3-12-1412/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1412

Haldusasi

Raudla Kodu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 13.04.2012 maksuotsuse nr

12.2-3/4151-36 ning Maksu- ja Tolliameti 05.06.2012

vaideotsuse nr 6-1/845-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Raudla Kodu OÜ, esindaja vandeadvokaat

Marko Kaevando

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.11.2013

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 26.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1412.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta Raudla Kodu OÜ kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1412

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PMTK koostas 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36, millega otsustas vähendada

Raudla Kodu OÜ poolt 2011. a augusti osas deklareeritud sisendkäibemaksu summas

188 770,66 eurot ja tagasi nõuda samal maksustamisperioodil alusetult deklareeritud ja

tagastatud enammakstud käibemaks summas 188 770,66 eurot. Kokkuvõtvalt asus

maksuhaldur seisukohale, et Raudla Kodu OÜ ei soetanud 2011. a augustis OÜ-lt Annandeks

kinnisvara

tavapärase

ettevõtluse

käigus,

vaid

toimus

kogu

OÜ

Annandeks

kinnisvaraarendusega tegelenud ettevõtte üleminek Raudla Kodu OÜ-le, millest ei teki käivet

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 mõttes. Maksuotsuses tuvastatud asjaolud, õiguslik

alus ja järeldused:

1) OÜ Annandeks majandustegevus seisnes Laanekivi Kodu elurajooni väljaarendamises

Raudla ja Laanekivi maaüksustel ja selleks vajaliku infrastruktuuri loomises. Tegevuse

finantseerimiseks olid sõlmitud AS-ga Swedbank laenulepingud. Kuna OÜ Annandeks ei

suutnud laenukohustusi täita, esitas AS Swedbank 29.06.2011 täiteavalduse, mille tulemusel

müüs kohtutäitur K. P. 02.08.2011 enampakkumisel kogu OÜ-le Annandeks kuuluva ja AS

Swedbank ühishüpoteegiga kaetud kinnisvara. Pärast seda jäi OÜ Annandeks varatuks ega

suutnud täita kohustusi Gillerton Haldus OÜ, OÜ Polar Holding ega ka maksuhalduri ees. OÜ

Annandeks deklareeris 2011. a augusti käibedeklaratsioonil 02.08.2011 toimunud

enampakkumisel müüdud kinnisvara müügikäivet summas 1 853 795,19 eurot, sh

maksustatavat käivet summas 943 853,19 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 188 770,64

eurot ning maksuvaba käivet summas 909 942 eurot, kuid ei tasunud käibemaksu

riigieelarvesse. Alates 2011. a septembrikuust OÜ Annandeks käivet ei deklareeri. OÜ

Annandeks on vormistanud Raudla Kodu OÜ-le 02.08.2011 toimunud enampakkumisel

müüdud kinnisvara eest arved, mille alusel on Raudla Kodu OÜ 2011. a augustikuu

käibedeklaratsioonil maha arvanud sisendkäibemaksu 188 770,66 eurot.

2) Raudla Kodu OÜ (endise nimega Sunseeker OÜ) asutati kindla eesmärgiga omandada

kinnisvaraarendusega tegelemise eesmärgil enampakkumisel OÜ Annandeks vara (54

kinnisasja, sh 11 valmis ridaelamu korteriomandit, üks XXXXXX kinnistul alustatud

ehitusega ridaelamu projekt algfaasis (vundamendiga) ja 43 kinnistut, sh 1 kinnistu juba

saadud ehitusloaga (konkreetne projekt selle algfaasis)). Enampakkumise võitmisel nimetati

Sunseeker OÜ endise maaüksuse järgi ümber Raudla Kodu OÜ-ks ning elurajoon nimetati

ümber Raudla Kodu elurajooniks. Raudla Kodu OÜ on oma kodulehel ja reklaamides välja

toonud, et alal on läbimõeldud detailplaneering, mis näeb ette üheksa eramu, viis paarismaja-

ja kakskümmend üks galeriimaja krunti, ühe lasteaia ning kaubandus- ja teefunktsiooniga

kinnistu. Raudla Kodu OÜ elamurajoon valmib viies autonoomses ehitusetapis ja tänaseks on

valminud kõik asumi kommunikatsioonid, asfalteeritud jalg- ja sõiduteed, tänavavalgustus

ning üldhaljastus. Läbimõeldud arendus välistab elanike häirimist uute etappide ehitamisel.

2008. a kevadel valmis esimene galeriimaja 14 majaosaga. Kaasaegne elukeskkond valmib

2012.

a

kevadel

(vt

http://www.city24.ee/realstate/newprojects/972268

ja

www.raudlakodu.ee). Seega tegeleb Raudla Kodu OÜ kinnisvaraarendusega, millega varem

tegeles OÜ Annandeks.

3) Püsiv maksejõuetus ei välista ettevõtte majandustegevuse olemasolu.

3-12-1412

3(9)

4) OÜ Annandeks andis 18.09.2009 lepinguga Viimsi vallale tasuta üle väljaehitatud teed

koos rajatistega (haljastus, tänavavalgustus jms). Ülejäänud tootmismaa (6 kinnistut) ja

üldkasutatav maa (2 kinnistut) läksid OÜ-lt Annandeks üle Raudla Kodu OÜ-le. Nimetatud

kinnistud on tervikliku arenduse seisukohast seotud piirkonna infrastruktuuriga liitumiste ning

üldhaljastusega ja moodustavad tervikliku kinnisvaraarenduse.

5) OÜ Annandeks oli sõlminud XXXXXX korteriomanikega võlaõiguslikud lepingud, mis

Raudla Kodu OÜ suhtes ei kehtinud, kuid viimane sõlmis lepingud eelmistes lepingutes

märgitud tingimustel. Raudla Kodu OÜ oli kursis kõikide lepingutingimustega, kuid on

väitnud, et OÜ-lt Annandeks ta lepinguid ei saanud, samuti ei esitanud ostjad müüjale eelmise

omanikuga sõlmitud lepinguid. Pärast vara omandamist Raudla Kodu OÜ poolt tegeles

kinnisvara müügiga jätkuvalt OÜ Annandeks endine juhatuse liige A. S. .

6) Raudla Kodu OÜ poolt 02.08.2011 enampakkumisel OÜ-le Annandeks kuulunud vara

tervikvarana soetamisega võttis äriühing üle ettevõtte KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses. Viidatud

sättest tuleneb, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS)

tähenduses. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112EÜ (edaspidi direktiiv), millel KMS §

4 lg 2 p 1 põhineb, art 19 sätestab, et kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu

kapitali

sissemaksena

üleandmise

korral

võivad

liikmesriigid

lugeda

kaubatarnet

mittetoimunuks ja sel juhul käsitletakse saajat üleandja õigusjärglasena. Kuna KMS § 4 lg 2 p

1 põhineb eelnimetatud direktiivil, siis tuleb seda seadusesätet tõlgendada harmooniliselt

direktiiviga (Euroopa Kohtu lahendi nr C-497/01 p 40). Direktiiv ei erista tehingulist ja

seaduse alusel toimuvat ettevõtte üleminekut. Seega ei mõjuta ettevõtte üleandmise

mittekäibeks lugemist asjaolu, et Raudla Kodu OÜ on omandanud ettevõtte täitemenetluse

raames korraldatud avaliku enampakkumise tulemusena. Ettevõtte üleminek direktiivi

tähenduses on Euroopa Liidu õiguse autonoomne mõiste ja kuna viidatud direktiiv ei sisalda

otsest viidet liikmesriikide siseriiklikule õigusele, siis tuleb ettevõtte üleandmist sisustada

direktiivi art 19 mõttest ja eesmärkidest lähtuvalt. Seega ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 ettevõtte

ülemineku juhtumite puhul kohaldatavad VÕS §-s 181 sisalduvad piirangud. Sellist tõlgendust

toetab KMS § 4 lg 2 p 1 sõnastus, milles viidatakse kitsalt ettevõtte üleandmisele, mitte

ettevõtte üleminekule kui VÕS instituudile tervikuna. Seega on KMS § 4 lg 2 p 1 täpsustus

VÕS-le abistava iseloomuga.

7) Raudla Kodu OÜ poolt OÜ-lt Annandeks üle võetud terviklik majandusüksus koosnes

detailplaneeringuga kinnistutest ja korteriomanditest:

a. 42 kinnistut, mis olid krundina müüdavad;

b. pooleliolev projekt XXXXXX (14 korteriomandiga ridaelamu vundamendid) ja

XXXXXX (14 korteriomandiga ridaelamu vundament) kinnistutel;

c. XXXXXX kinnistu koos 11 korteriomandiga, mille osas olid sõlmitud võlaõiguslikud

lepingud ja neist 9 korteris elasid elanikud, kes ootasid asjaõiguslepingu sõlmimist;

d. Laanekivi/Raudla maaüksustel asuva kinnisvaraarendusega seotud infrastruktuur

liitumiste ja üldhaljastustega;

e. õigused, mis tulenesid ÜVK-ga liitumise lepingust, sh liitumistasu kogumine.

8) Pärast seda, kui lõppes OÜ Annandeks majandustegevus, alustas minimaalse ajalise

nihkega tegevust Raudla Kodu OÜ. OÜ Annandeks sõlmis viimased XXXXXX

korteriomandite võlaõiguslikud müügilepingud aprillis 2011. Kinnisvaraarenduse võimalikku

jätkamist puudutavad läbirääkimised OÜ Annandeks ja AS Swedbank vahel kestsid aga kuni

kevad-suveni 2011. Seega oli ettevõtte tegevus peatunud minimaalse ajaperioodi jooksul, sest

Raudla Kodu OÜ jätkas korteriomandite võõrandamisega septembris 2011.

3-12-1412

4(9)

9) Raudla Kodu OÜ kasutab äriühingu identifitseerimiseks samu väliseid tunnusmärke, mida

varasemalt kasutas OÜ Annandeks. Raudla Kodu OÜ poolt kasutatav logo – värviriba ärinime

all – kattub OÜ Annandeks logoga. Raudla Kodu OÜ ärinime värvilahendus langeb kokku

OÜ Annandeks poolt kasutatud värvilahendusega: ärinime esimene pool (Raudla/Laanekivi)

on ühte värvi ja teine pool (Kodu) teist värvi ehk roheline.

10) Kontrollimenetluses on leidnud tõendamist Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks vaheliste

sidemete olemasolu.

2. Raudla Kodu OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis

05.06.2012 vaideotsusega nr 6-1/845-2 rahuldamata. MTA leidis vaideotsuses, et KMS § 4 lg

2 p 1 ei tee vahet, kas tegemist on seaduse alusel toimuva või lepingulise ettevõtte

üleminekuga, kuna mõiste „ettevõtte üleandmine“ tähendab sama mis „ettevõtte üleminek“.

3. Raudla Kodu OÜ esitas 05.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 13.04.2012

maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36 ning MTA 05.06.2012 vaideotsuse nr 6-1/845-2

tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt.

1) Vastustaja on valesti tõlgendanud KMS § 4 lg 2 p 1 ning on nimetatud sätte asemel

tegelikult kohaldanud direktiivi, kuigi see on lubamatu. KMS § 4 lg 2 p 1 järgi saab lugeda

mittekäibeks vaid ettevõtte üleandmist VÕS tähenduses, s.o tehingulisel alusel toimuvat

ettevõtte üleminekut, mida praegusel juhul toimunud ei ole. VÕS §-st 181 järeldub, et

sundtäitmise käigus ei saa toimuda ettevõtte üleandmist VÕS-i tähenduses. Ettevõtte

üleminekut sundtäitmisel ei saa lugeda mittekäibeks KMS § 4 lg 2 p 1 alusel isegi juhul, kui

kaebuse esitaja omandatud vara saaks käsitleda ettevõttena. KMS-i viidatud säte ei ole

vastuolus direktiiviga ja on asjakohatu tõlgendada KMS-i kooskõlas direktiiviga.

2) Mõiste „ettevõtte üleminek“ hõlmab nii seaduse kui tehingu alusel toimuvat ettevõtte

üleminekut,

seevastu

„ettevõtte

üleandmine“

tähendab

kitsamalt

tsiviilõiguslikku

käsutustehingut, mille alusel ettevõtte (sellesse kuuluvate asjade, õiguste, kohustuste ja

lepingute) üleminek toimub. VÕS-i terminoloogia on selles osas järjekindel, kuivõrd

„ettevõtte üleandmise“ mõistet on kasutatud üksnes tehingulisel alusel toimuva ülemineku

kohta (VÕS § 180 lg 1 esimene lause, § 182 lg 1). Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses

(TsÜS) kasutatakse mõistet „üleandmine“ üksnes käsutustehingu tähistamiseks. On

mõeldamatu, et täitemenetluses toimuval enampakkumisel vara omandada sooviv isik peaks

arvestama võimalusega, et vara omandamist täitemenetluses võidakse käsitleda ettevõtte

üleandmisena VÕS-i tähenduses, millega kaasnevad KMS § 4 lg 2 p-s 1 ja MKS §-s 37

sätestatud tagajärjed.

3) Kaebaja poolt enampakkumisel omandatud vara ei saa käsitleda ettevõttena KMS § 4 lg 2

p 1 ega direktiivi tähenduses. Euroopa Kohtu lahendis kohtuasjas nr C-497/01 (p 40) leiti, et

mõistet „kogu vara või selle osa […] üleandmine” tuleb tõlgendada nii, et see laieneb

ettevõttele või ettevõtte osale, mille koosseisus on materiaalne vara või vajaduse korral

immateriaalne vara, mis tervikuna moodustavad ettevõtte või iseseisvat majandustegevust

teostava ettevõtte osa, kuid ei hõlma üksnes kauba võõrandamistehingut, nagu kaubavarude

müük. Samale seisukohale on Euroopa Kohus asunud ka hiljem lahendis nr C-29/08 (p 37).

Arvestades PMTK käsitlust (mille kohaselt on määrav just direktiivi artiklis 19 sätestatu)

tuleks eelkõige lähtuda just eeltoodud Euroopa Kohtu seisukohast.

4) Maksumenetluses on esitatud erinevaid seisukohti, millisest varast koosnes OÜ

Annandeks ettevõte ja milline vara on ettevõtte koosseisus üle läinud kaebajale. Kaebaja ei ole

üle võtnud OÜ Annandeks laenu AS Swedbank ees ega kinnisasjadele seatud hüpoteeke; OÜ

Annandeks kohustusi Gillerton Haldus OÜ ees; nõudeõigusi liitumiseks ÜVK-ga. Soetatud

3-12-1412

5(9)

kinnistud olid ühendatud ÜVK-ga juba 6 aastat varem vastavalt kinnistute varasema omaniku

Gillerton Haldus OÜ ja AS Viimsi Vesi vahel 05.10.2005 sõlmitud lepingule. Liitumised on

kinnistutega lahutamatult seotud, neid ei pea ega saa kinnistute omandajale kuidagi eraldi üle

anda. Raudla Kodu OÜ omandas nõudeõigused liitumistasude kogumiseks Gillerton Haldus

OÜ-lt 31.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Maksuotsuses ei ole mitmeid

küsimusi vaatamata kaebaja vastuväidetele vaatamata üldse käsitletud, mistõttu jäävad PMTK

seisukohad üleläinud vara osas ebaselgeks ja seetõttu ei vasta maksuotsus MKS § 46 lg 2 ja lg

3 p 5 nõuetele.

5) Raudla Kodu OÜ sõlmis korteriomandite ostjatega uued võlaõiguslikud müügilepingud

(koos asjaõiguslepingutega). Puudub analüüs korteriomandite ostjate poolt OÜ-ga Annandeks

ja Raudla Kodu OÜ-ga sõlmitud müügilepingute tingimuste kohta, mille alusel saaks väita, et

Raudla Kodu OÜ sõlmis ostjatega lepingud samadel tingimustel kui OÜ Annandeks.

Maksuotsuses tuginetakse üksnes osade korteriomandi ostjate poolt antud seletustele. Seega

on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11) ja kaalutlusõiguse teostamist (MKS

§ 59 lg 1).

6) Tõenditel mittepõhinev on maksuhalduri seisukoht, et kinnisvaraarendusega tegelenud

OÜ Annandeks ettevõtte tegevus lõppes vahetult enne vara soetamist kaebuse esitaja poolt.

Varakogumit, mille baasil mingit majandustegevust juba pikema aja jooksul ei toimu, ei saa

käsitleda ettevõttena (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-11 ja Euroopa Kohtu lahend C-24/85).

Arusaamatuks jääb, miks tuleb väidetava kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte osaks

lugeda 43 krunti (maksuotsuse lk 42 on ekslikult märgitud kruntide arvuks 42), mille

soetamisel

tasutud

käibemaksust

Raudla

Kodu

OÜ

poolt

2011.

a

augustikuu

käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks tekkis. Tõendid kinnitavad, et OÜ-l

Annandeks ei toimunud kinnisvaraarenduse alast tegevust juba 2009. aastal. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 07.05.2010 määruses nr 2-09-2609, et OÜ Annandeks oli juba

saneerimisavalduse esitamisel püsivalt maksejõuetu. Seega puudusid tal vahendid

kinnisvaraarenduse jätkamiseks. OÜ Annandeks ei ole alates 2009. a algusest

sisendkäibemaksu deklareerinud ja see kinnitab koostoimes asjaoluga, et OÜ-l Annandeks ei

olnud töötajaid, üheselt asjaolu, et OÜ Annandeks kinnisvaraarenduse alane majandustegevus

oli lõppenud juba 2009. a alguseks. Ka läbirääkimiste pidamist AS-ga Swedbank ei saa pidada

kinnisvaraarenduse alaseks tegevuseks ja maksumenetluses on esitatud tõendeid, mis panevad

selliste läbirääkimiste toimumise kahtluse alla. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast

nähtuvalt on majandustegevuse katkestuse aeg üheks kriteeriumiks, mida tuleb arvestada,

otsustamaks, kas tegemist on oma identiteedi säilitanud majandusüksusega ja selle

üleminekuga. Pelgalt varude müük ei anna alust rääkida iseseisvalt funktsioneeriva

majandusüksuse olemasolust.

7) Raudla Kodu OÜ ei ole kinnisvara arendustegevusega alustanud. Ettevõtte kodulehel

avaldatud teabest ei saa teha järeldust, et kaebaja ise kavatseks ehitiste püstitamist ja

arendamist. Kaebaja soovib üksnes soetatud kinnistuid müüa. Reklaamides on üksnes esitatud

kehtestatud detailplaneeringus sätestatud andmed.

8) Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks identifitseerimisel väidetavalt kasutatud

tunnusmärkide võrdluse tulemuste alusel ei saa äriühinguid ega nende ettevõtlust samastada.

9) OÜ Annandeks ja Raudla Kodu OÜ vaheliste suhete skeem (I kd, tl 118) on asjakohatu,

sest tegelikkuses eksisteerinud seosed ei ole tihedamad kui tavapäraselt vara endise omaniku

ja uue omaniku vahel. Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks juhatuse liikmed ei ole kattuvad.

10) Väidet, et kaebajat finantseerinud AS CityInvesteeringud & Konsultatsioonid on seotud

kinnisvaraprojekti algsete arendajatega, on maksuhaldur üritanud põhjendada läbi J. K. seoste

3-12-1412

6(9)

OÜ Annandeks ja Gillerton Haldus OÜ tegevust kontrollinud isikutega. Viited sellistele

seostele on meelevaldsed.

11) MTA väide vaideotsuses, et Raudla Kodu OÜ ei ole mitte täiesti iseseisev ja sõltumatu

äriühing, vaid selle registrijärgne omanik ja juhatuse liige varjab ilmselt teiste isikute

ärihuvisid, on täiesti meelevaldne, ei põhine ühelgi tõendil ega ole sisuliselt kontrollitav, kuna

vaideotsusest ei selgu, kes on need isikud, kelle ärihuvisid Raudla Kodu OÜ juhatuse liige R.

A. varjab.

12) Vaideotsus ei riku iseseisvalt, sõltumata maksuotsusest, kaebaja õigusi, kuid tühistamist

taotletakse õigusselguse kaalutlustel.

4. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses avaldatud

seisukohtade juurde. Täiendavalt tõi maksuhaldur esile järgmist.

1) Ebaõige on kaebaja etteheide, et maksuhaldur on Euroopa Liidu direktiivi

otsekohaldanud. Maksuhaldur on sõnaselgelt maksuotsuse lk 21 p-s 3 (a) märkinud, et Raudla

Kodu OÜ eksib, väites, et maksuhalduri arvates tuleb KMS § 4 lg 2 p 1 asemel otse kohaldada

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2006/122/EÜ artiklit 19. Vastupidiselt Raudla Kodu OÜ

etteheitele, selgitas maksuhaldur kontrollaktis üksnes nõuet tõlgendada KMS § 4 lg 2 punkti 1

harmooniliselt Euroopa Liidu õigusega. Maksuhalduril puudub vajadus käibemaksudirektiivi

artikkel 19 lõike 1 otsekohaldamiseks, sest vastav säte on siseriiklikku õigusesse sisse viidud

ja sisaldub KMS § 4 lg 2 p-s 1.

2) Kaebaja etteheide uurimiskohustuse rikkumisest on otsitud ja põhjendamatu, väide

kaalutlusõiguse kuritarvitamisest arusaamatu. Maksuotsuses on põhjalikult selgitatud, mille

alusel maksuhaldur kaebajale täiendava maksusumma määrab ning kajastatud on ka analüüs,

mille tulemusena maksuhaldur on vastavasisulise otsuseni jõudnud.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.04.2013 otsusega Raudla Kodu OÜ kaebuse ja

tühistas PMTK 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36 ning MTA 05.06.2012 vaideotsuse

nr 6-1/845-2. Samuti mõistis kohus MTA-lt kaebaja kasuks viimase kantud menetluskulude

katteks välja 3557,58 eurot.

Vaidlus on kolme põhimõttelise küsimuse üle: a) menetlusnõuete (uurimispõhimõtte) ja

motiveerimiskohustuse rikkumine; b) kas täitemenetluses saab toimuda ettevõtte üleminek; c)

kas antud juhul on täidetud ettevõtte ülemineku kriteeriumid. Kaebajale on määratud

maksusumma alusetult ja valesti. Maksuotsus ja vaideotsus on õigusvastased haldusaktid, mis

rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub kaebaja argumentatsiooniga kõigis

kolmes eelviidatud küsimuses. Arvestades haldusasja mahtu, poolte seisukohtade

üksikasjalikkust, nende esitamist kohtuotsuses praktiliselt terviklikult, puudub ratsionaalne

põhjus igale vastustaja väitele uuesti oma sõnadega vastata ja nende ekslikkust näidata.

Maksuotsuse lõplikku motivatsiooni on väga keeruline kokku panna, kuna maksuhaldur teeb

viiteid eelnevalt koostatud haldusaktidele kõiki motiive kordamata ja samas on tema

seisukohad ning hinnangud ajas muutunud. Analoogia korras tuleb kohaldada HKMS-st

tulenevat menetlusökonoomia põhimõtet ja piirduda Raudla Kodu OÜ kaebuse rahuldamisel

kaebaja põhjendustega nõustumisega (HKMS § 165 lg 2). Puudub mõistlik põhjendus, miks

kohtuotsuse põhjendamise lihtsustatud kord (HKMS § 165 lg 2) peaks kohalduma üksnes

juhul, kui kaebus jääb rahuldamata ehk kui õigus on vastustajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-1412

7(9)

6. MTA esitas 27.05.2013 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta kaebus

rahuldamata ja menetluskulud Raudla Kodu OÜ kanda.

1) Kohtuotsus ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. HKMS § 165 lg 2 kohaldub üksnes

juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 rakendamise eelduseks on see, et

eelnevalt

peab

olema

täidetud

motiveerimiskohustus.

Vastustaja

ja

kaebaja

kui

menetlusosaliste eristamine on oluline, sest vastustajal kui haldusorganil on uurimiskohustuse

täitmise tagamiseks seadusest tulenev pädevus tõendeid koguda ja asjaolusid tuvastada. Kohus

saab hinnata haldusakti õiguspärasust ja kontrollida, kas haldusorgan on järginud

menetlusnõudeid, sh täitnud uurimis- ja motiveerimiskohustust. Seetõttu ei saa väita, et

kaebuse rahuldamata jätmine võiks olla vähem motiveeritud kui rahuldamine, sest kaebust ei

saa pidada võrdväärseks haldusaktiga. Kohtuotsuse põhjendamata jätmine on vastuolus

põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Kohus refereerib kaebaja

üksikuid seisukohti ja märgib, et nõustub nendega, kuid ei ole nõustumist põhjendanud

(HKMS § 165). Tegemist on HKMS § 199 lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumisega. Rikkumise

kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses võimalik, sest sellisel juhul toimuks tõendite

esmahindamine apellatsioonimenetluses ning menetlusosalistele ei ole tagatud edasikaebamise

õigust tõendite ebaõige hindamise peale. Jääb arusaamatuks, kas kohus nõustus kaebaja poolt

väidetud direktiivi art 19 otsekohaldamise etteheitega.

2) Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes maksuhalduri poolne uurimiskohustuse rikkumine.

Kaebaja nõudis uue tõendina kohtu kaudu välja OÜ Annandeks käibedeklaratsioonid, mis

toetasid vastustaja seisukohti, kuid kohus ei ole kogutud tõendite osas enda seisukohta

väljendanud. Kohus on samaaegselt nõustumisega kaebaja etteheitega motiveerimiskohustuse

rikkumisest, leidnud, et poolte seisukohad on üksikasjalikud. Kohus peab arvestama ka

maksumenetluses esitatud tõenditega.

3) Ettevõtte üleminek saab olla võimalik juhul, kui üleantav vara vastab TsÜS § 661 ja VÕS

§-des 180-185 toodud tingimustele. Ettevõtte koosseisu juures on oluline arvestada ka

ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte

tegevuse jätkamise. Ettevõtte määratlemisel on oluline organisatsioonilise terviku tähendus ja

kõige laiemas mõttes on ettevõte oma olemuselt teatud majanduslike eesmärkide

saavutamisele suunatud üksus. Nii kinnistute müüja (OÜ Annandeks) kui ostja (Raudla Kodu

OÜ) tegevusalaks on projektipõhine kinnisvaraarendus. Raudla Kodu OÜ kanti äriregistrisse

28.07.2011, seega vahetult enne vaidlusaluste kinnistute soetamist täitemenetluse käigus.

Tallinna Ringkonnakohus leidis lahendis nr 3-11-302, et ettevõtte kui majandusüksuse

olemasolu või puudumine ei sõltu otseselt sellest, kui aktiivne või tulemuslik on

majandustegevus mingil konkreetsel perioodil. Raudla Kodu OÜ ei ole kordagi väitnud, et on

kinnistute arendamise kavatsusest sootuks loobunud, vaid pigem võib järeldada, et aktiivne

majandustegevus oli finantsvahendite puudumise tõttu üksnes peatunud. Projektipõhiselt

kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte tuumaks tuleb pidada eelkõige arendatavaid

kinnisasju (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2012 otsuse nr 3-11-302 p 15). Nii Raudla

Kodu OÜ-l kui ka OÜ-l Annandeks puuduvad töötajad ja organisatsioon. Kinnistute

võõrandamise kaudu ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleandmise võimalikkust on

aktsepteerinud ka kohtupraktika (vt Riigikohtu 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11; Riigikohtu

04.01.2012 otsus nr 3-2-1-129-11 ja 04.05.2010 otsus nr 3-2-1-33-10; Tartu Ringkonnakohtu

07.03.2011 otsus nr 3-10-415 ja 29.10.2010 otsus nr 3-10-141). Ettevõtte üleminekuga

seonduvat on käsitletud ka Euroopa Kohtu 10.11.2011 otsuses C-444/10 (p-d 23-37) ja

06.09.2011 otsuses C-108/10 (p 60). Kinnistute omandamisel oli Raudla Kodu OÜ eesmärgiks

tagada OÜ Annandeks arendusprojekti elluviimine. Isegi juhul, kui projekti lahenduste osas

teeb kaebaja hiljem mõningad muudatused, on tegu siiski jätkuvalt sama kinnisvara

3-12-1412

8(9)

arendamisega. Regulaarsete tulude puudumine ei välista majandustegevuse olemasolu. Raudla

Kodu OÜ-l on koduleht, mille kaudu müüb aktiivselt temale kuuluvat kinnisvara.

7. Raudla Kodu OÜ palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista MTA-lt

välja Raudla Kodu OÜ kantud menetluskulud.

1) Analoogia korras HKMS § 165 lg 2 kohaldamine kaebuse rahuldamisel on ebatavaline,

kuid see ei tähenda, et halduskohus oleks jätnud apellandi väited tähelepanuta või tõendid

hindamata või et otsus oleks HKMS § 199 lg 2 p 2 mõttes olulises osas põhjendamata.

2) Vaidluse lahendus sõltub sellest, kas maksuotsuse aluseks olev säte, s.o KMS § 4 lg 2 p 1

on ettevõtte üleminekul sundtäitmise käigus kohaldatav. Halduskohus nõustus kaebaja

seisukohaga, et ettevõtte sundtäitmise käigus üleminekul ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatav

ja juhul, kui kaebaja poolt omandatud vara saaks käsitleda ettevõttena, ei saa ettevõtte

üleminekut käsitleda mittekäibena KMS § 4 lg 2 p 1 alusel.

Raudla Kodu OÜ ostis OÜ-le Annandeks kuulunud kinnistud kohtutäituri poolt TMS § 150 jj

alusel korraldatud sundenampakkumisel, mis kahtlemata on VÕS § 181 tähenduses käsitletav

sundtäitmisena. Seega järeldub, et KMS § 4 lg 2 p 1 ei ole kohaldatav (vt Riigikohtu lahend nr

3-3-1-23-13). Eeltoodud käsitlust kinnitab KMS-i seletuskiri. Ka seaduse süstemaatiline

tõlgendus kinnitab, et ettevõtte või selle osa üleandmisena VÕS-i tähenduses saab käsitleda

üksnes ettevõtte tehingulist üleandmist. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas maksuhalduri

tõlgendus, et maksuõiguses ei eristata ettevõtte tehingulist üleandmist seaduse alusel

toimuvast üleminekust. Maksuhalduri tõlgenduse kohaselt läheksid ettevõtte üleminekul

sundtäitmise käigus omandajale üle ka sellega seotud maksukohustused (MKS § 37).

3) Kaebaja poolt omandatud vara ei ole käsitletav ettevõttena ning OÜ-l Annandeks ei olnud

tõendite kohaselt mingit reaalset majandustegevust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud analoogia korras HKMS § 165 lg-t 2. HKMS §

165 lg 2 on erand lg-st 1, kus reguleeritakse, mis peab otsuse põhjendavast osast nähtuma.

Üldisest reeglist ehk otsuse põhjendamise kohustusest vabastust ei saa tõlgendada laiendavalt.

Seega on halduskohus jätnud otsuse põhjendamata. Tegemist on olulise kohtumenetluse normi

rikkumisega, kuid ringkonnakohus leiab, et puudus on võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada.

9. Vaidluse põhiraskus on eelnevalt olnud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamise võimalikkuses

olukorras, kus vara omandatakse täitemenetluses enampakkumise teel. Nimetatud sätte alusel

ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS-i tähenduses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes tuleb ettevõtte või selle osa

üleandmise tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2 sätestatud ettevõtte mõistest, sõltumata

sellest, kas ettevõte antakse üle lepinguga, sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Küsimus

ettevõtte üleandmisest sundtäitmisel või pankrotimenetluses omab tähtsust üksnes niivõrd, et

sellise menetluse puhul ei lähe ettevõtte omandajale kaasa ettevõttega seotud kohustused.

Sellest hoolimata – kui ettevõte antakse üle sundtäitmisel või pankrotimenetluses – on ikkagi

tegemist ettevõtte üleandmisega VÕS-i tähenduses, millisel juhul üleandmisest KMS § 4 lg 2

p 1 järgi ei teki käivet. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt omandatud ning

eelnevalt OÜ-le Annandeks kuulunud kinnistud moodustavad ettevõtte VÕS tähenduses ning

järelikult nn mittekäibe KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes. Maksu- ja vaideotsuses on igakülgselt

3-12-1412

9(9)

põhjendatud, miks saab varakogumit lugeda ettevõtteks, ning HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes

ringkonnakohus vastavat põhjendust ei korda.

Kuna tegemist ei olnud käibega, ei olnud OÜ-l Annandeks õigust lisada kinnistute arvetel

müügihinnale käibemaksu ning kaebajal õigust käsitada arvetel näidatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna KMS § 29 lg 3 p 1 mõttes.

10. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Haldusasja materjalidest

nähtuvalt müüdi kõnealused kinnistud kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus avaliku

enampakkumise teel (I kd, lk 222 jj). Vara enampakkumise aktis on viidatud TMS §-dele 78

ja 96. TMS § 78 lg 1 järgi müüb kohtutäitur arestitud vallasasjad avalikul enampakkumisel.

TMS § 137 kaudu kohaldub TMS § 78 ka kinnisasjade suhtes. Sellest järeldub, et kõnealuste

kinnistute müüjaks ei olnud OÜ Annandeks, vaid kohtutäitur. Sellisele seisukohale on asunud

ka Riigikohus 21.11.2012 otsuses nr 3-2-1-131-12, p 12. Seetõttu ei olnud OÜ-l Annandeks

õigust esitada kaebajale kinnistute müügi eest arveid ega nimetatud arvetele käibemaksu

lisada. Ringkonnakohus püüdis kohtuistungil saada menetluspoolte seisukohta selle kohta,

mille alusel OÜ Annandeks üldse arved väljastas, kuid edutult.

11. Eeltoodud põhjendustel tuleb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu

otsus tühistada ning jätta Raudla Kodu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuses ja

apellatsioonkaebusele esitatud vastuses sisalduvad väited ei anna alust teistsuguse lahendi

tegemiseks.

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets