2-13-12353/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta G A hagi R K’i vastu vara nõudmiseks kostja ebaseaduslust valdusest või 18. märtsil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja abikaasa K A sõlmis kostja R K’iga üürilepingu, mille kohaselt kostja andis üürile korteri asukohaga xxxx.
Legislator headnote
AI generated2-13-12353/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 20.30 paiku hageja abikaasa andis kostjale raha ja võtmed üle, kuid kostja telefoni ei tagastanud. Üürnik on tasunud üüri ja muud kõrvalkulud. Kahjuks ei ole kostja valmis täitma üürnikule asja tagastamise kohustust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-13-12353
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. detsember 2013 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-13-12353 Tsiviilasi G A hagi R K’i vastu vara nõudmiseks kostja ebaseaduslust valdusest või 614.30 eurot kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G A (isikukood xxxx, elukoht xxxx (e-post: xxxx); Kostja: R K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg (e-post: info@namm.ee).
Kohtuistungi toimumise aeg 09. detsember 2013
Istungil osalenud isikud Kostja R K ja tema lepinguline esindaja Epp Landberg
Resolutsioon
1. Jätta G A hagi R K’i vastu vara nõudmiseks kostja ebaseaduslust valdusest või
614.30 eurot kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
2. Jätta kõik menetluskulud hageja G A kanda.
3. Saata kohtumäärus pooltele ja kostja esindajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
1. 18. märtsil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja abikaasa K A sõlmis kostja R K’iga üürilepingu, mille kohaselt kostja andis üürile korteri asukohaga xxxx.
2-13-12353
2 (3)
2. 19.01.2013 nõudis kostja hagejalt telefoni teel üüri tasumist. Kuna sel momendil ei olnud hagejal raha, küsis ta, kas ta veidi oodata ei saaks. Kostja ütles, et kui sama päeva õhtuks kella
20.00 makstud ei ole, vahetab ta korteri luku ära. Peale seda kõnet läks hageja koos sõpradega korterisse, et võtta sealt kaasa hädavajalikud asjad. 5-10 minuti möödudes jõudis korterisse ka kostja. Tekkis vaidlus, kostja nõudis üüri ja kommunaalkulude maksmist summas 340 eurot. Enne korterist lahkumist soovis kostja televiisori kaasa võtta, et siis tagastab, kui hageja on summa tasunud. Kostja nägi, et hagejal on käes telefon, väärtusega 614.30 eurot, televiisori asemel ta võttis hoopis telefoni xxxx.
3. Hageja ja kostja leppisid kokku, et telefoni tagastatakse, kui raha on makstud. Kostja pidi järgmisel hommikul tagasi tulema. Järgmisel hommikul väitis kostja, et ei tea telefonist midagi, lõpuks andis ta hagejale tagasi telefoni SIM kaardi. Hageja lubas õhtuks raha ära maksta ja küsis kostja kontonumbrit, mida kostja talle aga ei andnud.
4. 20.01.2013 viis hageja oma asjad korterist ära, sinna jäi külmik ja nõudepesumasin. Kella
20.30 paiku hageja abikaasa andis kostjale raha ja võtmed üle, kuid kostja telefoni ei tagastanud. Üürnik on tasunud üüri ja muud kõrvalkulud. Kahjuks ei ole kostja valmis täitma üürnikule asja tagastamise kohustust.
5. Hageja palus välja nõuda hagejale kuuluv kostja ebaseaduslikus valduses olev vara AÕS § 80 alusel. Vara tagastamise võimatuse korral palus hageja välja mõista kostjalt tekitatud kahju
614.30 eurot VÕS § 132 alusel.
6. Hageja palus asja kohtuistungil arutamist ja kuulata üle tunnistajad.
KOSTJA VASTUVUVÄITED
7. Kostja hagi ei tunnistanud, põhjusel, et hagiavalduses viidatud asjaolud ei ole juhtunud ning kostja ei ole hagejalt mobiiltelefoni ära võtnud. Ka kostja palus üle kuulata tunnistajad.
KOHTUISTUNG
8. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus hagejale kohtukutsega. Kohus on hagejat hoiatanud, et tema ilmumata jäämisel jätab kohus hagi läbi vaatamata.
9. Seoses hageja kohtuistungile ilmumata jäämisega kostja ja tema esindaja palusid jätta hagi läbi vaatamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
11. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et hagejal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kohtule
26. novembril 2013 esitatud e-kirjas teatas hageja, et seoses xxxx viibimisega ta ei saa
2-13-12353
3 (3)
kohtuistungile ilmuda. 27. novembril 2013 teatas kohus hagejale, et määras asjas kohtuistungi hageja taotlusest tulenevalt ja et kui hageja istungile ei ilmu, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
12. TsMS § 423 lg 3 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohtuistungil kostja ja tema esindaja on taotlenud hagi läbivaatamata jätmist. TsMS § 422 tulenevalt hageja xxxx viibimist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks või oma esindaja istungile saatmata jätmiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli võimalik kohtuistungist osa võtta ja hageja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuse või seadusliku takistuseta. Sellepärast kohus rahuldab kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata.
13. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hageja mitte ainult ise ei ilmunud kohtuistungile, ta ei saatnud ka istungile esindajat. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kellest ta pärast asja kohtuistungil arutamisele määramisest loobus. Kuna asja ei olnud võimalik kohtuistungil teisiti lahendada, põhjusel, et hageja ei taganud ka oma tunnistajate ilmumist, siis hagi läbivaatamata jätmine on ainus otstarbekas lahendus asjas.
14. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud
15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg
2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Selle sätte alusel jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik