2-13-40651/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-40651

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-13-40651

Tsiviilasi

XXXOÜ

avaldus

XXXOÜ

(kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimise otsustamiseks

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

seadusjärgne esindaja XXX(e-post: XXX)

Puudutatud isik: XXXOÜ (kustutatud, registrikood

XXX), viimane juhatuse liige XXX(e-post:XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXOÜ avaldus.

2. Viia läbi XXXOÜ (registrist kustutatud; registrikood XXX) likvideerimine ning

määrata likvideerijaks XXX(isikukood XXX; büroo asukoht XXX).

3. Kohustada likvideerijat XXX teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja XXXOÜ registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole

lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest XXXOÜ-le,

tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule

viidud.

4. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle

edastamisest XXXOÜ-le.

5. Toimetada

käesolev

kohtumäärus

kätte

menetlusosalistele

ja

XXXOÜ

likvideerijale XXX ning saata pärast jõustumist kande tegemiseks Harju

Maakohtu registriosakonnale.

Menetluslulude jaotus

Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui

nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse

riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr

221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena

tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise

kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXOÜ (avaldaja) esitas 02.09.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles XXXOÜ

(kustutatud) likvideerimist ja XXX likvideerijaks määramist. Avalduse kohaselt oli XXXOÜ

(kustutatud) äriregistrist kustutamisel avaldaja osanik osalusega 19 170 eurot. Kuivõrd

XXXOÜ (kustutatud) on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara, sh osakut,

käsutada ja huvitatud isiku (avaldaja) õigusi realiseerida.

Avaldaja on taotlenud määrata likvideerijaks XXX, kes on nõus asuma likvideerijaks, omab

pankrotihaldurina piisavalt teadmisi ja oskusi likvideerimismenetluse läbiviimiseks ning ei

soovi likvideerimismenetluse raames tekkinud hüvitamisele kuuluvate kulutuste ja tasu kohtu

poolt kindlaksmääramist. Alternatiivselt on avaldaja esitanud likvideerija kandidaadiks XXX

(X), kes on tegelenud avaldaja väitel edukalt erinevate äriühingute juhtimisega ja on võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

Puudutatud isik (esindaja XXX) ei ole nõus XXX likvideerijaks määramisega võimaliku

huvide konflikti tõttu. XXX on XXXOÜ teise osaniku OÜ Ühiskodu ainuosanik ja juhatuse

liige ning omab äriühingu kaudu ligikaudu 49% XXXOÜ osalust. Sellest asjaolust tulenevalt

oleks XXX võimalik võõrandada XXXOÜ-le (kustutatud) kuuluv XXXOÜ osa võimalikult

madala hinnaga endaga seotud äriühingule. Puudutatud isik leiab, et tagamaks aus ja XXXOÜ

(kustutatud) osaniku huve kaitsev likvideerimise menetlus, on mõistlik määrata likvideerijaks

XXXOÜ (kustutatud) viimane juhatuse liige ja osanik XXX. XXX ei soovi ka XXX

likvideerijaks määramist, kuna tegemist on avaldaja endise juhatuse liikmega, mistõttu on ta

tihedalt seotud nii avaldajaga kui ka avaldaja juhatuse liikme XXX .

Avaldaja ei ole omakorda XXX likvideerijaks määramisega nõus ja leiab, et XXX ei ole

võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. XXX põhjustas XXXOÜ (kustutatud)

juhatuse liikmena XXXOÜ (kustutatud) kustutamise registrist, jättes täitmata juhatuse liikme

kohustuse korraldada äriühingu raamatupidamist. Registrist kustutamise põhjuseks oli

majandusaasta aruannete esitamata jätmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et avaldus XXXOÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks

ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele. Likvideerija määrab kohus vastavalt

avaldaja taotlusele.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole

registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud

nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel

esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta

aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid

üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue

kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing

registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet

ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast,

ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS §

60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli

vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.

Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne puudutatud isiku

registrist kustutamist läbi osaühingu likvideerimismenetlust ning avaldaja väite põhjal on

osaühingul jaotamata vara. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi

tuleb viia XXXOÜ (kustutatud) likvideerimine.

Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS §

206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või

kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla

juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema

isik, kelle elukoht on Eestis.

Seoses XXXOÜ (kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija

määramine. Avaldaja on esitanud kaks likvideerija kandidaati, kes on avaldanud oma

nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks. Avaldaja palub mitte määrata XXX

likvideerijaks. Puudutatud isik XXX palub määrata likvideerijaks teda ja mitte määrata

likvideerijaks avaldaja pakutud isikuid.

TsMS § 475 lg 1 p-st 11 tulenevalt vaatab kohus juriidilisele isikule likvideerija määramise läbi

hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tulenevalt ÄS § 206 lg-st võiks olla mõistlik määrata äriühingu likvideerijaks äriühingu endine

juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole XXXOÜ (kustutatud) viimase juhatuse liikme XXX

likvideerijaks määramine põhjendatud. Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt oli XXX

XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liige alates 30.07.2008 kuni 27.05.2013. ÄS § 183 kohaselt

korraldab osaühingu juhatus osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt peab

juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriregistri elektroonilise

teabesüsteemi andmetest nähtub, et XXXOÜ (kustutatud) ei ole esitanud registripidajale ühtegi

majandusaasta aruannet ning on 27.05.2013 registrist kustutatud majandusaasta aruannete

esitamata jätmise tõttu. Seega on XXX täitnud XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liikmena oma

seadusest tulenevaid kohustused olulisel määral täitmata. See annab kohtu hinnangul

põhjendatud aluse kahelda, kas XXX asuks likvideerijana oma kohustusi tulevikus kohaselt

täitma.

Kohus märgib ka, et enne äriühingu registrist kustutamist oli XXX võimalik likvideerida

XXXOÜ (kustutatud) ausa ja osaniku huve kaitsva likvideerimismenetluse käigus. Seda ei ole

XXX juhatuse liikmena teinud.

Mõlemad avaldaja esitatud likvideerija kandidaadid vastavad kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-

s 1 ja § 180 lg-tes 2-3¹ sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimelised oma ülesandeid

vajalikul tasemel täitma. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehe andmetel omab

XXX õigust tegutseda pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldurina suudab XXX

likvideerimist eelduslikult vajalikul tasemel läbi viia. Seetõttu määrab kohus likvideerijaks

XXX . Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul aluseid avaldaja poolt nimetatud teise

kandidaadi eelistamiseks.

Seonduvalt puudutatud isiku väidetega võimaliku huvide konflikti kohta XXX likvideerijaks

määramise puhul märgib kohus järgmist. Tulenevalt TsMS § 477² lg-st 1 teostab kohus hagita

menetluses tema poolt nimetatud isiku üle järelevalvet. Kohus märgib samuti, et likvideerija ei

pea ÄS § 216 lg 5 kohaselt vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku ning ÄS § 220 kohaselt vastutavad

likvideerijad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

•

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama

võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi

nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda

selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud

andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga

lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;

likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul

teate avaldamisest (ÄS § 212);

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest

(ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi

ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele

ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist,

kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest

ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara

jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et

osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma

osaühingu

dokumendid

hoiule

likvideerijale,

arhiivipidajale

või

muule

usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava

isiku kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1).

Vastavalt TsMS § 477² lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija

üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja

nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise

kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus

ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 477² lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast

ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib

kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates

edastamisest juriidilisele isikule.

Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud

juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30

päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS

§ 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

kohtunik