3-13-1974/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1974 Haldusasi Meverdon OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 10. aprilli 2013. a otsuse nr 13-6/681 ja PRIA 18. juuli 2013. a vaideotsuse nr 13-4/282 tühistamiseks ja PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meverdon OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Meverdon OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Meverdon OÜ määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2013. a määrus ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 2. Saata asi tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meverdon OÜ esitas 12. detsembril 2012 PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks. PRIA 10. aprilli 2013. a otsusega nr 13-6/681 jäeti Meverdon OÜ taotlus rahuldamata. Meverdon OÜ esitas PRIA otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti PRIA 18. juuli 2013. a vaideotsusega rahuldamata.

Vaideotsus saadeti Meverdon OÜ-le AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega tähtkirjaga kaebaja äriregistris registreeritud aadressile. AS Eesti Post veebilehe kaudu tehtavast päringust nähtub, et kättetoimetamiskatse Meverdon OÜ aadressil toimus 22. juulil 2013. Ebaõnnestumise põhjusena on märgitud, et saaja ei olnud kättesaadav. Lisatud on ka märge, et saajale on jäetud teade saadetise hoiule jätmisest. 8. augustil 2013 tagastas AS Eesti Post

2

PRIA-le vaideotsuse seoses hoiutähtaja möödumisega, kuna Meverdon OÜ ei nõudnud kirja välja. 22. augustil 2013 saatis PRIA Meverdon OÜ esindaja palvel vaideotsuse Meverdon OÜ-le ka e-posti teel.

2. Meverdon OÜ esitas 21. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud PRIA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks asja uueks läbivaatamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2013. a määrusega jäeti Meverdon OÜ kaebus käiguta ning anti võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus. Määruses leiti, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja ei ole järginud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-d 2. Koormavad haldusaktid tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 kohaselt teatavaks teha kättetoimetamisega. HMS § 26 lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu-või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Vastustaja on käesoleval juhul andnud kirja üle postiasutusele ning see on vastustajale tagastatud hoiutähtaja ületamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on 23. mai 2003. a määruse nr 3-3-1-37-03 p-s 11 leidnud, et dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, kui seda ei ole võimalik üle anda. Kättetoimetamise katse toimus 22. juulil 2013, mil saajale jäeti ka teave saadetise hoiule jätmise kohta. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 22. juulil 2013 ning kaebuse esitamise viimane päev oli 21. august 2013.

4. Meverdon OÜ esitas tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis järgnevat: 4.1. Meverdon OÜ märkis vaides, et soovib tema suhtes tulevikus antavate haldusaktide kättetoimetamist elektrooniliselt. Meverdon OÜ ei ole PRIA-t teavitanud, et soovib menetlusosalise poolt taotletavat haldusakti saada muul aadressil kui taotluses märgitud XXX Kuna kaebaja soovis elektroonilist kättetoimetamist, ei saa kehtida põhimõte, et juriidiline isik peab hoolitsema oma tavaposti vastuvõtmise korraldamise eest ning kannab selle kohustuse täitmata jätmisega seotud riskid. Haldusorgan on haldusakti kättetoimetamisel eksitavalt käitunud, mistõttu kujutab see endast tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust. 4.2. Kaebaja on olnud nõus sellega, et PRIA toimetab kaebajat puudutavad dokumendid viimasele kätte e-PRIA vahendusel. 10. aprilli 2013. a otsuse edastamine on kaebajale läbi e-PRIA näha, kuid vaideotsust PRIA-st saabunud dokumentide hulgas ei ole. 4.3. Kaebaja on seisukohal, et kättetoimetamise ajaks tuleb kõige varasemalt lugeda 22. august 2013, mil kaebaja volitatud esindajal avanes esmakordselt võimalus haldusaktiga tegelikult tutvuda. 4.4. Kaebaja ja PRIA vahel väljakujunenud tava kohaselt edastatakse dokumendid kaebajale e-posti vahendusel.

5. Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2013. a määrusega jäeti rahuldamata Meverdon OÜ kaebetähtaja ennistamise taotlus ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse põhjendused: 5.1. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juriidilisel isikul on posti vastuvõtmisel suurem hoolsuskohustus, mistõttu kannab ta riski, kui olulised haldusaktid ei jõua temani õigeaegselt. Haldusorgan ei ole kohustatud kontrollima, kas juriidiline isik talle registrijärgsel aadressil saadetud dokumendi ka tegelikult kätte sai. Seega saab kättetoimetatuks lugeda ka dokumendi, mis on tähtkirjaga saadetud ja mille hoiustamise kohta on jäetud teade. Kohustus tagada posti vastuvõtmine juriidilise isiku registrijärgsel aadressil ei ole seotud üksnes konkreetse haldusmenetlusega, vaid see hõlmab ükskõik millistes menetlustes antavate dokumentide vastuvõtmise korraldamise tagamist. 5.2. Halduskohus leidis, et ka juhul, mil isik on soovinud haldusakti elektroonilist kättetoimetamist, kuid haldusorgan toimetab haldusakti kätte tähtkirjaga, hakkab kaebetähtaeg

3

kulgema. Kaebetähtaja kulgema hakkamine on välistatud üksnes juhul, mil ei suudeta kättetoimetamist tõendada. Kaebaja postkasti jäeti 22. juulil 2013 teade tähtkirja kohta. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 22. juulil 2013 ning kaebus oleks tulnud esitada 21. augustil 2013. Kaebus esitati 21. septembril 2013, seega kuuajase hilinemisega. 5.3. Käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja dokumendi kättetoimetamisel kaebaja suhtes eksitavalt käitunud. Vastustaja võis eeldada, et posti vastuvõtmine on kaebaja registrijärgsel aadressil nõuetekohaselt korraldatud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaide päises üksnes elektroonilise sidevahendi äramärkimine tuleb samastada taotlusega edastada kaebajale vaideotsus elektrooniliselt. PRIA on dokumendi kättetoimetamisel õiguspäraselt lähtunud HMS § 25 lg-st 1 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-st 1. Ka e-PRIA veebilehel leiduva teabe järgi saadetakse isikule, kes on avaldanud soovi saada dokumente e-PRIA kaudu, e-PRIA vahendusel dokumendid, mille paberil saatmise vajadus ei tulene seadusest ja mille saatmine on elektrooniliselt võimalik. 5.4. Kaebaja märkus haldusorgani viivituse kohta haldusakti elektroonilisel kättetoimetamisel on kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel asjakohatu. Haldusorgani viivitus kättetoimetamisel ei saa mõjutada kaebetähtaja kulgema hakkamist. 5.5. HKMS § 71 lg 2 ja lg 4 kohaselt oleks kaebaja pidanud pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud põhjuse äralangemist esitama kohtule kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse 14 päeva jooksul pärast vaideotsuse elektroonilist kättesaamist ehk 5. septembril 2013. Kaebaja ei ole soovinud nimetatud tähtaja ennistamist ega esitanud selleks ka mõjuvaid põhjuseid. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajal ei tekkinud pärast vaideotsusega tutvumist ja selle andmise kuupäevast teadasaamist kahtlust, et vaideotsus võidi talle edastada juba varem posti teel. Sellise kahtluse tekkimisel oleks kaebajal tulnud välja selgitada ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise kord.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Meverdon OÜ esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2013. a määruse tühistada ja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. Määruskaebuse põhjendused: 6.1. AS Eesti Post veebilehe kaudu tehtavast saadetise RR232143258EE päringust selgub, et postisaadetist üritati adressaadile üle anda vaid ühel korral. AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimused p 4.4.3 kohaselt toimub postisaadetise hoiustamine aga alles peale teise väljastuskatse ebaõnnestumist. Seega ei saa vaideotsuse teatavakstegemise päevaks lugeda 22. juulit 2013. Kuna kättetoimetamist ei ole usutavalt tõendatud, tuleb kättetoimetamise ajaks lugeda 22. august 2013, mil kaebajale vaideotsus ka tegelikult kätte toimetati. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. 6.2. Kuna PRIA oli varasemalt kaebajale dokumente elektrooniliselt kätte toimetanud, eeldas kaebaja, et ka vaideotsuse kättetoimetamine toimub elektrooniliselt. HMS § 14 lg 3 p 4 ja § 26 lg 1 alusel tuleb kättetoimetamisel lähtuda menetlusosalise poolt soovitud aadressist. Kuna kaebaja oli selgelt väljendanud enda soovi dokumendi kättetoimetamise viisi osas, oli vastustajapoolne dokumendi kättetoimetamine väljastusteatega tähtkirjaga kaebajale ettenägematu. Kaebuse esitamise viivitus on tingitud vastustaja eksitavast käitumisest, mitte kaebaja poolt piisava hoole järgimata jätmisest. 6.3. Kaebajal ei tekkinud kahtlust, et vastustaja on talle vaideotsuse juba varasemalt posti teel edastanud. Haldusorganile umbes 15. augustil 2013 tehtud teabepäringust ei selgunud, et haldusorgan oleks vaideotsuse varasemalt kätte toimetanud. Ka ei olnud kaebajal mõistlik eelnevat haldusakti edastamist eeldada, kuna haldusakti taotleti ja oodati haldusakti andmise taotluses märgitud kontaktaadressil. 6.4. ELÜPS § 11 lg 1 kohustab PRIA-t haldusakti edastama ka tavapostiga. Nimetatud sättest ei tulene kohustust toimetada koormav haldusakt kätte kas tähtkirjaga või väljastusteatega

4

tähtkirjaga. ELÜPS §-s 11 on haldusakti teatavakstegemine ja kättetoimetamine jäetud reguleerimata. Haldusakti edastamist ei saa samastada haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamisega. Sellises olukorras tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse vastavast regulatsioonist.

7. PRIA vastuses Meverdon OÜ määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 7.1. ELÜPS § 11 lg 2 on käesoleval juhul erinormiks haldusmenetluse seaduse kättetoimetamise sätete suhtes. Sellest tulenevalt on ka sisutühjad kaebaja viited Riigikohtu lahenditele dokumentide kättetoimetamise osas, sest nimetatud lahendid puudutavad haldusmenetluse seaduse vastavate sätete tõlgendamist. 7.2. Kaebaja on jätnud tagamata kohustuse hoolitseda enda registrijärgsel aadressil dokumentide vastuvõtmise eest. 7.3. AS Eesti Post on käitunud vastavalt menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustingimuste p-le 4.3.6. PRIA-l puuduvad igasugused pretensioonid AS Eesti Post vastu. 7.4. Kaebaja esindaja Priit Janu teise ettevõttega oli vastustajal samalaadne kogemus. Priit Janu osaühingule saadeti haldusakt väljastusteatega tähtkirjaga, mis saadeti AS Eesti Post poolt tagasi märkusega, et adressaat loobus saadetisest. Selline tegevus näitab juba käitumismustrit ning mingisugusest riigiasutuse eksimusest või unustamisest ei saa siinkohal rääkida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb rahuldada ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

9. PRIA 18. juuli 2013. a vaideotsusega jäeti rahuldamata Meverdon OÜ vaie PRIA peadirektori 10. aprilli 2013. a otsusele, millega Meverdon OÜ taotlus investeeringutoetuse saamiseks jäeti rahuldamata. Kuna isik läbis vaidemenetluse, pidi ta halduskohtule kaebuse esitamisel lähtuma HKMS § 47 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtueelse menetluse läbimisel esitada vastav nõue kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Vaideotsus saadeti AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega tähtkirjaga 19. juulil 2013 Meverdon OÜ registrijärgsele aadressile. Kättetoimetamiskatse toimus 22. juulil 2013, kuid kuna saaja ei olnud kättesaadav, jäeti Meverdon OÜ-le teade saadetise hoiulejätmisest. Vaideotsus tagastati PRIA-le 8. augustil 2013 seoses hoiutähtaja möödumisega, kuna kaebaja ei nõudnud kirja välja. Kaebuse halduskohtule esitas Meverdon OÜ 21. septembril 2013.

10. PRIA lähtus vaideotsuse kättetoimetamisel ELÜPS § 11 lg-st 2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on haldusorgan üritanud vaideotsust kaebajale kätte toimetada, kuid ebaõnnestunult, sest kaebaja registrijärgsel aadressil ei olnud keegi seda vastu võtmas, mistõttu jäeti kättetoimetamise kohta kaebajale väljastusteade (tl 26p, 30 ja 30p). Käesoleval juhul on piirdutud ühekordse väljastuskatsega, kuigi AS Eesti Posti menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustingimused p 4.4 kohaselt peab luhtunud esimesele väljastuskatsele järgnema ka teine väljastuskatse. Taoline minetus ei tähenda, et haldusorgan ei oleks üldse vaidlusalust dokumenti kaebajale kätte toimetada üritanud. Asjas esitatud materjalid tõendavad vastustaja püüdlusi kaebajat antud haldusaktist teavitada. Seega tuleb kättetoimetamine lugeda toimunuks 22. juulil 2013. Kaebetähtaeg hakkas vastavalt HKMS § 67 lg-le 1 koosmõjus § 47 lg-ga 2 kulgema järgmisel päeval pärast vaideotsuse teatavakstegemist, st 23. juulil 2013, mitte 22. juulil 2013, nagu halduskohus on oma määruses ekslikult märkinud. Kaebuse esitamise viimane päev oli järelikult 21. august 2013,

5

kuid halduskohtule esitati kaebus alles 21. septembril 2013, mistõttu on rikutud kaebetähtaega.

11. Kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades, tuleb kontrollida, kas esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1).

12. Meverdon OÜ on nii halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses kui ka määruskaebuses märkinud, et vastustaja oleks pidanud vaideotsuse kaebajale kätte toimetama elektrooniliselt, kuna Meverdon OÜ oli sellekohase nõusoleku andnud ning tal oli tuginedes eelnevale kirjavahetusele tekkinud põhjendatud ootus, et nendevaheline suhtlus ja ka menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub elektrooniliselt. Ringkonnakohus nõustub kaebaja vastava väitega. ELÜPS § 11 lg 2 sätestab küll teatud juhtudel kohustuse kasutada dokumentide kättetoimetamiseks tähtkirja või väljastusteatega tähtkirja, kuid ei anna alust jätta kaebaja sooviavaldust, saata talle dokumendid edaspidi elektrooniliselt, tähelepanuta. Ei saa eitada, et nõusolek dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks oli äärmiselt napp, piirdudes vaid elektronposti aadressi märkimisega kaebaja kontaktandmete all vaide päises (tl 40), kuid see ei muuda olematuks asjaolu, et nii kaebaja kui ka vastustaja vahel peetud kirjavahetusest (tl 14–18p) võis kaebaja aru saada, et nendevaheline kommunikatsioon, sh dokumentide edastamine, toimubki edaspidi elektrooniliselt. Kuna keeldumine tehti kaebajale teatavaks ka e-PRIA-s (tl 48), tugevdas see veelgi kaebaja arusaama, et ka vaideotsus saadetakse talle mitte posti teel, vaid elektrooniliselt. Seega võis mõlema osapoole käitumisest välja lugeda nõustumust käituda kaebaja tahteavalduse kohaselt. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et pärast 22. augustit 2013, mil kaebaja sai elektrooniliselt kätte vaidlusaluse vaideotsuse, ei oleks ta pidanud esitama 14 päeva jooksul halduskohtule kaebust koos taotlusega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, sest kaebaja oli õigustatult vastustaja käitumisest järeldanud, et nende edasine teabevahetus toimub elektrooniliselt, sh on ka vaideotsuse kättetoimetamine elektrooniline.

13. Haldusorgan peab dokumentide kättetoimetamisel arvestama ka sellega, et valitud kättetoimetamise viis tagaks isiku reaalse informeerituse. Selleks tuleb haldusorganil kasutada lisaks seaduses sätestatud vahenditele vajadusel ka täiendavaid meetmeid, mis tagavad kättetoimetamist vajava haldusakti isikuni jõudmise (intensiivsema teavitamise kohustusest vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 13; 7. mai 2003. a määrus nr 3-3-1-31-03, p 26; 27. septembri 2005. a määrus nr 3-3-1-47-05, p 14; 23. aprilli 2008. a määrus nr 3-3-1-12-08, p 13). Kohtupraktika kohaselt lasub juriidilisel isikul suurem hoolsuskohustus posti vastuvõtmise korraldamisel, mistõttu juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus nr 3-3-1-100-10, p 16 koos seal viidatud lahenditega). Kuid sellest ei järeldu, et haldusorgan võiks loobuda intensiivsema teavitamise kohustusest, kui tal on olemas teave, et isikul ilmselt ei ole võimalik registrijärgsele aadressile saadetud dokumendist teada saada ning just seetõttu on isik avaldanud soovi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Isikule peab olema tagatud ka kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Lisaks ei saa elektroonilist kättetoimetamist lugeda võimatuks ega ebamõistlikult kulukaks. Samuti puudusid elektroonilise kättetoimetamise rakendamiseks takistused, sest isik oli andnud selleks oma nõusoleku (HMS § 27 lg 2).

PRIA on väitnud, et elektrooniliselt saadetakse haldusakti koopia selle sisuga tutvumiseks vaid taotleja soovil, kui taotlejale ei ole õnnestunud haldusakti kätte toimetada vaatamata sellele, et see on edastatud nii äriregistris kui ka PRIA infosüsteemis olevale ja taotleja enda poolt teatatud tegelikule aadressile, kuid postiasutus on selle PRIA-le tagastanud näiteks

6

seoses hoiutähtaja möödumisega või seetõttu, et juriidiline isik ei asu antud aadressil (tl 53). Sellest järeldub, et PRIA viljeletavast praktikast haldusaktide kättetoimetamisel ei ole välistatud ka elektrooniline kättetoimetamine või vähemalt elektrooniline teavitamine haldusakti tegemisest. Nimelt peab elektrooniliselt kättetoimetatud haldusakt olema HMS § 27 lg 1 kohaselt varustatud digitaalallkirjaga. Selle puudumisel loetakse, et isikule on lihtsalt edastatud teave haldusakti olemasolu kohta, misjärel peab isik ise astuma konkreetseid samme, et haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2007. a määrus nr 3-3-1-75-07, p 17). PRIA on nentinud, et elektroonilist teavitamist kasutatakse siis, kui mingil põhjusel ei ole haldusakti adressaat haldusakti kätte saanud. Ringkonnakohus ei näe antud juhul põhjust, miks PRIA oleks pidanud teisiti käituma, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja vaideotsust PRIA valitud meediumi kaudu kätte saanud.

14. Asjakohatu on vastustaja väide, et kaebaja esindaja on ka varasemalt loobunud dokumentide vastuvõtmisest. Saadetisest väidetavat loobumist ja saadetise kättetoimetamise ebaõnnestumist seetõttu, et saaja ei olnud kättesaadav (tl 30p), ei saa samastada ning varasemat tegevust pidada juba teatava käitumismustri ilminguks.

15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus Meverdon OÜ määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2013. a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse.

Maili Lokk Tiina Pappel Einar Vene