tõenda nimetatud määras igakuiste vajaduste olemasolu. Üldteadaolevalt ostetakse riideid-jalatseid mitme kuu peale. Toidukulud on ülepaisutatud. Mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus saab lugeda 200 eurot. Transpordikulud on asjaoludes välja toodud määras tõendamata, neid ei tõenda arvestuskäigud. Hoiukulud on tõendamata, neid ei tõenda ka hoiuteenuse pakkumised. Tulenevalt eelnenust on põhjendatud kuludeks ühes kalendrikuus 400 eurot, s.o kulutused toidule 200 eurot, eluasemekulud 80 eurot, riietele-jalatsitele 30 eurot, kulutused ravimitele 80 eurot, sidekulud 10 eurot.

Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Mõlemal vanemal on täiendavalt ülalpidamisel üks alaealine laps. Samas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist 200 euro ulatuses kuus, s.o ½ hageja vajadustest ning puudub alus elatise väljamõistmiseks miinimummääras.

Kostja on esitanud kontoväljavõtte, mille kohaselt on kostja vaidlusalusel perioodil, s.o alates 29.09.2010 tasunud elatist kokku 2864 eurot, siis kohus arvestas selle kaetuks igakuises summas 200 eurot kuni 09.12.2011. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 10.12.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuises summas 200 eurot.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest (perioodil september 2010 – september 2011) enne hagi kohtusse esitamist summas 4 354,08 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodil oktoober 2011 - aprill 2013 summas 5 710 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 430 eurot alates maist 2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXX. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid. Hageja esindaja asus seisukohale, et L L ei ole tavalaps, ta on tõsiselt haige laps, kelle vajadused on kordades suuremad. L L põeb epilepsiat ja ATH (aktiivsusja tähelepanuhäire). Hageja üritas kogu menetluse käigus oma nõuet põhistada selliselt, et kohus mõistaks kosjalt hageja kasuks välja nimelt 430 eurot, sest see on minimaalne

4(6) elatise summa, mille arvel laps saaks oma vajadusi piisavas ulatuses rahuldada. Oma nõude põhistamiseks üritas hageja kasutada kõiki seadusega ette nähtud tõendeid.

200 eurot kuus toidule ei ole lapsele piisav. Haiguse tõttu (eeskätt epilepsia tõttu) laps peab piisavalt toituma. Seega objektiivne kulu toidule peab olema 300 eurot. Laps kasvab kiiresti, riiete ja jalanõude suurused muutuvad kiiresti, mistõttu riietus, mis praegu lapsele sobib, ei sobi temale juba poole aasta pärast. Samuti haiguse tõttu laps kaotab oma riideid. Kulu riietele ja jalanõudele summas 60 eurot kuus on mõistlik. Laps elab Tallinnas ja õpib Keila-Joal, lisaks sellele laps käib Tartus uuringutel. Ei ole selge, miks kohus ei ole nõustunud hageja kalkulatsioonidega transpordikulude kohta ning ei ole arvestanud kasvõi osaliselt transpordikuludega. Mõistlik transpordikulu lapsele on 110 eurot. Kohus ei ole üldse arvestanud lapsehoiukuludega summas 316,80 eurot. Hageja on esitanud kohtule tõendeid hoiuteenuse pakkujalt ja oma nägemuse selle kohta, kui palju laps peab sellist teenust saama.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium , tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt väljamõistetava elatise suuruse osas ja osas, milles maakohus jättis PKS § 108 alusel ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise välja mõistmata.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 99 lg-tele 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja soovis elatist 430 eurot kuus ja tagasiulatuvalt alates 29.09.2010 kuni hagi esitamiseni summas 4 354,08 eurot. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja on kohustatud hagejat ülal pidama, vaidlus oli poolte vahel elatise summa osas.

Elatise summa määramisel on olulised PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi elatist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad. Hageja vajaduste rahuldamiseks vajaminevate kulude kohta on hageja selgitanud, et toidule kulub kuus 300 eurot, eluasemekulud on 80 eurot, riietele kulub 60 eurot, ravimitele 80 eurot, telefonile 10 eurot ja transpordile 110 eurot. Lisaks vajab hageja hoidjat, mistõttu lapsehoiukulud kuus on hageja arvestuse kohaselt 633,60 eurot, millest kostja osa on pool (II kd lk 105-106). Kostja nõustus eluaseme- , telefonija ravimikuluga, kuid muude kulude osas leidis, et hageja poolt väidetud kulud on ülepaisutatud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistlik kulu hageja toidule on 200 eurot. Õige on see, et hageja toit peab tulenevalt tema tervislikust seisundist olema tervislik ja täisväärtuslik, kuid sellest ei

5(6) saa järeldada, et hageja toidukulu kuus oleks hageja poolt väljendatud 300 eurot. Hageja poolt esitatud nädala näidismenüü (II kd lk 115-116) ei veena kohut vastupidises. Pigem saab esitatust järeldada, et kogused ja sellest tulenevalt ka kulutused on mõnevõrra suurendatud. Lisaks sellele on oluline, et hageja õpib Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis, kus ta viibib neli päeva nädalas (II kd lk 85). Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis elavad lapsed tasuta õpilaskodus ja samuti on tasuta toit. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja kulu toidule on 200 eurot kuus.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja riiete ja jalatsite ostmiseks kulub 30 eurot kuus. Hageja on põhjendanud riiete vajadust kalkulatsioonis (II kd lk 120). Kolleegium nõustub, et vaatamata sellele, et hageja on kasvueas laps ja ta kaotab aeg-ajalt oma riideid, ei ole usutav, et aastas kuluks ära 12 paari teksapükse, 3 talvejopet ja 3 õhemat jopet, 12 lühikeste varrukatega pluusi ja 12 pikkade varrukatega pluusi.

Maakohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel transpordikuludega. Hageja põhjendas transpordikulu sellega, et last on vaja viia iganädalaselt Keila-Joale ja tuua sealt tagasi ning samuti on vaja käia Tartus arsti juures. Hageja kalkulatsiooni (II kd lk 121) kohaselt kulub igakuiselt bussiga Keila-Joale ja tagasi sõitmiseks 17,60 eurot kuus. Hageja on selgitanud, et keskmiselt neli korda kuus tuleb seoses hageja tervisliku seisundiga käia Keila-Joal autoga ja ühe korra maksumus on 24 eurot. Kolleegiumi arvates ei selgu hageja poolt esiletoodust, miks täpselt ja kui tihti autot Keila-Joale sõiduks kasutatakse, kuid arvestades hageja tervislikku seisundit ja seda, et ta on tihti haige, on usutav, et tema transportimine bussiga ei ole võimalik. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et lisaks bussipiletitele on vajalikud ka kulud sõiduautoga hageja sõidutamiseks, kuid põhjendatud ei ole need kulud määras, mis on hagis välja toodud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks vajadus igal nädalal sõiduauto kasutamiseks. Põhjendatud on arvestada sõiduauto kasutamist üks kord kuus. Seega kulub transpordile kuus keskmiselt 42 eurot.

Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hageja vajab lapsehoidja teenust. Hagiavalduses on hageja esile toonud, et ta vajab hooldajateenust seoses oma tervisliku seisundiga 6 tundi päevas ja hooldaja minimaalne tunnitasu on 4,8 eurot (MTÜ Ulata Käsi lapsehoiuteenuse hind). Nähtuvalt Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli sotsiaalpedagoogi arvamusest vajab hageja ööpäevaringset järelevalvet (II kd lk 85). Kostja on olnud nõus, et lapsehoiuteenus on vajalik, kuid mitte sellises määras, kui on hageja esile toonud. Ka vastuses apellatsioonkaebusele on kostja seda kinnitanud (II kd lk 176). Kolleegiumi arvates on hageja poolt esiletoodud lapsehoiuteenuse maht ilmselt üle paisutatud. Arvestades, et hageja on neljal päeval nädalas Keila Joa Sanatoorses Internaatkoolis, siis ei ole kindlasti põhjendatud lapsehoiuteenuse kasutamine neil päevadel. Praegu viibib hageja kodus ainult ühel tööpäeval ja lapsehoiukulu määramisel tuleb lähtuda sellest. Arvestades, et ühel päeval nädalas 6 tunni jooksul on vajalik lapsehoidjateenus, on kuus kuluv keskmiselt 116 eurot, mida tuleb pidada hageja tervislikku seisundit arvestades vajalikuks kuluks.

Seega kulub hageja vajaduste katmiseks kokku 558 eurot.

Lisaks lapse vajadusele tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks kuluvast, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kolleegiumi arvates peavad hagejat mõlemad vanemad võrdselt ülal pidama. Seega langeb kummalegi vanemale kohustus hagejat ülal pidada 279 euro ulatuses. Hageja ema ei tööta, põhjendades seda eelkõige vajadusega hoolitseda hageja eest. Kuna hageja on neli päeva nädalas kodust eemal, siis ei saa lapse eest hoolitsemine olla takistuseks kasvõi osalise tööajaga töötamisel. Kostja elab ja töötab Soome Vabariigis. Tema poolt esitatud töötasu saamist tõendavate dokumentide järgi on ta igakuine töötasu ca 1 000 eurot ja tema väidete kohaselt ei ole ta sissetuleku suurust arvestades võimeline maksma

6(6) elatist üle miinimummäära. Kolleegium leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta elatist summas 279 eurot välja mõistmata. Lapse vanem, kes on kohustatud elatist tasuma, peab leidma vahendeid (tööd, vajadusel mitu töökohta), et oma lapsed üles kasvatada. Riigikohus rõhutas otsuses nr 3-2-1- 118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps, ei anna alust jätta nõutud elatis välja mõistmata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 279 eurot.

Hageja esitas hagi 29.09.2011 ja palus välja mõista muuhulgas ka elatise aasta eest enne hagi esitamist, s.o. perioodi eest 29.09.2010 kuni 28.09.2011. Kolleegiumi arvates tuleb PKS § 108 järgi elatise väljamõistmisel võtta aluseks see, et kostja on igakuiselt kohustatud tasuma elatist 279 eurot. Ühe aasta jooksul tasutav summa on 3 348 eurot. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-172-11 selgitanud, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul elatist ettenähtust vähem. Kostja on perioodil 29.09.2010 kuni 28.09.2011 tasunud 805,97 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele PKS § 108 järgi 2 542,03 eurot.

Kuna kostja on ka pärast hageja poolt 29.09.2011 hagi esitamist tasunud osaliselt elatist, siis leiab kolleegium, et kostja poolt makstud elatis tuleb tasumisele kuuluvast elatisest maha arvutada. Kolleegiumil on võimalik teha selline arvestus perioodi kohta 29.09.2011 kuni 30.04.2013. Pärast 30.04.2013 kostja poolt tasutu kohta pole kohtul andmeid. Vastavalt kostja pangakonto väljavõttele on ta tasunud perioodil 29.09.2013 kuni 30.04.2013 2 540 eurot (II kd lk-d 67, 98, 99). Tasuda tuli 19 kuu ja 3 päeva eest kokku 5 328 eurot, seega tasumisele kuulub 2 788 eurot.

Kokku tuleb välja mõista elatis kuni 30.04.2013 seisuga 5 330,03 eurot ja alates 01.05.2013 elatis 279 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast 01.05.2013 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha vastav tasaarvestus kohtuotsuse täitmisel.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis maakohtus kantud menetluskulud on maakohus õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi jätnud poolte endi kanda. Kolleegiumi arvates on põhjendatud apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega seoses jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm